Ühendkuningriigi teadlased plaanivad katseid, mille käigus pihustataks stratosfääri aerosoole pilvede helendamiseks, et need paremini päikesevalgust tagasi peegeldaks, kirjutab The Telegraph.
Valitsuse teadusuuringute ja leiutiste rahastamisagentuur (Advanced Research and Invention Agency, ARIA) on selliste projektide jaoks kavandanud 50 miljonit naelsterlingit (58,5 miljonit eurot). Programmijuht professor Mark Symesi sõnutsi soovitakse teha pisikesi, kontrollitud välikatseid. Symes lubas paari nädala pärast teada anda, kes on agentuurilt raha saanud ja millal need katsed tehakse. Professor leiab, et tegelikud andmed geoinseneeria kohta on äärmiselt olulised, sest mudelite suutlikkus on piiratud. Veel on Symes kinnitanud, et kõik katsed on ohutud ja ühtki mürgist ainet keskkonda ei paisata.
Geoinseneeria on teadusharu, mille eesmärk on teadlikult ümber kujundada maakera aine- ja energiavoogusid, et ära hoida kliimamuutuseid. Teisisõnu on tegemist teadusega, millega püütakse kliimat kunstlikult muuta. Selle üks uurimisvaldkondi on päikesevalguse peegeldumise meetodid (Sunlight Reflection Methods, SRM), kus stratosfääri pihustatakse aerosoole (Stratospheric Aerosol Injection, SAI) ehk pisikesi osakesi, mis peaks peegeldama päikesevalgust. Teine võimalik uurimissuund on merepilvede helendamine (Marine Cloud Brightening, MCB), kus laevad pihustavad meresoola osakesi taevasse, et suurendada madalate pilvede peegeldusvõimet.
Nimelt on teadlased viimastel aastakümnetel täheldanud, et laevateede kohal on pilved tavalisest palju heledamad, sest saaste muutis need peegeldavamaks, tuues kaasa üldise hämardumise. Laevanduse heidetest tingitud jahutav mõju oli nii märgatav, et kui 2020. aastal kehtestati rahvusvahelised eeskirjad, piiramaks vääveldioksiidi heitkoguseid, põhjustas see teadlaste arvates globaalse soojenemise järsu tõusu.
Exeteri ülikooli atmosfääriteaduste professor Jim Haywood on veendunud, et pihustades pilvedesse väikesi osakesi, saab neid helendada. Seejärel pilved peegeldavad rohkem päikesevalgust tagasi kosmosesse. Idee toimivuse tõenditena loetleb professor laevakütuste heiteid, mis loovad laevateede pilvedesse selgelt eristatavad heledamad rajad. Peale selle viitab professor ka vulkaanipursetele, mis on planeeti jahutanud. Näiteks 2014. aasta Islandi vulkaanipurse, mil atmosfääri paiskunud tohutu kogus vääveldioksiidi muutis pilved heledamaks ja parandas nende peegeldamisvõimet.
Peale kirjeldatud variantide on veel teisigi ideid, näiteks idee külvata kiudpilvi, mis peaks lubama rohkem soojust kosmosesse. Londoni Imperial College’i säästva lennunduse vanemlektor dr Sebastian Easthami sõnutsi eraldab iga lend madalamasse stratosfääri väävlit, mida lennukikütus sisaldab, ja see omakorda toob väikese jahutava mõju. Lennukite kondensatsioonijäljed toovad ka juhuslikke kiudpilvi. Lektori arvates viitab asjaolu sellele, et teoreetiliselt on võimalik planeeti jahutada nüüdisaja tehnoloogia abil.
Maailmas on uuritud muidki geoinseneeria variante, näiteks kuidas õhust imeda süsinikdioksiidi hiiglaslike ventilaatoritega või kuidas n-ö väetada ookeani, et lisatud toitainetega soodustada taimekasvu, ning istutada puid sinna, kus neid varem pole olnud.
Kuid mitmed teadustööd on geoinseneeria projekte pidanud ohtlikuks. Näiteks leidis New Jersey Rutgersi ülikooli 2020. aasta uuring, et kui juba alustatud päikese geoinseneerimine äkiliselt peatada, avaldaks see kliimale tõsist mõju ja kliimamuutused ilmneks hoopis kiiremini, mh kasvaks oht elusloodusele ja mitmekesisusele. Nii on kriitilisemad teadlased arvamusel, et püüd juhtida päikesekiirgust on ohtlik eksitee ning on nimetanud geoinseneeriat hullumeelseks. Tehnikat peetakse riskantseks ja kardetakse, et see võib muuta sademeid, vallandada tõsiseid põudu või laastavaid tsükloneid ja põhjustada muid tõsiseid kõrvalmõjusid.
Euroopa Liidu teadusnõustajad peavad päikesekiirguse modifitseerimist esialgu riskantseks
Euroopa Liidus on sarnaseid ideid ehk päikesekiirguse modifitseerimist (Solar Radiation Modification, SRM) samuti käsitletud. SRM hõlmab kliimatehnoloogiad, millega planeeti jahutada, suurendades päikesekiirguse peegeldumist tagasi kosmosesse kas otse või infrapunakiirguse kujul. Meetodite hulgas on aerosoolide sissepritse stratosfääri, (madalate) pilvede helendamine, (kõrgete) kiudpilvede hõrendamine, maapinna heledamaks muutmine ja kosmosepeeglid. SRM eelisteks peetakse tõsiasja, et ajutiselt peaks vähenema globaalne soojenemine ehk see varjaks kliimamuutuse. Riskina on esile toodud, et tegelikult ei lahenda SRM süsinikdioksiidi heidetest tingitud probleeme. Samuti võivad sellised meetmed põhjustada ökoloogilisi ja majanduslikke kahjusid, näiteks võivad muutuda sademete hulgad, mis omakorda võib häirida toidutootmist.
Nii on Euroopa Komisjoni teadusnõustajad andnud 2024. aasta lõpus soovituse seada SRM-i kasutamisele EL-is moratoorium, sest puuduvad piisavad tõendid meetodite ohutuse kohta. Rahvusvaheliste läbirääkimistega on soovitatud keelata lähitulevikus SRM-i kasutus, aga lubada siiski piiratud uuringuid. Kokkuvõtvalt on Euroopa Liit SRM-tehnoloogiate suhtes ettevaatlik ja paistab pigem vastu seisvat. Liidu väitel keskendutakse siin sellele, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kohaneda kliimamuutustega.
