Esimene perevõrgustik tekkis väidetavalt juba 25 aastat tagasi, kus umbes 2000. aastal saabusid esimesed inimesed ja kuhu on uusi “pereliikmeid” sellest peale muudkui lisandunud. Teine võrgustik avastati juhustlikult kriminaalasja menetluses, mis puudutas auvägivalda ja kus süüdistatava isiku puhul avastati teine kodakondsus kui see, mille alusel ta oli varjupaika taotlenud, kirjutab NRK.
Norra immigratsiooniameti (Utlendingsdirektoratet, UDI) andmetel pärinevad enamik avastatud võrgustikest Pakistanist, Afganistanist ja Somaaliast. Tegemist on ühiskondadega, kus perekond ja klann on kandvad sotsiaalsed institutsioonid ning kus ollakse väga võrgustikulojaalsed. Varjupaika taotledes varjavad nad teavet pere ja sotsiaalse staatuse kohta. Norra saabudes nende mobiiltelefonid on tühjad ja neis pole mingit teavet, mis annaks aimu, kust nad pärit on või keda Norras tunnevad. Seega on sääraste võrgustike avastamine äärmiselt keerukas ja õige teave ilmneb sageli alles siis, kui nad on aastaid Norras elanud. Suuremates võrgustikes on lausa 20-50 inimest ja mitmed neist on Norras toimetanud enam kui 20 aastat.
Paljud sellised võrgustikud on seotud klannidega, millel on tohutud vahendid, mis tegelevad ulatusliku äriga ning mille juhid on kõrgelt haritud ja kodumaal avalikult tuntud. Neil omakorda on kontaktid äärmusorganisatsioonide ja -liikumistega ning seosed paljude muude Euroopa riikidega. Avastatud on ka võrgustike tohutud rahaülekanded oma päritoluriiki.
Immigratsiooniameti osakonnajuhataja Camilla Torgerseni sõnutsi on sääraste perevõrgustike eesmärk pääseda juurde õigustele, mida neil muidu ei oleks, sh märkimisväärsele tulule toetustest. Tagajärjärjena ei tea võimud, kellele tegelikult on antud Norras elamise luba või isegi kodakondsus. Torgerseni hinnangul kaasneb sellega ka julgeolekurisk, sest vale identiteet võib anda alust kuritegelikule tegevusele, rääkimata põhjendamatust tulust, mida toetustena kokku kraabitakse.
Camilla Torgerseni sõnutsi saavad aga paljud võrgustikuliikmed Norra jääda isegi pärast vahele jäämist. Sageli seepärast, et lastele antud kodakondsust ei saa enamasti tühistada, sest lapsi ei tohi karistada vanemate tegude eest. Seepärast saavad ka vanemad loa jääda riiki. Teine sagedasem põhjus, miks Norra elamisluba alles jääb, on isiku tervis, pikk riigis viibitud aeg ja hea integreerumine. Siiski on elamislubasid ka tühistatud. Näiteks ühes umbes 60 inimesega võrgustikus pole 30-l enam Norra elamisluba ja paljud neist on ka riigist välja saadetud.
See valge maailm ei saa lihtsalt nendest pakistanlastest ja afganistanlastest aru.
Olin kunagi ammu vene sõjaväes ja seal ütles usbekk, et temal on 70 venda.
Asja lähemalt uurides selgus, et tema jaoks on vennad kõik tema onupojad ja vanaonude pojapojad.
Kui järele mõelda siis on see nende suure perekonna kesksus loogiline:
Neil pole olnud ei politseid ega sotsiaalsüsteemi. See nende suur perekond ongi parim kaitse võõraste kurjamite ja muude eluhädade vastu.
Pilt on ilmselt üsna sama kõigis Põhjamaades. Ameerikast rääkimata, värskelt on meeles Minnesota klannide tegevus. Taani on siiski seadusi ja menetlust karmistanud. Soome püüab sama ja ongi suutnud mõnevõrra piiranguid kehtestada.
Kõik elavad kuidagi “püramiidskeemilikus” mõttelaadis.
Euroopa rahvad on järjest vananevad rahvad. Isegi kui tärkab lõpuks poliitiline tahe võõr-rahvaste invasioonile vastu seista siis ei olda seda enam võimelised tegema – polegi lõpuks enam noori mehi keda piiri valvama saata.
See ongi püramiidskeemilik mõttelaad – emotsionaalselt ilus aga arvestuslikult ei tule nii välja.