Mees vahistati 1. juulil ja juba 27. juulil määrati talle küberkuritegevuse vastase seaduse maksimaalne, viieaastane karistus ja trahv 3 miljonit Saudi Araabia riaali (u 714 000 eurot). Prokurörid apelleerisid, nõudes, et juhtumit tuleb käsitleda küberkuritegevuse seaduse asemel šariaadi seaduse alusel. Apellatsioonikohus mõistiski 17. septembril Anojani süüdi „jumalateotuses“ ja määras talle surmanuhtluse hadd-karistusena, mis šariaadi järgi on kindel kohustuslik karistus, kirjutab Reclaim The Net.
Juhtumi juured ulatuvad juuni lõppu, mil internetti laaditi video, kus noor moslemi mees lõi Sri Lankal hinduistlike palverändurite järel kõndinud koera jalaga. Video põhjustas tulise vaidluse, sh halvustas keegi hinduistlikku jumalust. Selle peale vastas Anojan kommentaariga, mida peeti prohvet Muhamedi solvavaks. Hiljem mees kustutas oma kommentaari ja avaldas videovabanduse, kuid keegi oli juba jõudnud teha tema kommentaarist kuvatõmmise, mille saatis mehe tööandjale ja Saudi Araabia võimudele. Anojani venna Hamsidan Sivarasa sõnutsi oli pealekaebaja Sri Lanka elanik, sest saudid ei teadnud lõimest alguses midagi.
Pärast surmaotsust asus mehe pere paluma Saudi Araabia võimudelt armu ja et Anojan saadetaks pigem tagasi Sri Lankale. Sri Lanka president Anura Kumara Dissanayake lubas aidata ja saatis Saudi Araabiasse juristide tiimi. Anojani on palunud aidata ka Sri Lanka budistlikud ja hinduistlikud usujuhid. Need pingutused kandsid lõpuks vilja ja Saudi Araabia ülemkohus tühistas 13. oktoobril surmanuhtluse. Praegu on siiski veel ebaselge, kas nüüd taastub algne viieaastane vanglakaristus koos kopsaka trahviga.
Igal juhul selgitas Amnesty International, et Anojanile ei lubatud vahistamisest kuni esimese kohtuotsuseni advokaati ning septembri lõpust keelati kontakt ka perega. Amnesty lisas, et kedagi ei tohiks vangistada, rääkimata hukkamisest, pelgalt arvamuse pärast isegi, kui seda peetakse solvavaks või ebameeldivaks. Saudi Araabia säherdust otsust nimetab Amnesty hirmutavaks näiteks riigi valmidusest rakendada kõige julmemat ja pöördumatut karistust tegude eest, mis ei tohiks olla kriminaalsed. Samuti näiteks sellest, kuivõrd karmilt võetakse neid, keda leitakse olevat korda saatnud jumalateotuse. Kusjuures arvesse ei võeta isiku välisriigi päritolu ega ka seda, kui isik on püüdnud tegude eest lepitust otsida.
Amnesty andmetel hukkab Saudi Araabia maailmas kõige enam inimesi. Tänavu 5. oktoobri seisuga on seal hukatud vähemalt 175 inimest, sh vähemalt 94 välisriigi kodanikku enam kui 20 riigist. Sotsiaalmeediapostituste eest on seal viimastel aastatel määratud mitmekümne aasta pikkuseid vanglakaristusi, kusjuures apellatsioonikohtus on tulemused olnud väga erinevad. Amnesty sõnutsi ei ole Saudi Araabias kirjalikku kriminaalkoodeksit ja paljusid kuritegusid ega nende karistusi pole seaduses määratletud. Seega on kohtunikel lai voli otsustada vastavalt enda tõlgendusele šariaadist. Kuid isegi kui on olemas seadus, tuginevad võimud ikkagi ühtelugu terrorismivastase ja küberkuritegevuse vastase seaduse ebamäärastele sätetele, nt avaliku korra, usuväärtuste ja avaliku moraali rikkumise sätetele.
