Teemaga kursis olevad isikud rääkisid Bloombergile, et Euroopa Komisjonis liiguvad mõtted, mille kohaselt tuleks Elon Muskile kuuluva sotsiaalmeediaplatvormi X karistamisel lähtuda mitte X-st kui juriidilisest isikust, vaid võtta sihikule hoopis Musk koos kõigi tema ettevõtetega. See tähendab, et kui komisjon peaks käimasoleva rikkumismenetluse käigus jõudma järeldusele, et X rikub Euroopa Liidus (EL) kehtestatud digiteenuste õigusaktiga (Digital Services Act, DSA) kehtestatud reegleid, võiks trahvi määramisel arvevstada lisaks X-le ka nt satelliidi abil internetiteenuseid pakkuva ja rakette arendava SpaceX-i, ajukiipide tehnoloogiat arendava Neuralinki ja kõigi muude Muski firmade käivete suurust. Välja jääks ainult Tesla, mis on börsil avalikult kaubeldav.
Tsensuurisurve valeinfoga võitluse ettekäändel
Loo taustaks on Euroopa Komisjoni mullu detsembris algatatud menetlus, mille käigus uuritakse, kas ja kui suures ulatuses X DSA-d rikub. 2023. aasta augustis kehtima hakanud DSA – oleme selle ohtudest sõnavabadusele kirjutanud siin – paneb suurtele sotsiaalmeediaplatvormidele kohustuse takistada “ebaseadusliku sisu” levikut. Ebaseadusliku sisu mõiste on aga lai ning selle alla võib käia väga eripalgeline sisu, sh nt selline, mille kohta võimud “valeinfo” ütlevad. Mullu detsembris X-i rikkumismenetluse algatamist selgitades tetaski komisjon, et seda tehakse ka seoses “valeinfo” levikuga platvormil.
Siinkohal tasub meenutada, et võimude poolt laialt kasutatav väljend “valeinfo” peaks meid eriliselt valvsaks tegema. Viimaste aastate kogemusest teame hästi, et võimude suuniste järgi sotsiaalmeediaplatvormide poolt valeinfoks tembeldatud ja nende nõudmisel eemaldatud positused on tihti olnud tegelikult täiesti tõesed ja nende levikut on piiratud vaid seetõttu, et võimu vaatest on need olnud mingil põhjusel ebasobivad. Oleme sellisest sotsiaalmeediatsensuurist kirjutanud nt siin, siin ja siin.
Seejuures on ka tõsiasi, et Musk ostis 2022. aastal X-i (siis Twitter) just seetõttu, et platvorm tegeles võimude suunistel hoogsa tsensuuriga. Oleme Muski-eelse Twitteri käitumisest samuti põhjalikult kirjutanud – siin. Varasemate tsensuuri-praktikate muutmine tähendas platvormile ja Muskile aga võimudega tõsisesse vastasseisu sattumist, sh Euroopas.
Nüüd näib juba pea kümme kuud kestnud Euroopa Komisjoni menetlus olevat jõudnud nii kaugele, et rääkima on hakatud X-i trahvimisest. See, et trahvi peaks arvutama rikkuva fima käibest, tuleneb samuti DSA-st. DSA kohaselt saab platvormidele, mis neile pandud kohustusi komisjoni hinnangul ei täida, määrata trahvi protsendina globaalsest käibest – maksimaalselt 6%. Näiteks X-i puhul ulatuks maksimaalne trahvisumma 2023. aasta käibe järgi hinnanguliselt umbes 200 miljoni euroni. Ent nagu nüüd selgub, võib komisjon seda käibe arvutamist hoopis loomingulisemalt arvutama hakata. „DSA-st tulenevad kohustused on suunatud väga suure veebiplatvormi või väga suure veebipõhise otsingumootori pakkujale,“ ütles komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier. „See kehtib sõltumata sellest, kas platvormi või otsingumootori üle otsustavat mõju omav üksus on füüsiline või juriidiline isik,“ lisas ta.
Siit võibki välja lugeda, et komisjon kaalub, kas Muski võiks pidada sellisesks otsustavat mõju omavaks “üksuseks” ehk kohaldada trahvimist tema kõigist varadest lähtuvalt. Selline lähenemine oleks Muskile ja tema äridele erakordselt valus hoop. Näiteks Muski SpaceX on arenev ettevõte, mille 2022. aasta käive – 2023. aasta numbreid ettevõte veel avaldanud ei ole – ulatus 4,6 miljardi dollarini (4,14 miljardit eurot). Kui selle firma käibest arvutada 6%, siis saaks võimalik trahvisumma hoobilt pea veerand miljonit eurot suurem. Sellele lisanduks veel mitmed teised Muski ettevõtted.
Brasiilia halb eeskuju
Halvas mõttes teenäitajaks X-i tsensuurinõudmistele allutamisel on olnud Brasiilia. Seejuures on märgiline, et seal mindi ka Muski teiste ettevõtete kallale ning X andis sealses vaidluses lõpuks sisuliselt alla. Nimelt soovisid Brasiilia võimud X-lt opositsiooni toetavate kasutajate tsenseerimist, põhjendades seda valeinfo vastase võitlusega. Nendest nõudmistest platvorm esialgu keeldus. Selle peale määras riigi kõrgeima kohtu liige Alexandre de Moraes X-le suured trahvid ja ähvardas ettevõtte ametlikku esindajat vanglaga. X sulges augustis Brasiilias oma esinduse ehk ühtki töötajat sinna, keda ähvardada saaks, ei jäänud. Mõni aeg hiljem ehk augusti lõpus, keelustas kohtunik de Moraes X-i Brasiilias aga üldse ära ja arestis Muski teiste firmade, näiteks sama SpaceX, Brasiilias asuvad varad. Brasiilia on X-i jaoks üks suuremaid turgusid ning sotsiaalmeediaplatvormil on seal hinnanguliselt kuni 40 miljonit kasutajat. Nii hakkaski X septembri teises pooles olukorrale lahendust otsima. Lahenduseks oli aga see, et platvorm nõustus kasutajate tsenseerimise ja Brasiilia võimude poolt osutatud kontode eemaldamisega ning maksis ära ka trahvid – kokku 4,6 miljonit eurot. X-i keeld Brasiilias tühistati.
Hiljuti kirjutasime ka sellest, kuidas aina rohkem poliitikuid nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas nõuavad X-i “kontrolli alla saamist” ehk teisisõnu platvormi sundimist alluma võimude nõutud tsensuurile. Muu hulgas kõlavad ettepanekud, et Muski võiks ähvardada arreteerimisega ja X-i Euroopa Liidus keelamisega.
See, mis X-i puudutavast Euroopa Komisjoni menetlusest lõpuks saab ja kas trahv määratakse, on väidetavalt siiski alles arutelude all. Karistuse vältimiseks peaks X aga ilmselt komisjoni nõudmistele alluma. Musk ise on varem öelnud, et kavatseb võimaliku trahvi kohtus vaidlustada.
