Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum, WEF) aastakonverentsi digitaristu vestlusringis kinnitati, et digitaalne taristu pole kaugeltki mitte uus, see lihtsalt tundub uus. Kuid kui turvakaamerad on linnades kõikjal laialt kasutusel, siis vestlusel osalenud maalisid pildi veelgi digitaalsematest linnadest, kus kõik on pidevalt jälgitav. Ettevõttes Avathon, mis toodab tehisintellektiga tehnoloogiat, sealhulgas jälgimistehnoloogiat, ollakse veendunud, et viie kuni kümne aasta pärast ei ole enam vaja isegi digitaalset isikutunnistust, mis praegu on veel lapsekingades, sest näotuvastus „ja muud asjad“ on nn tarka linna juba integreeritud, vahendab Reclaim The Net.
Avalikule digitaristule (digital public infrastructure, DPI), mis märksõnana on populaarne digitaalse isikutunnistuste pooldajate seas, näiteks ÜRO, Euroopa Liit, WEF, pühendatud vestlusringis selgitas Avathoni tegevjuht Pervinder Johar, et tuleviku digitaalses ID-s ühinevad omavahel finants- ja identiteediosa. Väljaöeldu vihjab düstoopilisele tulevikumaailmale, kus elanikkonda pidevalt jälgitakse ja kõik on igal ajal tuvastatavad.
Johari „head uudised“ sellega ei piirdunud, vaid tegevjuhi sõnutsi valmistab Avathon juba praegu nn tööstusliku tehisintellekti platvormi, jälgimissüsteemi, mida kasutab Texase Round Rocki keskkool. Mõistagi selleks, et „tagada laste ohutus.“. Selle platvormi tehisintellekt kasutab koolis olemasolevaid kaameraid ja püüab ennetavalt avastada kõike, alustades relvadest kuni avatud ukse, loata sisenemise ja isegi tulekahjuni.
Vestlusringi teine osaleja, Abu Dhabi New Yorgi ülikooli teadustõlke ja ettevõtluse asedirektor Hoda Al Khzaimi rääkis samuti avaliku digitaristu ja nn targa linna vahelisest seosest. „Avalik digitaristu tekkis, sest valitsused tahavad veenduda, et nad osutavad targa linna loomisel tõrgeteta teenuseid,“ ütles Al Khzaimi, andes samal ajal kõigiti mõista, et “avaliku digitaristu rakendamine” tähendab survet kodanikele võtta kasutusele digitaalne ID.
Veel kiitis Al Khzaimi avaliku ja erasektori koostööd digitaristu juures. Kuigi ta tunnistas kuritarvitamise potentsiaali ja kinnitas, et „te ei taha allutada kodanikke üldisele analüütikale, kui nad ei taha sellise üldise analüütika taristut“, selgitas siiski, et on olukordi, kus üldist analüüsi tuleb teha. Säärane on tema sõnutsi näiteks vajadus analüüsida ulatuslikult elanikkonna andmeid pandeemia jaoks.
Mehhiko panga Kapital kaasasutaja ja tegevjuht René Saul kirjeldas digi-ID näitena Mehhiko digipassi, mida isegi kasutab, kuid mille kohta mainimata jättis, et piirikontrollis vajab säärane pass biomeetrilisi andmeid. Lõppude lõpuks olevat digipass Euroopasse sisenedes säästnud 35 minutit tema ajast.
Jälgimissüsteemide viimaste aastate võidukäik
Digitaristuga haakuvad paljud Vabaduste portaalis varem käsitletud teemad. Näiteks Hiina “edusammud” tehisintellektiga jälgimissüsteemide (AI surveillance) ja digitaalse identiteedi juurutamises ning nende tehnoloogiate pakkumises teistele riikidele. Kusjuures vähemalt 64 riiki maailmas kasutavad aktiivselt näotuvastussüsteeme jälgimise eesmärgil.
Ka Läänes on viimastel aastakümnetel paljastatud mitmeid ulatuslikke varjatud jälgimisi, näiteks on luure- ja julgeolekuasutused salaja ja ebaseaduslikult kogunud miljonite kasutajate isikuandmeid. Suured tehnoloogiaettevõtted on koostöös luureasutustega teostanud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele. Käsitlesime ka Ühendkuningriigis kasutavaid näotuvastussüsteeme, mida tarvitab politsei, aga juba ka poed ja ärid ning juhtumit, kus riiklik raudteefirma jälgis salaja inimeste käitumist tehisaru-tarkvara abil. Ka Lõuna-Korea muusikatööstus on astunud esimesed sammud ja plaanib kasutusele võtta näotuvastusega kontserdipiletid.
Hispaania peaminister tegi aga ettepaneku lõpetada anonüümsus sotsiaalmeedias ja siduda iga sotsiaalmeedia kasutaja konto tema digiidentiteeditaskuga. Sotsiaalmeedia kasutajate tuvastamist on nüüd rakendamas ka Austraalia, kuigi täpne meetod on seal veel ebaselge. Vajadus tuvastamise järgi tekkis seetõttu, et Austraalia keelas hiljuti sotsiaalmeedia kasutamise alla 16-aastastele.
Nagu majandusfoorumil esinenute sõnavõttudest kumama jäi, kiirenevad nii näotuvastussüsteemide kui ka digitaalsete identiteeditunnistuste suundumused käsikäes tehnoloogia arenguga, eriti tehisintellekti arenguga. Suured tehnoloogiaettevõtted püüavad ümbritseda meie elu järjest enam tehnoloogiliste vahenditega, mida reklaamitakse kui seadmeid, mis muudavad meie elu mugavamaks, lihtsamaks ja turvalisemaks ning millel on samas võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja ja sageli alles siis, kui rikkumised on juba toimunud. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on juba samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
