Aastatel 2022–2023 tõusis globaalne keskmine pinnatemperatuur (0.29 ± 0.04 kelvinit) järsult. Selline aastane piik, kus globaalne keskmine pinnatemperatuur (global-mean surface temperature, GMST) on muutunud enam kui 0,25 kelvinit, ei ole pretsedenditu. Eelmine sarnane juhtum oli aastatel 1976–1977. Globaalne keskmine pinnatemperatuur on tõusnud juba 1850. aastast peale ja tõus kiirenenud 20. sajandi keskpaigast alates. Kõige kõrgem pinnatemperatuur on registreeritud 2023. aastal, mistõttu peetakse aastat seni registreeritutest kõige soojemaks. 2023. aasta keskmise pinnatemperatuuri kiire tõus 0,29 ± 0,04 kelvinit võrreldes 2022. aastaga (selline muutus võtab tüüpsemalt pigem kuni 20 aastat) põhjustas ühiskondliku ja teadusliku mure ning leitakse, et tempeartuurid kerkivad aina kiiremini inimtegevuse ehk rohkemate kasvuhoonegaaside tõttu atmosfääris.
Kuid selle kõrval on arutletud ka selle üle, kas temperatuuride järsu tõusu taga ei või olla looduslikud põhjused, näiteks suurem päikese aktiivsus, vulkaanid jm loodusnähtused, nagu El Niño ostsillatsioon (ENSO). Viimast ehk kliimasüsteemi seesmist muutlikkust enamik uuringuid siiski seni ei ole käsitlenud ega arvestanud. Nii keskendutigi Miami ja Princetoni uurimuses just sellele ja tulemuseks on arusaamine, et ENSO on peamine põhjus globaalse soojenemise piikide tekkes.
El Niño (postitiivne etapp) või La Niña (negatiivne etapp) esinevad troopilises Vaikses ookeanis mõne (tavaliselt 3–7) aasta tagant. Need mõjutavad globaalset temperatuuri, tuuli, meretaset, atmosfääri, pilvi, niiskust ja kiirgust. El Niño toob anomaalse soojuse hilinemisega, mis suurendab globaalset keskmist pinnatemperatuuri. Pika La Niña sündmuseks peetakse olukorda, kus Niño-indeks ületab 0,5 kelvinit vähemalt 18 järjestikuse kuu kestel. 2023. aastal oligi El Niño sündmus, aga sellele eelnes aastatel 2020–2022 La Niña. Samamoodi oli ka 1970ndatel, mil pikaajalisele La Niñale (1973–1976) järgnes El Niño. Teisisõnu ei ole 2023. aasta järsk soojenemine pretsedentitu ning vaatlusandmed näitavad seost soojenemise ja El Niño-La Niña vahel.
Tõsi, 74 aasta vaatlusandmetest ja kahest sündmusest jääb tõsiste järelduste tegemise jaoks väheks. Seetõttu lisati uurimusse kõik sellised kättesaadavad kliimamudelid, mis maailmas on koostatud ilma inimtegevuse mõju arvestamata. Nii leidsid uuringu autorid, et järsk globaalne soojenemine võib tekkida ilma inimese mõjuta ning La Niña-El Niño ülemineku korral on kuus korda suurem tõenäosus, et järgneb globaalne soojenemine. Uuringus ei seatud eesmärki lükata ümber senist teduskirjandust inimtegevuse mõju kohta temperatuuride muutumisel, küll aga toodi esile, et aastate lõikes võivad registreeritud temperatuurirekordid olla põhjustatud loodusnähtustest ning seesmised tegurid mängivad seejuures keskset rolli.
