Eelmisel nädalal avaldatud teadusuuring on taas üks tõendus, et koroonasulud on põhjustanud noorukieas tüdrukute ja poiste käitumisprobleeme, suurendanud neil söömishäireid, ärevust ja depressiooni, kirjutab NBC News.
2018. aastal alustatud magnetresonantstomograafiliste (MRT) aju-uuringutega vaadeldi 160 teismelise ajustruktuuri arengut ja mõõdeti suuraju koore (poolkerade õhuke pealmine hallaine kiht, mis mh kontrollib aju kõrgemaid funktsioone) paksust. Uuringus osales peaaegu võrdne arv poisse ja tüdrukuid, kes uuringu alguses olid 9–19-aastased. Koroonapiirangute tõttu polnud 2020. aasta algusest kuni 2021. aastani võimalik aju-uuringuid teha, mispärast muudeti uuringu fookust ja vaadeldi, kuidas koroonapiirangud mõjutasid noorte ajustruktuuri.
Kui inimene vananeb, õheneb tema suuraju koor. Ajukoor on oluline tegevustes, mis nõuavad kõrgemat vaimset võimekust, sh mälu, õppimine ja arutlemine. Ajukoore õhenemist seostatakse madalama võimekuse ja üldiste vananemise nähtudega, sh dementsusega. Teada on, et ajukoor võib õheneda ka kroonilise stressi tõttu.
Uuringuga avastati teismeliste ajukoore ebanormaalne õhenemine ehk teisisõnu oli teismeliste aju vananenud enneaegselt. Poiste puhul ca 1,4 aastat ja tüdrukutel lausa 4,2 aastat. Seejuures oli tüdrukute ajukoores hõrenemist märgata peaaegu kogu aju ulatuses: mõlema poolkera 30 piirkonnas ja kõigis ajusagarates. Poiste puhul oli ajukoor hõrenenud kahes piirkonnas: mõlemas kuklasagaras, mis mõjutab kauguse ja sügavuse tajumist, näo äratundmist ja mälu.
Rängem mõju tüdrukutele võib olla tingitud sellest, et tüdrukute jaoks on sotsiaalne suhtlus tähtsam, pakkudes neile isiklike suhete kaudu emotsionaalset tuge. Poisid kogunevad pigem spordi ja füüsilise tegevuse jaoks.
Uuringu järgi põhjustasid koroonaaja elustiilimuutused teismeliste ajustruktuuris muutuse, mida tavaliselt seostatakse kroonilise stressiga. Uuringu järgi võib õhem ajukoor kaasa tuua üha rohkem ärevushäireid, depressiooni ja muid käitumisprobleeme. Varem oleme kajastanud, et koroonapandeemia järel ongi Suurbritannias ja mujal juba täheldatud üha rohkem laste ärevushäireid ja käitumisprobleeme.
Või on kõik esitatud tagurpidi vampiirimeedia poolt?
Mis asi on depressioon ja milleks inimeseloomal seda üldse vaja on? Raske stress paneb aju kiiremini tööle. Sada mõtet sekundis. Emasloomad on geneetiliselt targemad, kui mehed, kes pigem pere muskel. Geneetiline kordaja suurendab mõttekiirust. Sada asja korraga käib peast läbi: “…midagi on valesti…“, “…vaja midagi paremaks teha…“, “…kuidas…“, “…mis tegelikult toimub?“, “Mis on lahendus?“, “Keskendume lahendustele!”
Mokalaata on pigem kasutatud, et inimesed ei mõtleks oma peaga vaid läheks kaasa moega. Moega, mis massikontrollijatele-parasiitidele kasulik. Süvendatud depressioon lubas inimestel “moest” eemal olla ja ajas edasi minna, karmi reaalsust tundma õppida.
Depressioon paneb inimesed käituma vastavalt väljaarvutatud võimalustele: kui on halb keskkond, hakatakse protesteerima elu ohtu seadva süsteemi vastu. Liigse nõrkuse puhul ja toe puudumisel antakse täielikult alla. Kui aga leitakse positiivseid mõtteid ja ilusaid sõnu siis luuakse nende allikatega liit. Depressioon paneb otsima positiivsuse allikat, et raskel ajal elu oleks võimalikult hea.
Selle asemel, et minna kaasa “lääne moele”, alistuda ja liituda nende strateegilisele massikontrollimustrile ja lihtalt öelda, et tegemist on lootusetu haigusega, õppige hoopis armastus pähe. Tulge arvutitest, telefonidest, televiisoritest välja – nende sisu on hoolikalt loodud, et töödelda inimesi hulludeks. Inimesed vajavad positiivseid mõtteid, ilusaid sõnu, armastust.