Saksa meteoroloogiaameti (DWD) andmetel on tuulekiirus 2025. aasta esimeses kvartalis langenud alla 5,5 meetri sekundis. Viimati oli tuule kiirus nii madal 1972. ja 1973. aastal ning enne seda 1963. aastal. Seetõttu kahanes tuuleenergia tootmine ja riik pidi elektrit importima, kuid seda juba palju kõrgema hinnaga, kirjutab Remix News.
Saksamaa energia- ja veetööstuse liidu (BDEW) andmetel toodeti aasta esimeses kvartalis kogu riigis 31% vähem elektrit kui eelmise aasta samal perioodil. Saksamaal olid talvel veel ka nn pimedad vaikuseperioodid, mil päikest oli vähe ja tuulekiirus madal, mistõttu Saksamaa importis naaberriikidest energiat ja pöördus tavapäraste elektrijaamade poole. See kõik tõi aga kaasa äärmiselt kõrged hinnad.
Kuivõrd 2024. ja 2022. aasta aprillis oli tuule kiirus palju suurem kui eelmistel aastatel, mistõttu 2024. ja 2025. aasta võrdlus muudab languse veelgi äärmuslikumaks. Ka eelmistel aastakümnetel on olnud sarnaseid tuulevaikseid perioode.
Igal juhul moodustab nn taastuvenergia Saksamaal üha suurema osa, mis toetajate sõnutsi vähendab sõltuvust välisriikidest ja süsinikdioksiidi heitkoguseid. Tunamullu andis tuuleenergia keskmiselt 31,5% elektrienergiast, teisel kohal oli söe-elektrijaamade toodang 22,5%-ga. Kriitikud aga leiavad, et tuuleenergia on kahjustanud energiajulgeolekut ja sel on palju keskkonnariske (vt nt siit, siit, siit, siit ja siit). Mõnel juhul ohustab taastuvenergia ka võrku, eriti puhkuste ajal, mil elektrienergia nõudlus on väiksem. Võrguoperaatorid ei saa aga taastuvenergiat reguleerida, mis tähendab, et kui elektrit on liiga palju ja vajadus selle järele on väike, jõuab võrk oma piirini ehk kokkukukkumise äärele.
Tuuleenergiaga kaasnevat oleme varemgi käsitlenud. Näiteks sellest, et jõuliselt tuuleenergiasse investeerinud Suurbritannia on sarnase probleemi küüsis vaevelnud. Tuulevaikse ilmaga võib sealgi elektritootmine langeda sedavõrd madalale, et riigis on jõutud väga lähedale olukorrale, kus tarbijaid peaks võrgust välja lülitama. Samas on Suurbritannias probleeme ka siis, kui tuult on liiga palju, sest vältimaks võrgu ülekoormust, lülitatakse osa tuuleparke siis võrgust välja. Tuulikufirmadele tuleb aga selle eest samuti peale maksta – mullu said nad tarbijatelt selle eest enam kui miljard naelsterlingit (1,21 miljardit eurot). Tänavu esimese kahe kuuga on nn piirangutasu läinud maksma 252 miljonit naela (u 305 miljonit eurot) ehk 4,3 miljonit naelsterlingit (u 5,2 miljonit eurot) päevas.
Ka alles hiljaaegu Hispaaniat ja Portugali tabanud tohutu elektrikatkestuse ühe põhjusena on analüütikud välja toonud liigse juhuelektri ehk päikese- ja tuuleenergia. Nende hinnangul põhjustas tuule- ja päikeseenergia tohutu toodang elektrihinna languse, mis omakorda tõid kaasa asjaolu, et Hispaania tuumaelektrijaamad ei suutnud enam maksa elektri tootmise makse. Nõnda peatati tuumaelektrijaamade töö ja maagaasijaamad vähendasid elektritootmist. Peaaegu täielikult võrgus puudunud maagaasi- ja tuumaenergia tekitas ebastabiilsuse, sest tuule- ja päikeseenergia üksi on ebastabiilsed ehk päike ei paista alati ja tuul ei puhu alati.
Aga selleks 1% selle “rohepandeemia” välja mõtleski: et rahvast pankrotti ajada. Üks korralik The Great Depression kuluks ära küll, siis nälg viib paastumiseni ja selgineb rahval pea. Siis nähakse, kes on tegelikult vaenlane. Paraku hästi varustatud valitsus ja tallalakkujad astuvad siis samme, et sõda kuulutada rahva vastu.