Uus-Meremaa kaubanduskett Foodstuffs korraldas 2024. aasta veebruarist septembrini näotuvastussüsteemi katsed 25 kaubanduskeskuses, kus skänniti enam kui 226 miljoni inimese nägu, kirjutab Biometric Update. Poes kasutatud süsteem lõi näotuvastuse abil iga ostja biomeetrilised mallid ja võrdles nägu korduvate õigusrikkujate jälgimisnimekirjaga. Ettevõtte andmetel tuvastas süsteem “ainult tõsiselt kahjuliku käitumisega isikuid”, alaealiseid või haavatavaks peetavaid isikuid jälgimisnimekirja ei lisatud. Näotuvastustehnoloogia vajadust põhjendab ettevõte asjaoluga, et jaekaubanduses on kuritegevus suurenenud, eriti töötajate vastu suunatud vägivaldsed rünnakud.
Katse ajal andis süsteem 1742 hoiatust, millest 1208 olid kinnitatud vasted. Registreeriti 2 eksliku tuvastuse juhtumit, mida väidetavalt rohkem ei ilmnenud, kui algoritme värskendati. Ettevõtte sõnutsi oli eraelu puutumatuse kaitseks kasutusel meede, kus peaaegu kohe kustutati kõik pildid, mis ei andnud positiivset vastet. Süsteemiteateid kontrollisid kaks töötajat.
Tulemuste alusel järeldas riigi andmekaitseamet, et näotuvastussüsteem vastab isikuandmete kaitse seadusele ja see on tõhus vähendama kuritegude arvu. Otsuse järgi võib süsteemi kasutada, kui seda tõepoolest vaja on. Ettevõte peab vaid arvestama mõne teguriga, sh inimeste andmete ebaõiglase kogumise, valetuvastuse, tehniliste eelarvamuste või võimalusega kasutada andmeid jälgimiseks. Ja kuigi amet ei olnud kindel, et süsteemis puudub tehniline eelarvamus, pidades silmas võimalikku negatiivset mõju maoori kogukonnale ja Vaikse ookeani saarte elanikele, otsustas kasutust mõne paranduse järel siiski lubada.
Tarbijate ja kodanikuõiguste organisatsioonid on aga kahtluse alla seadnud tehnoloogia mõju, eriti selle täpsuse tumedama nahavärviga vähemuste puhul. Näiteks maooride õiguste eest seisva ühingu hinnangul kannatavad põlisrahvad süsteemi tõttu ainuüksi seepärast, et tehnoloogia ei ole nende nägude jaoks loodud ega ole seda õpetatud neid nägema.
Näotuvastusstüsteeme kasutatakse kõikjal üha rohkem
Üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Maailma Majandusfoorumil sõna võtnud aga reklaamivad näotuvastust kui süsteemi, mis asendab peagi digi-ID. Nii oleme varem kajastanud, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi”, Hiina juurutab digitaalset identiteeti (digi-ID), mis võimaldaks inimesi internetis tuvastada muuhulgas ka biomeetriliste tunnuste alusel, ning Venemaal on näotuvastusega maksesüsteemid üha levinumad.
Kuid ka Läänes on viimastel aastakümnetel paljastatud erinevate asutuste tehtud ulatuslikku varjatud jälgimist, millega on rikutud isikuvabadusi ja põhiõigusi. Näiteks on luure- ja julgeolekuasutused salaja ja ebaseaduslikult kogunud miljonite kasutajate isikuandmeid. Suured tehnoloogiaettevõtted on koostöös luureasutustega teostanud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele. Oleme käsitlenud ka Ühendkuningriigis kasutavaid näotuvastussüsteeme, mida kasutab politsei, aga ka sealne riiklik raudteefirma on jälginud salaja inimeste käitumist tehisaru-tarkvara abil. Ühtlasi pole seal kuigi haruldased ka toidu- ja rõivapoodide näotuvastussüsteemid, mida näiteks kaubanduskett ASDA innukalt kaitseb väitega, et see parandab turvalisust ja aitab kaitsta töötajaid.
Ka Eesti politsei on aastaid kasutanud kaamerate abil numbrituvastust, mis võimaldas neil liiklejatest iga kuu teha miljoneid fotosid. Asja ilmsiks tuleku järel selgus, et tegevus ei ole seaduslik ning nüüd on siseministeerium seda seadustama asunud. Riiklikes arengukavades on ka meil räägitud näotuvastustarkvara kasutava kaameravõrgu rajamise plaanidest.
Kusjuures Jaapani tehnoloogiahiiglase Toshiba ja turuanalüüsifirma Incisive aruande järgi kavatseb Põhja- ja Ladina-Ameerika jaemüüjatest 50% uurida järgmise aasta kestel tehisarusüsteeme, mis aitaks ennetada poevarguseid. Loomulikult on Toshibal selleks oma toode nimega Elera Security Suite, mis hoiataks mh võimalikust pettusest juba siis, kui toodet ei skännita enne kotti panemist. Seattle’is asuv SAFR tõi aga aprillis turule SAFR Guardi, mis “peatab kuriteo enne, kui see juhtub” ehk süsteem annab teada, kui poodi siseneb “huvialune isik”.
Sellised suundumused kiirenevad käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti seoses tehisintellekti pakutavate kasvavate võimsustega. Suured tehnoloogiaettevõtted püüavad ümbritseda meie elu järjest enam tehnoloogiliste vahenditega, mida reklaamitakse kui seadmeid, mis muudavad meie elu mugavamaks, lihtsamaks ja turvalisemaks ning millel on samas võime seirata ja süstemaatiliselt koguda andmeid. Eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja ehk sageli alles siis, kui rikkumised on juba toimunud. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on juba samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
