Uus-Meremaa endine peaminister Jacinda Ardern keelas 2018. aastal välja kuulutatud poliitikaga uute gaasi- ja naftaväljade rajamise. Tegemist oli ühe meetmega paketis, et saavutada kasvuhoonegaaside nullnetoheite eesmärke. Toona väitis Ardern, et maailm on fossiikütustest edasi liikunud, kirjutab The Telegraph.
Uus-Meremaa praegune rahandusminister Nicola Willis on aga Arderni poliitikat ajalukku saatmas ja teatanud plaanist laiendada avamere gaasiväljasid. Eelkõige soovib ta riiki meelitada rahvusvahelisi nafta- ja gaasiettevõtteid, toetates neid riigieelarvest 200 miljoni Uus-Meremaa dollariga (u 112 miljonit eurot). Sellise otsuse võttis valitsus vastu, kuna Uus-Meremaa üleminek taastuvenergiale ebaõnnestus.
Riigi ressursiminister Shane Jones nimetas Arderni keeldu katastroofiks, sest sellele järgnesid kolm keerukat aastat, mil energiahinnad tõusid ja tuhanded leibkonnad ei suutnud kodu kütta. Energiaettevõtted hoiatasid, et riiki ähvardab tõsine elektrikatkestuste oht, kuna nn taastuvenergia ei tooda külmal ajal piisavalt elektrit. Jones sõnas: „Me tunneme piirangute valusat mõju. Valitsus ei kavatse istuda käed rüpes ja vaadata, kuidas meie tööstus ja tootmine hääbub energiavarustuskindluse probleemide tõttu.” Jonesi sõnutsi on valitsuse praegune eesmärk majanduskasv, uued töökohad, aga ka soov suurendada heaolu. Maagaas on ministri hinnangul veel vähemalt 20 aastat oluline, andes kodanikele kindla ja taskukohase energia.
Wellingtoni advokaadi Sean Rushi sõnutsi on Uus-Meremaa valitsus lõpuks ometi leidnud julguse tunnistada, et “kliimamuutus ei ole eksistentsiaalne oht, vaid fossiilkütusteta majandus on”. Advokaat leiab, et kui uute maardlate uurimistööd takistatakse, siis põgenevad investeeringud, gaasist sõltuvad ettevõtted sulgevad uksed ja elektrihinnad tõusevad. “See on majandust hävitav kliimapoliitika, mis on eksistentsiaalne oht tänapäeva majandusele,“ lisas Rush.
Maagaasi on Uus-Meremaal Taranaki piirkonnas toodetud 1959. aastast peale. Riigis on kuus peamist tootmispiirkonda, kolm avamerel ja kolm maismaal. Umbes 30% maagaasist kulub elektrienergia tootmiseks, ülejäänust suurema osaga toodetakse naftakeemiatooteid ja väetiseid, mida kodumaine põllumajandus laialdaselt kasutab. Seega mõjutab kahanenud gaasivarudest ja vähenenud toomisest tingitud gaasipuudus põllumajandust, aga ka muid sektoreid, alustades elektritootmisest ja lõpetades toiduainetetööstusega. Igal juhul on Uus-Meremaa poliitikud nüüd lootusrikkad, et tühistades Arderni seatud keelud, leeveneb peagi ka gaasinappus kogu riigis.
