Detsembris otsustas mainekas teadusajakiri Regulatory Toxicology and Pharmacology tagasi võtta seal 25 aastat tagasi avaldatud teadusuuringu, mille järgi umbrohutõrjevahend glüfosaat (Roundup) ei kujuta ohtu inimeste tervisele. Uuringu autorid Gary Williams, Robert Kroes ja Ian Munro kinnitasid, et pole tõendeid, mille järgi Roundup põhjustaks vähki, endokriinsüsteemi häireid või oleks inimestele mürgine. 2000. aastal avaldatud uuring on olnud üks enim tsiteeritud uuringuid glüfosaadi teadustöödes. Samas on aga ilmnenud, et uuringu kirjutasid varjatult suuresti Monsanto töötajad. Seejuures vähiriski ja toksilisuse hinnangud põhinesid ainult Monsanto avaldamata uuringutel, kuid täiesti arvestamata olid jäetud paljud teised pikaajalised uuringud. Seega ei olnud autorid sõltumatud ja uuringut peetakse nüüd tööstuse manipulatsiooniks. Tegemist on ilmeka näitega sellest, kuidas raha eest saab “õiget teadust” osta, kuid seda väga ränga hinnaga toodet kasutavate inimeste tervisele.
Põhjustab vähki
Ehk tegelikkus Monsanto (2018. aastast Bayer) toote Roundup puhul on risti vastupidine – sel on väga tugev kahjulik mõju inimeste tervisele, sest see põhjustab vähki. Ja see ei ole tegelikult mingi uus info, sest USA kohtutes on juba rahuldatud tuhandeid kahju saanud inimeste nõudeid. Kõigis nõuetes väidavad kaebajad, et haigestusid Roundupi kasutamise tõttu, mis jõudis turule 1974. aastal. Seni lahendatud ligikaudu 100 000 nõude eest on ettevõte pidanud hüvitisi tasuma umbes 11 miljardit dollarit (u 9,37 miljardit eurot). Aga umbes 61 000 juhtumit on veel lahendamata ja hagisid muudkui lisandub, kirjutab Lawsuit Information Center.
Vaatamata sellele seisab Bayeri veebilehel jätkuvalt, et kemikaali on juhiste järgi ohutu kasutada. Ettevõtte peab glüfosaati maailma enim uuritud herbitsiidiks ja leiab, et vaid üks Ag Health Study uuring on leidnud seose glüfosaadi ja vähiriski vahel.
Euroopa Komisjon pikendas kasutusluba
Märkimist väärib ka tõsiasi, et alles 2023. aastal, mil USA-s olid Roundupi kohtuvaidlused juba täies hoos ja esimesed märkimisväärsed otsused juba ammu langetatud, pikendas Euroopa Komisjon glüfosaadi müügiluba 10 aastaks. Komisjon tugines Euroopa Kemikaaliameti hinnangule (the European Chemicals Agency, ECHA), mille järgi pole põhjust glüfosaati liigitada kantserogeenseks aineks, ja Euroopa Toiduohutusameti (European Food Safety Authority, EFSA) hinnangule, mille alusel ei ole glüfosaadi puhul tuvastatud ühtegi kriitilist probleemi.
USA-s algas aga Roundupi saaga juba 2010. aastate keskel, mil teadusuuringud ja ka Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri aruanded märkisid glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks, mis pikaajalise kasutuse korral võib tekitada näiteks sellist vähivormi nagu non-Hodgkini lümfoom. See vallandas Monsanto vastu kohtuasjade tulva, kus hagejad väitsid, et nende vähidiagnoos on tingitud sellest, et kasutasid Roundupi aastaid ilma hoiatuseta. Hagejad viitasid Monsanto sisedokumentidele, mille alusel ettevõte teadis glüfosaadi ohtudest, kuid vähendas nende tähtsust, rikkudes sedasi hoiatamiskohustust.
Esimene kohtuasi – Dewayne Johnson vs. Monsanto – jõudis San Francisco osariigi kohtusse 2018. aastal. Koolihoovi hooldaja Johnson väitis, et pidev Roundupi kasutus põhjustas tema non-Hodgkini lümfoomi. Johnson võitis kohtuasja ja kohus mõistis talle 289 miljoni dollari (u 246 miljoni euro) suuruse hüvitise Monsanto pahatahtlikkuse ja hoiatamiskohustuse rikkumise eest. Järgmistes kohtuastmetes vähendati hüvitist 78 miljoni dollarini (u 66 miljoni euroni), kuid kohtukaasus lõi pretsedendi, misjärel on hagisid muudkui lisandunud.
Enamasti on kohtud asunud hagejate poolele, määrates ka tähelepanuväärseid hüvitisi, nt 2,25 miljardit dollarit (u 1,92 miljardit eurot, mida hiljem vähendati 341 miljoni euroni ehk 400 miljoni dollarini); 2,1 miljardit dollarit (1,79 miljardit eurot); 611 miljonit dollarit (u 521 miljonit eurot); 175 miljonit dollarit (u 149 miljonit eurot), 332 miljonit dollarit (u 283 miljonit eurot) ja 3,5 miljonit dollarit (u 3 miljonit eurot). Samal ajal on kaitse ehk Bayeri poolel olnud vaid mõni üksik võit, nt 2025. aasta Illinoisis ja 2024. aastal Philadelphias.
Hagejaid esindavad advokaardibürood on tõdenud, et Monsanto oli selle poolest unikaalne ettevõte, et otsustas eirata tõendeid, et Roundup põhjustab vähki. Oma hüpoteesi toetas ettevõte alguses ebausaldusväärsete andmetega ja kui tõendeid üha enam ilmnes, otsustas Monsanto neidki eirata.
Igal juhul on aastaid kestnud, äärmiselt kulukaks kujunenud kohtuvaidlused sundinud nüüd Bayeri nime kandvat ettevõtet mõningal määral suhtumist muutma ja ettevõte paistab nüüd olevat tähelepanu suunanud pigem kokkuleppemenetlustele. Seejuures on Bayeri jaoks ilmselt kõige olulisem küsimus nn tulevane vastutus, sest Roundupi kasutajatel võib lümfoom tekkida paljude aastate järel. See aga tähendab, et Bayer võib järgmise 20 aasta kestel olla pidevalt vastamisi uute Roundupi kohtuasjadega.
Peale selle on USA ametiasutused teatanud plaanist muuta tänavu pestitsiidireegleid ehk tegemist on otsustava aastaga glüfosaadi, Roundupi ja teiste põllumajandustootjate umbrohutõrjevahendite jaoks.
Samuti on just tänavu oodata keskkonnakaitseameti (Environmental Protection Agency, EPA), mis uuendab pestitsiidide registreeringuid iga 15 aasta järel, uut glüfosaadi riskihinnangut inimese tervisele. Kuid vaatamata tõsiasjale, et seni on kohtud asunud hagejate poolele ja avalikkus kaldub glüfosaadi keelu suunas, kardetakse, et keskkonnakaitseamet kinnitab glüfosaadi ohutust ja piiratud ökoloogilist mõju ning muudab vaid märgistuse nõudeid. Ameti väitel tuginetakse otsuses teadusele, kuid kriitikute hinnangul pigem tootjate survele.
