Kuigi koroonaviirusest tingitud surmajuhtumeid on nüüdseks vähe ja vajadus haiglaravi järele madal, leiavad USA-s praegu veel ametis olevad tervishoiuametnikud, et järgmise nelja aasta kestel võib pandeemia uuesti väljuda kontrolli alt. Seetõttu otsustas USA lahkuva presidendi administratsioon koroonavaktsiini tootjatest suurfirmade, nagu Pfizer ja Moderna, kohtusse kaebamise kaitset pikendada kuni aastani 2029, vahendab Mail Online.
USA võttis 2020. aastal vastu avaliku valmisoleku ja hädaolukorraks valmisoleku seaduse (PREP). Osaliselt tehti seda selleks, et kiirendada koroonavaktsiinide turule toomist, ilma et vaktsiinitootjad peaksid kartma, et neid võidaks kiirkorras turule toodud vaktsiinide tektitatud kõrvaltoimete eest kohtusse anda. 2023. aasta mais laiendati kohtusse kaebamise kaitset ka haiglatele ja tervishoiutöötajatele. Nüüd on viimaseid nädalaid ametis olev administratsioon otsustanud sellist kaitset pikendada kuni 2029. aastani.
Otsus võib vihastada tulevase presidendi Donal Trumpi administratsiooni, kus tervishoiuministriks on nimetatud vaktsiinide suhtes juba pikka aega põhjendatud kriitikat avaldanud Robert F Kennedy jr. RFK jr on kaua võidelnud lausalise vaktsineerimise vastu ja väitnud, et vaktsineerimine on põhjustanud autismi. Nüüd juhib ta liikumist, mis püüab vaktsiinide tootjaid vaktsiinikahjustuste eest rohkem vastutusele võtta. Bideni administratsiooni otsus solvab ilmselt kasvavat hulka ameeriklasi, kellele on koroonavaktsiin põhjustanud tervisekahjustuse, kuid keda ignoreeritakse. Vaktsiinikahjustuste hüvitamise süsteemi andmete alusel on koroonavaktsiinide vm -ravimite põhjustatud tervisekahjustuste kohta esitatud 13 000 nõuet. Neist 10 000 on jätkuvalt menetlemata ehk 2020. aastast peale on nõuetest läbi vaadatud vaid umbes 3000 taotlust.
Sarnaselt USA-ga, kehtestasid vaktsiinitootjatele kohtusse kaebamise kaitse ka teised riigid, sh Euroopa Liit ja Eesti. Riiklikest fondidest tervisekahjustuse korral abi saada on samuti olnud kõikjal samavõrd keeruline. Samal ajal teenisid vaktsiinitootjad ise kriisi ajal sadu miljardeid dollareid või eurosid. Oleme sellest lähemalt kirjutanud ka siin.
Ehkki terviseametnikud kordavad, et koroonavaktsiinid on ohtutud ja tõhusad ning on säästnud kogu maailmas miljoneid inimelusid, ilmub üha enam andmeid ja uuringuid nende vaktsiinide tõsiste ning eluohtlike kõrvalmõjude kohta. Näiteks leidsid Hispaania teadlased, et koroonaviiruse vastu kasutatavad vaktsiinid kergitavad märgatavalt südamepuudulikkuse riski ja südameataki tõttu suremise tõenäosust, kusjuures suurim südameprobleemide tõenäosus ilmnes isikutel, kes olid nii vaktsineeritud kui ka viirust põdenud. Austraalia pöördumises otsustajate poole viidati aga uuringutele, mille järgi mRNA vaktsiinidest leitud sünteetilise DNA jäägid rakus võivad põhjustada vähki ning on ka käsitletud liigsuremuse korrelatsiooni koroonavaktsiinidega. Liigsuremust ja koroonavaktsiine on vaadeldud veel Jaapani ja Saksamaa uuringutes, kus suuremat suremust täheldati aastatel 2021–2022, mil koroonavaktsiinid olid juba turul. Seost on pidanud võimalikuks ka Norra teadlased siin ja siin. Suurbritannia püüab aga lahendada arvukaid, vaktsiinist tingitud tervisekahjustuste nõudeid, mida oleme käsitlenud siin ja siin.
