VIDEO. Intervjuu. Peeter Koppel: me ei taha ju tagasi ENSV-sse
"Otsustavatele kohtadele on sattunud inimesi, kes ei saa aru, mis asi on vaba ühiskond."
Varahaldur ja majandusanalüütik Peeter Koppel räägib intervjuus vabadused.ee-le, et vaatab murelikult liikumist tuleviku suunas, kus riigi roll otsuste tegemisel aina kasvab ja indiviidi valikuvõimalused koos vaba eneseteostusega seeläbi kannatavad. Ühelt poolt toimubki see majandusega seoses ning ideid turumajanduse lõpust jagavad meile nii Eesti kohalikud sotsialistliku maailmavaate edendajad kui rahvusvahelised aktivistid, kelle sõnul kliimakriisi lahenduseks on liikumine marksismi lätetele.
Koppeli sõnul tuleb siinkohal arvestada, et sel juhul ei puudutaks need lahendused lihtsalt meie elukvaliteedi langust, vaid riigi roll suureneks kõige laiemas mõttes ka vaimsel tasemel. “Mõni arvab, et Eesti NSV peamine probleem oli see, et toodi sisse palju koloniste, rikuti ära loodus ja kõige parem vorst, mis poes saada oli, oli “Lemmik” ja seda polnud ka saada,” ütleb ta. “Ei, see ei olnud kõige suurem probleem. Kõige suurem probleem oli see, et enamuse inimeste pead olid pandud kruustangide vahele, millele keerati kogu aeg vinti peale,” lisab ta.
Ka Eesti tänaseid arenguid erinevate näidete varal kommenteerides ütleb ta, et vahel tekib tunne, justkui otsutavatele kohtadele on sattunud inimesi, kes ei saa aru, mis asi on vaba ühiskond ja miks Eesti ei tahtnud olla Eesti NSV. “Me ei taha ju tagasi liikuda sellisesse kohta, kus meid sõna otseses mõttes intellektuaalselt ja vaimselt rõhutakse,” märgib ta.
Mõistagi tuleb saates juttu majanduse olukorrast meil ja kaugemal, rohepöördest ning sellega seotud kuludest ja mõjudest ning muu hulgas saab teada sedagi, kuidas suhtub Koppel inimestesse, kes põhjendavad jälgimisühiskonna poole astumist küsimusega “mis sul varjata on?”.
Toeta Vabaduste portaali. Jõulukampaaniaga kogume 25000€ uueks poolaastaks.
TOETA SOBIVA SUMMAGA TÄNA
Meie omadel on teadmine, et ainult riiklik omand on see, mis pärsib rahva töökust ja majandust. See kogemus on nõuka ajast olemas. Põhjusi on teisigi.
Üks nendest:
Nii eestis kui ka teistes euroopa ühiskondades sünnib aasta-aastalt vähem lapsi. See tähendab ju seda, et sellistes ühiskondades peab olema palju lastetuid vanapoisse ja vanatüdrukuid. Mis nad ikka rabavad? Neil pole ju mõtet pingutada!
Rahvas teeb alateadlikult õige otsuse – toodab vähem – vaid niipalju kui on tarvis ja mitte ülearu.
Igasugune kaine kalkulatsioon ütleb, et sellistel rahvastel ei olegi ju mõtet rohkem toota/töötada kui on “otsade kokku tõmbamiseks” vajalik.
(õppinud majandusteadlased ei saa sellest aru ilmselt sellepärast, et koolis neile seda ei õpetatud.
Koolid omakorda ei osanudki seda varasematel aegadel noortele majandusteadlastele õpetada)
Siia sobib üjs väikene essee – vaba turu toimimise põhimõtetest. Ehk mõni riigiisa viskab ka pilgu peale. https://youtu.be/67tHtpac5ws?feature=shared