WHO jälgib tehisaru abil inimeste vestlusi sotsiaalmeedias

WHO reklaamib Epidemic Intelligence from Open Sources 2.0 (EIOS) süsteemi vahendina, millega avastada terviseohtusid ja valmistuda pandeemiaks. EIOS on loodud 2017. aastal ja seda kasutavad nüüdseks vähemalt 110 riiki ning enam kui 30 organisatsiooni ja võrgustikku kogu maailmas. WHO pandeemia- ja epideemiaandmete keskuses (WHO Hub for Pandemic and Epidemic Intelligence) asuv EIOS aitab WHO sõnutsi avatud allikate alusel teha rahvatervise otsuseid. Peaaegu reaalajas analüüsib süsteem avalikult kättesaadavat teavet ja avastab võimalikke ohte. 

Seda süsteemi on WHO nüüd uuendanud, lisanud 2.0 versiooni uusi andmeallikaid, nt raadiojaamad, mille saated transkribeeritakse ja tõlgitakse automaatselt. EIOS 2.0 võimaldab ka leida asjakohast sisu veebisaitidelt, sotsiaalmeediast ja muudest avalikest allikatest ning lisatud on tehisaru, mis automaatselt analüüsib andmeid ja tuvastab paremini haiguspuhanguid. WHO pakub EIOS-i tasuta kõigile sobivatele kasutajatele, nt tervishoiuministeeriumid ja -asutused, koos koolitusmaterjalide ja tugiteenustega. 

“Sotsiaalne kuulamine” aitab mõista inimeste tundeid, hoiakuid, teadmisi ja kavatsusi

Juba varem on WHO avaldanud „sotsiaalse kuulamise“ juhise, milles õpetab valitsusi, ministeeriume, terviseasutusi jt “sotsiaalselt kuulama” ehk kuulama ja analüüsima vestluseid ja narratiive, et mõista inimeste vestluseid, tundeid, hoiakuid, teadmisi, uskumusi ja kavatsusi. Praktikas tähendab see, et organisatsioon ei kogu mitte ainult andmeid haiguste kohta, vaid analüüsib ka seda, kuidas kodanikud mõtlevad ja suhtlevad veebis.

Kriitikud näevad EIOS-is koos “sotsiaalse kuulamisega” ohtu digitaalsele privaatsusele ja sõnavabadusele. Kusjuures sellega plaanid ei piirdu, sest EIOS süsteemi koostöölehekülg mainib veel projekte nagu „Uudisartiklite usaldusväärsuse tuvastamine“ (News Article Credibility Detection) ja „Valeinfo klassifitseerimissüsteemid“ (Misinformation Classification Systems). Need algatused viitavad kasvavale huvile kujundada teabe kategooriaid ja filtreerida teavet. Ühtlasi näivad need olevat seotud Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (The Joint Research Centre, JRC) 2020. aasta valeinfo klassifikaatoriga (Misinfo Classifier), mis tuvastab „valeuudiseid“, analüüsides keele tooni ja intensiivsust, väidetavalt 80% täpsusega. JRC teatas, et neid tööriistu kasutavad Euroopa Komisjon ja Parlament ning neid jagatakse faktikontrollijatega.

WHO kirjeldab EIOS 2.0 versiooni kui avatumat, paindlikumat ja kaasavamat ning rõhutab selle rolli terviseohutuse tagamisel. Aga kriitikud näevad süsteemis laienevat järelevalvevõrgustikku, mis kasutab tehisaru, et tõlgendada sotsiaalset käitumist kogu maailmas. Süsteem ühendab riiklikud seiresüsteemid WHO hallatava võrgustikuga, mis kogub ja töötleb globaalseid andmeid pidevalt. See integreerib andmeanalüüsi ja teabekontrolli rahvatervise infrastruktuuri, võimaldades algoritmidel otsustada, millised arutelud on „asjakohased“ või „eksitavad“.

Seega leiavad kriitikud, et globaalse terviseohutuse sildi all ühendab WHO tehisaru, valitsuste koostöö ja sotsiaalmeedia jälgimise. Kokku tähistab see nihet traditsiooniliselt haiguste kontrollilt avaliku suhtluse pidevale analüüsile, mis võib ohustada digitaalset privaatsust ja iseseisvust ning sõnavabadust. WHO pidevalt töötav digivõrgustik jälgib ja klassifitseerib globaalset diskursust, muutes tervise ja teabe haldamise tähendust.