Viimasel ajal on suurema tähelepanu alla sattunud populaarsed nutiprillid, mille müük aina kasvab. Kõigist tehisaru- ja nutiprillidest on praegu populaarseimad Meta omad, mis moodustavad ligikaudu 80% nutiprillide kogumüügist. Meta oli ka esimene tehnoloogiamammut, kes sellise tootega turule tuli. Meta prillid on valmistatud koostöös EssilorLuxotticaga ja neil on Ray-Bani klassikaline välimus. Kuid prilliraami on peidetud peaaegu märkamatu kaamera, sangadesse kõlarid ja läätsed, mis võivad kandjale teavet kuvada. Videosalvestust saab alustada kerge puudutusega raamile, kusjuures sageli ei tea prillikandja ise ka, mida ja millal ta on salvestanud või kuhu see salvestis on edasi liikunud, kirjutab BBC.
Meta andmetel on ettevõte neid seni müünud 7 miljonit paari. Teadlased ennustavad, et järgmise paari aastaga müüakse neid enam kui 100 miljonit paari. See olukord võib aga lähitulevikus muutuda, sest teisedki tehnoloogiahiiud on võtnud plaani sarnase tootega turule tulla. Väidetavalt arendab Apple oma nutiprillide versiooni ja eeldatakse, et see jõuab turule järgmisel aastal. Snap on lubanud juba tänavu välja tulla nutiprillide uue versiooniga Specs. Ka Google kavatseb nutiprillidega uuesti proovida, kuigi enam kui kümme aastat tagasi kukkus privaatsusprobleemide tõttu läbi Google Glass, mille müügist ettevõte seejärel loobus. Eeldatakse, et kõigis neis toodetes on moel või teisel kasutusel tehisaru ja liitreaalsustehnoloogia. Nii nagu see on Meta prillides.
Peale selle on teada, et Meta loob prillidega salvestatust tehisarule õppematerjali. Sellest on teatanud näiteks Meta Keenia töötajad, kelle sõnutsi pidid nad vaatama ka graafilist sisu, nagu seks ja tualeti kasutamine. Meta aga põhjendab, et prillide teenusetingimustes on inimesi teavitatud võimalusest, et vahel võivad inimesed salvestisi vaadata. Meta pressiesindaja Tracy Claytoni sõnutsi tegelevad nende tiimid sellega, et piirata ja võidelda väärkasutusega, kuid “nagu iga tehnoloogia puhul, lasub vastutus lõppkokkuvõttes inimesel, et seda aktiivselt ära ei kasutataks.” Kuid hoolimata paljudest väärkasutuse teadetest, kavatseb Meta väidetavalt nutiprille täiendada näotuvastustehnoloogiaga, mis annaks kandjale lihtsa viisi filmitavat veel ka kiiresti tuvastada.
Nüüd on aga üha enam teateid sellest, kuidas naisi on rannas, poes või õues filmitud kontekstis, kus naisele läheneb mees, keda ehivad tavaliselt Meta Ray-Bani prillid ja kes soovivad salvestada naise reaktsioone juhuslikele küsimustele või flirdipüüetele. Mõistagi ei anna filmija sellest filmitavale teada, kuid postitab hiljem klipi kuskile veebi. Enamasti saavad naised videotest teada alles siis, kui need on juba veebi üles riputatud ja seal populaarsust kogunud. Abinõusid sellise tegevuse vastu on aga kõikjal maailmas vähevõitu, sest üldjuhul on avalikus kohas lubatud nii pildistada kui ka filmida. Sageli ei ole võimalik klippi eemaldada ka seda paludes, sest “autor” nimetab seda tasuliseks, sageli vägagi krõbeda hinnaga teenuseks.
Nutiprillide kasutajad muidugi kiidavad toodet, nimetades põhifunktsioone suurepäraseks. Mõni kiidab võimalust kuulata prillidega muusikat või podkasti nii, et muud helid pole blokeeritud, nagu need kõrvaklappide puhul enamasti on. Mõni teine kiidab võimalust vastata telefonikõnedele ja mõni võimalust kiiresti pildistada ja filmida. Samas tunnistavad ka kasutajad, et filmiva prilli korral süttib pisike tuluke, mis päevavalguses on tuhm ja märkamatu, jättes peaaegu alati täiesti tavaliste prillide mulje.
Norton Rose Fulbrighti USA privaatsusüksust juhtiv advokaat David Kessler ütles, et paljud ärikliendid peavad nutiprillide filmimise võimekusega juba praegu toime tulema. Tulevikus võib aga ees oodata veelgi pimedam aeg, kus filmitakse ka sellistes kohtades, kus on keelatud.
Aga me ju elamegi sellises maailmas, kus teistel inimestel on silmad ja kõrvad!
… ja milleks siis üldse randa päevitama minnakse? Selleks ju minnakse, et olla teistele nähtav! Seda päikest võib ju võtta ka isiklikul rõdul või kusagil, kus teisi pole.
Kui jälgijad on nii palju, et ise ei suuda neid enam ära jälgida siis selline keskkond on reeglina alati enda valik.
Võib ju valida keskkonna, kus jälgijad on vähe või puuduvad ned hoopiski.
Kogu selle interneti-keskkonna teeks veel hoopis avalikumaks, kui see praegu on. No, kas hakkavad ükskord aru saama, et internet ongi ju avalik koht?!
Põhiliselt minnakse randa päevitama ikka sellepärast, et ranna juures on meri, mis pakub tervislikku mereõhku ja suplemisvõimalust; automagistraali kohal asuval rõdul heitevines päevitamine on ikka hoopis teine tubakas. Samuti, tegelikult passivad igasugused pervod ka endast madalamatel rõdudel päevitavaid inimesi, ja on palju vähem võimalusi, et keegi seda märkaks ja peataks. Sama on kohtadega, kus keegi ei käi – neid kipub vähevõitu olema, ja pole ka kunagi garanteeritud, et kusagil põõsas ei passi mingi, teinekord lausa ohtlik, vägistamis- või mõrvahimuline pervo, kes on omapead päevitama minejale vaikselt järgnenud. Avalikus päevitamiskohas päevitamine on päevitamiseks kõige ohutum variant (kui inimesel just privaatmaja ja aeda ei ole – paljudel ei ole), ja peaks seda olema ka edaspidi. Päevitamine iseenesest on tervisele vajalik immuuntugevdaja, eriti meie Põhjamaises kliimas.
Kogu see jälgimise-asi ei ole tänapäeval enam niiväga inimese enda valik. Seda võib vähendada – mitte kasutada nutiseadmeid kodus, loobuda nutitelefonist (väga keeruline, sest selle kasutamine on paljudes elusituatsioonides tänapäeval praktiliselt kohustuslik) ja telekast (need ka jälgivad ja salvestavad, isegi siis, kui on välja lülitatud), minna elama kusagile, kus pole internetti. Aga, jälgimiskaamerad on tänapäeval üleval praktiliselt kõikjal, ja kus neid veel ei ole, seal hoiavad Muski ja tema sõprade lugematud satikad pildil silma peal, ükskõik, kas inimene on sellega nõus või mitte.
Aga sellega, et internett on avalik koht, nõustun täielikult. Hetkest, mil arvutil kaas pealt tõstetakse, või nutikas välja võetakse, jälgib sind terve maailm. Tegelikult, Sind jälgib terve maailm ka siis, kui need asjad isegi sisse pole lülitatud. 10 kihti alumiiniumlehte, või raadiolaineid blokeerivast metallisegust taskud/ kotid on siiamaani ainsad asjad, mis seda palangut tagasi hoiavad, ja nendest ei tea paljud. Ei ole mõtet halvustada inimesi millegi pärast, mida organiseerivad kahtlased, megalomaansed karakterid, kes ennast maailmavalitsejateks peavad, ja kes tunnevad ainult rõõmu, kui neil õnnestub inimesi üksteise vastu üles kihutada.
Kuid ometi tunglevad kõik linnadesse, maapiirkonnad on täis lagunevat elamufondi.
Võib vist öelda, et kõik eestlased teavad kusagil maapiirkonnas mingit lagunevat aher-varet, kus elasid kunagi tema kaugemad esivanemad.
Kõik ju mõistavad, et tiheasustuses on nad suurema jälgimise all. Järelikult ei sega see jälgimine inimesi.
Tiheasustuse keskkond, kuhu need inimesed kokku on tulnud, on olnud ikkagi inimeste eneste valik.
“Kõik ju mõistavad, et tiheasustuses on nad suurema jälgimise all. Järelikult ei sega see jälgimine inimesi.”
Tark mees peidab puu metsa ja inimese rahvamassi.
Üks läti kirjanik kirjutas kunagi, et lätlane peab elama nii, et teist lätlast aknast näha ei oleks. Mets peab vahepeal olema.
Ma arvan, et selles osas eestlane lätlasest kuigivõrd ei erine.
Ilmselt oleneb see inimeste tujudest ja eluetappidest, et millal soovitakse rahvamassi ja millal soovitakse eraklust.
Jälgimis-vidinad tulevad nii-kui-nii ja nendega tuleb harjuma hakata.
Nendest jälgimise-vidinatest palju hullemad saavad olema AI-ga tehtud võltssalvestised – kunagi tuleb tõestama hakata, et sina(mina) ei ole tegelikult seda öelnud või tegelikult seal käinud.