Ühendkuningriigi koroonapandeemia uurimiskomisjon on jõudnud järeldusele, et pandeemiaaja ametlik sõnum “Jää koju, kaitse riiklikku tervishoiusüsteemi (NHS), päästa elusid” mõjus paljudele nii, et nende teada oli tervishoiusüsteem suletud, mistõttu nad ei pöördunud isegi eluohtlikus olukorras erakorralise meditsiini poole. See põhjustas tõenäoliselt surmajuhtumeid, mida saanuks ära hoida, kirjutab Daily Mail.
Kuigi ametnikud olevat püütud inimesi julgustada häda korral siiski abi otsima, ei suutnud nad seda teha piisavalt selgelt. Nii tõdes uurimiskomisjon, et sageli jagasid võimud kodanikele ekslikku teavet isolatsioonide jm kohta.
Uurimiskomisjon tõdes, et 66% südamehaigusega täiskasvanutest ei kasutanud pandeemia ajal tervishoiuteenuseid. Seda isegi siis, kui isiku terviseseisund halvenes. Ka kõigi muude haiguste peale koroonaviiruse, sh eluohtliku meditsiinilise seisundi korral külastati erakorralise meditsiini osakondasid ja muid tervishoiuasutusi vähem. Peamiste põhjustena toodi välja, et kodanikud ei tahtnud haiglavõrku koormata ja kartsid haiglas nakatuda koroonaviirusesse.
Vähi sõeluuringud peatati 2020. aastal sootuks, millega kaasnes diagnooside järsk langus ning diagnoosid hilinesid ja ravi viibis. Rasedad pidid arsti vastuvõtule minema partneri või perekonnata ning pidid tihtipeale keerukaid komplikatsioonide jm teateid üksi vastu võtma. Samuti jäid paljud rasedad sünnitusteenustest üldse ilma, sest haiglapersonal oli haige või isolatsioonis. Haiglate külastamispiirangud jätsid mõned patsiendid, nt dementsuse või õpiraskustega inimesed, ilma eluliselt vajaliku toetuseta ning tuhanded patsiendid surid haiglates üksi, ilma lähedaste lohutuseta. Pered aga jäid ilma võimalusest hüvasti jätta ja see avaldas laastavat mõju leinavatele pereliikmetele. Muude tervisehädadega patsientide diagnoos ja ravi viibisid sageli nii kaua, et lõpuks polnudki nende seisundit enam võimalik ravida.
Kõik eelnev oli tingitud valitsuse seatud prioriteedist hoida haiglate võimsus üksnes koroonaviiruse ja erakorraliste patsientide jaoks. Plaaniline ravi peatati 2020. aasta kevadel täielikult ja taastamise järel kõrvaldati tekkinud viivitused märkimisväärsete erinevustega. See pikendas juba niigi pikka ootenimekirja, mis 2023. aasta septembriks oli jõudnud juba 6,5 miljoni patsiendini. Samas rõhutas uurimiskomisjon aruandes, et riigi haiglavõrk oli nõrk juba enne pandeemiat, seal valitses personalipuudus, voodikohti oli vähe ja koormus suur. Pandeemia ajal probleemid süvenesid ja haiglavõrk oli täieliku kokkuvarisemise äärel, saades vaevu hakkama.
Nüüdne aruanne on alles kolmas kümnest koroonapandeemia uurimismoodulist. Ühtlasi on uurimisest kujunemas üks kõige pikemaid ja kulukamaid – mullu detsembriks oli see maksma läinud juba 204 miljonit naelsterlingit.
Enamus valitsusi käitus plaandeemia ajal kuritegelikult oma rahva vastu. Kas keegi reaalselt vastutab selle eest? Kui hakatakse ennast õigustama teadmatuse või rumalusega tuleb koheselt vastutavatelt ametikohtadelt vabastada. Ükski riik ei vaja teadmatuid ja rumalaid juhte.