Dr. Robert Malone mullusest meditsiini-Nobelist, Covid-vaktsiini propagandast ja tsensuurist

"Meile on Covid-i kohta räägitud terve rida valesid."

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Covid-vaktsiinide aluseks oleva mRNA tehnoloogia leiutaja dr. Robert Malone ütleb, et mullune Nobeli meditsiinipreemia, mille kaks teadlast pälvisid sama tehnoloogiat puudutavate teadustööde eest, ei ole muud kui propaganda. Selle propaganda eesmärk on tema sõnul läbikukkunud Covid-vaktsiine õigustada ja vaktsiinitootjatest ravimifirmadele, preemia väljaandjate sponsoritele, tuge pakkuda.

Kui Rootsi kuninglik meditsiiniinstituut, Karolinska Instituut, mullu oktoobri alguses Nobeli meditsiinipreemia välja andis, võttis dr. Robert Malone endale rahulikult aega, enne kui oma kommentaari ütles. Ta tahtis täpselt aru saada, mille eest Pennsylvania Ülikooli teadlased, Ungari-Ameerika biokeemik Katalin Karikó ning sama ülikooli meditsiiniprofessor Drew Weissman, selle preemia said. Karlolinska Instituudi selgituse kohaselt anti see avastuste eest nukleiinaluste muutmise vallas, mis väidetavalt võimaldas luua tõhusad Covid-19 vastased mRNA-vaktsiinid. Kirjelduse kohaselt näitasid Karikó ja Weissman võimalusi valkude valmistamiseks juhiseid kandva mRNA muutmiseks selliselt, et see takistaks põletikureaktsiooni teket. Preemia aluseks olnud tööd avaldasid nad 2005. aastal.

Toeta

Malone’i rolli pisendamine

Biokeemik ja meditsiinidoktor Malone, olles meie mõni aeg tagasi toimunud intervjuu ajaks jõudnud preemia andmise põhjendustesse rahulikult süveneda, ütleb, et ühelt poolt võib Karikó ja Weissmani tunnustamist Nobeli komitee poolt pidada üllatavaks, teisalt ootuspäraseks.

Malone’i arvamus on seejuures üsna kaalukas. Ehkki Covid-vaktsiinidega tal otseselt pistmist ei ole, on ta vaktsiinitehnoloogia aluseks oleva mRNA platvormi leiutaja. Seda sõltumata asjaolust, et tema rolli ja panust on viimastel aastatel proovitud üldiselt pisendada põhjusel, et ta on läbi pandeemia olnud kriitiline nii valitsuste Covid-viiruse leviku piiramiseks astutud sammude kui sama mRNA platvormi alusel loodud vaktsiinide suhtes. Kriitika tõttu on ta pidanud kannatama ka tsensuuri all – 2021. aasta lõpus suleti näiteks tema Twitteri konto. Konto taasavati 2022. aasta lõpus, pärast Elon Muski Twitteri omanikuks saamist.

Samas ei saa keegi – isegi väga palju pingutavad nn faktikontrolörid – Malone’i rollile mRNA-platvormi juures päriselt läbi sõrmede vaadata. Kui Malone 2021. aasta lõpus Ameerika Ühendriikide tuntud saatejuhi Joe Rogan’i veebisaates osales – see populaarne jutusaade jõuab miljonite inimesteni – ja pikalt, põhjalikult ning argumenteeritult valitsuse käitumist ning koroonavaktsiine kritiseeris, avaldas näiteks tuntud nn faktikontrolli-portaal Politifact selle järelkajana temast ja ta väidetest põhjaliku artikli. Muu hulgas kirjutati seal, et ta tõepoolest andis oma panuse mRNA vaktsiinitehnoloogiasse 1989. ja 1990. aastal avaldatud teadustöödes, mis käsitlesid mh mRNA viimist rakkudesse lipiidsete nanoosakeste abil, kuid ta oli vaid üks paljudest autoritest.

Faktikontrollijate väited iseenesest ei ole valed, kuid oluline on tähele panna, mida artiklis ei mainita – Malone ei olnud neis töödes mingi juhuslik osaleja, vaid need olid Malone’i disainitud ja läbiviidud katsed ning just tema patenteeris avastused.

Loomulikult on õige ka see, et algsest leiutamisest Covid-vaktsiinideni oli pikk tee ning oma panuse tehnoloogia arengusse andsid mitmed teised teadlased. Ent Karikó ja Weissmani kohta märgib Malone, et preemia andmise põhjendusi vaadates ei olnud selle neile omistamine asjakohane. Nobeli komitee kaalus Karikó’t ja Weissmani Malone’i sõnul ka 2021. aastal, kuid toona jõuti järeldusele, et nende panus ei olnud siiski nii suur. Kui preemia andjad ütlevad nüüd, et Karikó ja Weissmani töö võimaldas Covid-vaktsiine luua, siis Malone’i sõnul ei vasta see tõele. Ta toob välja, et näiteks Curevac sai oma Covid-vaktsiiniga täitsa ilma nende panuseta hakkama. Rääkides teadlastest, kes päriselt võimaldasid selliste vaktsiinide loomise, nimetab Malone Pieter Cullis’t ja tema kolleege Kanada British Columbia Ülikoolist. Aastakümneid tehnoloogia kallal töötanud teadlased tegelesid samuti lipiidsete nanoosakeste abil mRNA keharakkudesse viimisega ja arendasid tehnoloogiat märkimisväärselt. Ehk kui vaktsiinide võimaldamisest rääkida, siis Cullis’e töö oli Malone’i sõnul olulisem.

Drew Weissman ja Katalin Karikó ei olnud dr. Robert Malone’i hinnangul väärt Nobeli meditsiinipreemiat terve rea põhjuste tõttu. Foto: Thorne Media/Wikimedia Commons

Efektiivsed ja ohutud vaktsiinid?

Mis aga preemia selgituses veelgi rohkem Malone’le silma torkas, oli asjaolu, et Covid-vaktsiine nimetatakse efektiivseteks. “Ma ausalt öeldes ei oodanud, et keegi saab Nobeli preemia millegi eest, mis on seotud nende vaktsiinidega, arvestades, et nüüdseks on tõestatud, et nende ohutus ja tõhusus on puudulikud,” ütleb ta.

Kusjuures, Malone märgib, ei öeldud preemia andmise teates ohutuse kohta midagi. Preemia andmise pressikonverentsil seda siiski küsiti. “Ja komitee andis vastuse, mis oli samuti vale. Nad väitsid, et tooted on ohutud ja et ainus suurem kõrvaltoime on müokardiit, mis esineb peaaegu eranditult noortel meestel ja laheneb kiiresti. See väide on vale,” ütleb Malone.

Tegelikult võivad need vaktsiinid põhjustada erinevaid tõsiseid terviseprobleeme ja ka südamelihase põletik ehk müokardiit ei ole mingi kergekujuline häda, mis on mööduv ja piiratud vaid noorte meestega. Tedlasena võib Malone pikalt erinevate vaktsiinitüsistuste põhjuseid selgitada ning erinevaid võimalikke terviseriske on tema sõnul palju. Lisaks südame- ja veresoonkonna probleemidele, trombidele, insultidele ja infarktidele, võivad need vaktsiinid tema sõnnul põhjustada ka autoimmuunhaigusi ja vähki. Mõned probleemid, sh toob Malone välja ka äkilised haigestumised ja surmajuhtumid, võivad avalduda kohe, teised alles tükk aega hiljem.

Liigsuremus terviseametnikele muret ei tee

Lisaks sellele võib Malone’i sõnul erinevates riikides jälgida seda, kuidas Covid-ga mitteseotud liigsuremus kasvas just pärast vaktsineerimiskampaaniate algust 2021. aastal ja püsib mitmel pool senimaani ebameeldivalt kõrgel. Selle kohta on tehtud nii statistilisi ülevaateid erinevate riikide lõikes kui uuringute teel proovitud selgitada, kas vaktsineerimise ja liigsurmade vahel võiks olla seos. Näiteks üks eelmise aasta alguses avaldatud Norra teadlaste uuring näitas Euroopa riikide põhjal, et mida kõrgem oli riigis vaktsineerituse tase 2021. aastal, seda kõrgem oli suremus järgmisel aastal. Augustis avaldatud sama töö täiendatud versioon jõudis järeldusele, et esimese vaktsiinikuuri järel suremus vähenes, kuid tõhustusdoosi järel see tõusis.

Suurbritannia patoloog dr. Claire Craig tõi mullu oktoobris sotsiaalmeedias esile, et liigsuremus püsib jätkuvalt kõrge erinevates riikides, kuid sellest eriti ei räägita. Foto: kuvatõmmis.

Ehkki liigsuremust keegi eitada ei saa, kuivõrd seda näitab statistika, ei näi see ametkondasid ja laiemat avalikkust Malone’i sõnul huvitavat. Ta toob ühe näite ka Hollandist, kus dr. Theo Schetters tuvastas seose hooldekodudes läbi viidud vaktsineerimiskampaaniate ja neile samas järgnenud surmade arvu kasvu vahel. “Me ei näe, et meedikud või ametnikud erinevates riikides või ka WHO (Maailma Terviseorgansisatsioon – HS) teeks jõupingutusi, et liigsurmade põhjuseid välja selgitada,” märgib ta.

Miks seda ei tehta? Loomulikult ei oska ka Malone sellele päriselt vastata ja pakub lihtsalt oma hüpoteesi, miks selle vastu huvi ei ole. “Kui see oleks selgelt dokumenteeritud, et valitsused volitasid sellise toote kasutuselevõttu, mis põhjustas märkimisväärset surmajuhtumite arvu suurenemist, oleksid selle poliitilised tagajärjed tohutud,” ütleb ta. Tema sõnul kaotaksid legitiimsuse riikide terviseametkonnad, aga loomulikult ka WHO. Ta toob võrdluseks küsimuse viiruse päritolust. Mis juhtuks kui Hiina Ravhavabariik ja Ameerika Ühendriikide valitsus tunnistaksid selgelt üles asjaolu, mida me Malone’i sõnul tegelikult niigi teame – see viirus pärineb Hiinast Wuhani Viroloogiainstituudi laborist ja on eksperimentide tulemus, mida rahastas Ameerik Ühendriikide valitsus. “Kui see selguks, siis oleks neil kahel valitsusel tohutu vastutus kogu maailma ees selle eest, mis juhtus. Ja jällegi, sellel oleksid tohutud poliitilised tagajärjed. Nii et nad ei saa teisiti, kui jätkat valetamist,” selgitab ta. Covid-19 ja selle laboripäritolust, aga ka mõjuvõimsate isikute järjepidevatest püüetest seda vandenõuteooriaks sildistada, oleme Vabaduste Portaalis samuti kirjutanud.

Nobeli preemia tegelik põhjus: raha ja propaganda

Tulles aga tagasi Covid-vaktsiinide juurde, siis nende usaldusväärsus näib inimeste silmis olevat tuntavalt langenud. Uuringufirma Rasmussen Reports hiljutise küsitluse kohaselt usub enamik ameeriklastest (53%) et Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed võivad olla süüdi paljudes seletamatutes surmajuhtumites ning pea iga neljas vastaja väitis, et keegi nende tuttavatest on nende tõttu surnud. Vaid 16% vastajatest uskus, et see ei ole üldse tõenäoline, et vaktsiinid on surmajuhtumeid põhjustanud.

Mõistetavalt on üle maailma kahanenud ka igasugune huvi neid vaktsiine süstida – lisaks probleemidele vaktsiinide ohutusega mõjutab seda kindlasti ka ohutaju, mis seotud Covid-i endaga ehk ka haigust ei peeta enam tõsiseks probleemiks. Selline huvi langus on mõjutanud vahepeal kogu maailma riikide maksumaksjatelt hiigelsummasid kasseerinud vaktsiinitootjatest ravimifirmade majandustulemusi. Näiteks Pfizeri käive oli 2022. aastal 100 miljardit dollarit (92 miljardit eurot) ja kasum 31 miljardit dollarit (28.5 miljardit eurot). Mullu kolmandas kvartalis sai ettevõte aga üle pika aja esimese kahjumi. Sama juhtus ka teise suurema mRNA vaktsiinide tootja Modernaga, mis samuti vahepeal maailma riikide maksumaksjatelt miljardeid kasseeris.

Ja raha taga võib Malone’i sõnul peituda ka mulluse meditsiini-Nobeli tegelik põhjus – esiteks otseselt. “Karolinska Instituudi ja Moderna ning Pfizeri vahel on pikaajalised majanduslikud ja rahalised sidemed. Pfizeri rahaline panus Karolinska Instituudile on üsna suur,” ütleb ta. Ehk preemiat andes toetatakse ka ravimifirmasid ehk nende mainet ja kaudselt ka majandustulemusi. “Nobeli komitee tegi ka teise avalduse, kus ütles, et nende lootus selle auhinna andmisel on, et see aitab kaasa mRNA vaktsiinide laiemale kasutuselevõtule. Nii et kõik see kokku näitab, et see oli tegelikult tehtud propaganda eesmärgil, see ei olnud tegelikult teaduspõhine,” lisab Malone.

Propagandat abistab tsensuur

Malone lisab, et raha ja ravimifirmade lobitöö on kindalsti omanud suurt rolli ka selles, et kriitilist vaadet vaktsiinidele laialt ei esine. Lisaks sellele, märgib ta, on paljud teadlased oma olemuselt osutunud suunamudijateks ning nii palju korrutanud, et vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed, et nad ei saa enam taganeda.

“Meile räägiti terve rida valesid,” ütleb Robert Malone Covid-pandeemia kohta. Foto: erakogu.

Samamoodi ei taheta endiselt päris ausalt tunnistada, et Covid-19 ei olnud sedavõrd surmav haigus, nagu seda algselt kujutati – tunnustatud Stanfordi Ülikooli meditsiiniprofessori John P. A. Ioannidise jt põhjalik uuring tõi 2022. aasta oktoobris välja, et vaktsineerimise eelselt oli vanuserühmas 0-69 nakatumissuremuse suhtarv 0.095% (infection fatality rate – IFR, näitab suremust kõigist nakatunutest). Vanuserühmas 0-59 oli see 0.035% ja loomulikult mida noorem vanuserühm, seda väiksem, isegi mikroskoopilisem, suremus kokkuvõttes oli, olles vanuserühmas 0-19 0.0003%. Loomulikult teati neid suurusjärke juba varem, kohe 2020. aastal, kuid miskipärast eirati. “Meile räägiti terve rida valesid, millest suurim oli see, et see oli väga surmav viirus ja et geeniteraapia tehnoloogiat kasutades välja töötatud vaktsiinid olid ohutud ja tõhusad ning kui kõik elanikkonna liikmed ära vaktsineerida, siis saavutaksime immuunsuse. Ükski neist asjadest ei ole tõsi,” kommenteerib Malone ja lisab, et üle maailma panustati märkimisväärselt ressursse, et kõike seda usutaks ning igasuguse teabe levikut, mis paneks inimesi vaktsiinides kahtlema – olgu see teave siis tõene või vale – on püütud takistada.

Ühe tsensuuri-näitena toob Malone välja Ühendriikide ülemkohtusse jõudnud sõnavabaduse kaasuse, kus kaks osariiki ja mitu eraisikut on president Bideni administratsiooni otsese sõnavabaduse piiramise tõttu kohtusse andnud. Hagis on detailselt kirjeldatud, kuidas sotsiaalmeediaplatvormid piirasid ka tõeste väidete levikut või koguni eemaldasid neid, sest riigi ametiasutused soovisid seda. Sekkumine inimeste sõnavabadusse oli eriti laiaulatuslik just Covid-teemadel ning Ühendriikide föderaalkohtunik Terry A. Doughty nimetas sellist käitumist Ameerika Ühendriikide ajaloo kõige ulatuslikumaks rünnakuks sõnavabaduse vastu, kus valitsus näib olevat võtnud endale orwelliliku tõeministeeriumi sarnase rolli. Oleme sellest juhtumist kirjutanud siin.

Malone tunnistab, et tegelikkus ongi selline, kus päris avatud ja üldist diskussiooni siingi artiklis tõstataud teemadel endiselt pidada ei saa. Tema sõnul jätkub ka näiteks arstide tagakiusamine, kes ei ole nõus etteantud jutupunkte korrutama. Malone toob näite, et tema sõber, patoloog dr. Ryan Cole, on pidanud juba pikalt kaitsma end selle eest, et tema tegutsemislitsentsi ei tühistataks. Valeinfo levitamises süüdistatud arstile heidetakse muu hulgas ette ka Covid-ravis parasiitide vastase ravimina tuntud ivermektiini kasutamist ja soovitamist. Tasub seejuures märkida, et enamik uuringuid näitab, et ivermektiinil on Covid-19 vastane mõju olemas. Sarnaseid juhtumeid on palju. Alles detsembris kirjutasime ka ise Ühendriikide arstist dr. Meryl Nass’st, kelle litsents 2022. aasta alguses tühistatigi.

Kogume 25 000€ järgmise poolaasta tegevuseks – palume Sinu toetust!
TOETA SOBIVA SUMMAGA TÄNA
Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments