Digiviha vastase võitluse keskuse (Center for Countering Digital Hate, CCDH) uue uuringu järgi genereeris Grok mõne päevaga ligikaudu kolm miljonit seksuaalset pilti naistest ja lastest. Sel põhjusel teatas Euroopa Liit, et laiendab pooleliolevat X-i uurimist, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku sisuga, ja lisab sinna süvavõltsitud piltide uurimise, kirjutab France 24.
EL on Muski sotsiaalmeediaplatvormi X uurinud juba 2023. aasta detsembrist. Kusjuures detsembris määras Brüssel X-ile 120 miljoni euro suuruse trahvi digiteenuste määruse läbipaistvuskohustuse rikkumise eest. Väidetavalt oli kinnitatud kontode „sinine märgis” petliku disainiga ja teadlastele polevat antud juurdepääsu avalikule teabele, kuid kriitikud on tabavalt märkinud, et nende süüdistuste tegelik eesmärk on sundida X EL-s tsensuuri rakendama.
Ebatsensuursete piltide tegemise võimaluse tõttu sattus Grok esimest korda tähelepanu alla vaid mõni nädal tagasi, mil Ühendkuningriigi valitsus teatas, et on valmis kogu platvormi blokeerima. Suurbritannia sõnutsi võimaldab Grok kasutajal luua ebatsensuurseid pilte lihtsate tekstikäskudega, nt „pane talle bikiinid selga” või „võta tal riided seljast”. Märgiline seejuures, et täpselt sama saab teha ka teiste AI-platvormidega, kuid neid võimud ei uuri.
Nüüd on Grok jalgu jäänud ka Euroopa Liidule. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles avalduses: „Me ei talu Euroopas mõeldamatut käitumist, nagu naiste ja laste digitaalne riietest lahtiriietamine. Asi on lihtne – me ei anna tehnoloogiaettevõtetele õigust rikkuda ja rahaliselt ära kasutada laste kaitset ja nõusolekut. Ebaseaduslike piltide tekitatud kahju on väga reaalne.”
EL tehnoloogiavoliniku Henna Virkkuneni sõnutsi selgitab uurimine välja, kas X on täitnud juriidilised kohustused, mis sel on EL digiteenuste määruse (DSA) alusel. Virkkunen rõhutas, et naiste ja laste õigused ei tohiks olla X teenuste „kaasnev kahju”. Peale selle lubas Brüssel välja uurida, kas X on vähendanud „riske, mis on seotud ebaseadusliku sisu levitamisega EL-s, näiteks manipuleeritud seksuaalselt eksplitsiitsete piltide, sealhulgas laste seksuaalse kuritarvitamise materjaliga“.
Euroopa riikide algatatud skandaal on aga lumepallina veerema hakanud ning X ja Grok on jäänud uurimiste ja piirangute laviini alla. Näiteks on uurimise algatanud Austraalia, ajutise juurdepääsupiirangu või blokeeringu on kehtestanud Malaisia, Indoneesia ja Filipiinid ning Prantsusmaa ja India on hoiatanud, Brasiilia aga kutsub üles uurima.
Ebatsensuurseid pilte on saanud muude programmidega juba aastakümneid luua
Kriitikute hinnangul on nii mõnigi tehisaru abil loodud pilt või video tõepoolest ebasobiv või inetu, mõni on satiir, mõni halb nali. Kuid ühtki neist ei ole loonud X vm tehisaru, vaid ikka kasutaja ehk inimene. Inimesed on juba aastakümneid kasutanud Photoshopi, et luua võltsitud, üksikasjalikke ja õõvastavaid pilte. Juba 2000. aastate alguses võis arvuti, pisukese teadmise ja hulga vaba ajaga kleepida kuulsuse näo mistahes pildile, mille tulemused ulatusid naeruväärsest kuritegelikuni. Kuid keegi ei ole tahtnud Adobe’i kinni panna, Microsoft Painti keelata või Wordi kirjaklambrit kaasosalisena vahistada. Varem kehtis üldine arusaam, et tööriist ei ole kuritegu.
Nüüd on see tervemõistuslikkus kaduma läinud. Unustatud on tõsiasi, et Grok, Midjourney, DALL·E jts loovad seda, mida kasutaja käsib neil luua. Tõsi, see töö on tehtud palju lihtsamaks, kuid siiki – kui keegi palub tehisarul luua bikiinides naise, siis probleem on “tellimuse” esitanud kasutajas, mitte algoritmis või tööriistas. Isegi kui programmi või tehisarusse on programmeeritud takistused, on kasutajal ikka võimalik leida mõni käsklus, et takistustest mööda minna.
Seda küsitavamaks peavad kriitikud tõsiasja, et võimud võtavad kirbule ainult X-i ja Groki. Tegemist paistab olevat pigem valitsuse suutmatusega tulla toime tehisaru, sotsiaalmeedia ja digitaalse teabe ajastuga. Tuleb ka arvestada, et X on üks viimaseid kohti internetis, kus saab rääkida teemadest, mis ei ole poliitikutele meelt mööda, sh valitsuskriitika ja “ebasobivad” teemad.
Kokkuvõtvalt paistab selliste uurimiste tagant üha süvenev võimude soov ise otsustada, mida avalikkus võib näha ja mida mitte. Suurbritannia veebiohutuse seadust peetakse vahendiks, mille alla riik seab kõikvõimalikke veebipiiranguid ning täitevvõimul Ofcomil on ulatuslikud volitused, sh õigus blokeerida platvorme, trahvida neid unustusse või keelata need täielikult. Ofcomi tegevust, selle ohte ja tulemusi oleme mitmel korral varemgi käsitlenud, nt siin, siin, siin ja siin. Euroopa Liidus on aga ulatuslikuks tsensuuriseaduseks nimetatud praegugi rakendatud digiteenuste määrust, mis kohustab maailma suurimaid sotsiaalmeediaplatvorme tsenseerima poliitilist arutelu Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja kogu maailmas.
