Euroopa Liidu desinformatsiooni tegevusjuhend muutus 1. juulil kohustuslikuks paljudele veebiplatvormidele. Kui enne oli tegevusjuhend tehnoloogiaettevõtele vabatahtlik, siis nüüd on see digiteenuste määruses (DSA), kirjutab Reclaim The Net.
Väga suured veebiplatvormid (VLOP) ja otsimootorid (VLOSE), näiteks Facebook, Instagram, LinkedIn, Bing, TikTok, YouTube ja Google Search, peavad täitma rangeid läbipaistvuse reegleid. Ettevõtted on kohustatud igal aastal läbima auditi ja näitama, et suudavad kontrollida seda, mida Brüssel nimetab „desinformatsiooniks” ja tõendama, et peavad kohustustest kinni. Tegevusjuhendi täielikku järgimist nimetatakse nüüd oluliseks riskide vähendamise meetmeks ja näitajaks, et ettevõte täidab DSA nõudeid. Juhul kui auditi tulemusel ilmnevad eksimused, võib ettevõtteid tabada karm karistus või trahv.
Tegevusjuhendit tutvustaval lehel seisab, et kuna desinformatsioon on “üha suurem oht Euroopa demokraatiatele”, siis on vaja “tugevdavada oma tegevust, et võidelda väärinfot levitavate osalejate jõupingutuste vastu, mille eesmärk on destabiliseerida meie ühiskonda ja demokraatiat, üritada kriisi ära kasutada ja ohustada kodanike elu”. Eesmärgi teenimiseks ongi EL-is juba 2018. aastal koostatud desinformatsiooni tegevusjuhend, olles tollal vabatahtlik ja hõlmates platvorme, reklaamijaid ja kaubandusühendusi. 2022. aastal karmimaks muudetud tegevusjuhendi peaeesmärk on panna allakirjutanuid nn valeinfo vastu võitlema ja sisu tõhusalt modereerima. Tänavu veebruaris otsustasid komisjon ja Euroopa digiteenuste nõukoda integreerida desinformatsiooni tegevusjuhendi digiteenuste määrusesse, mis muudabki tegevusjuhendi paljude platvormide jaoks kohustuslikuks.
Desinformatsiooni tegevusjuhendit on samas juba juba pikka aega rakendatud. Näiteks pidid veebiplatvormid juba koroonakriisi ajal andma Euroopa komisjonile iga kuu aru, kuidas „edendavad usaldusväärset sisu, suurendavad kasutajate teadlikkust, piiravad kahjulikku sisu“ jms. Kriitikud peavad sellist tegevust aga tsensuuriks ja viimaste aastate kogemus on näidanud, et põhjendatult – oleme sellest valeinfo vastu võitlemise sildi all ametiasutuste teostatud tsensuurist ka varem põhjalikult kirjutanud (vt nt siin või siin).
Nüüd jõustunud otsus, millega desinformatsiooni tegevusjuhend jõustub DSA instrumendina, on aga veelgi enam põhjustanud küsimusi sõnavabaduse piiramisest. Kuigi Euroopa Komisjon nimetab tegevusjuhendit jätkuvalt vabatahtlikuks, tähendab selle muutmine DSA artikli 35 kohaseks nõuetele vastavuse tagamise vahendiks, et kohustuste täitmata jätmine võib nüüd kaasa tuua uurimise või trahvid. Näiteks USA Kongressi esindajad on esile toonud, et kuna enamik ettevõtteid ei loo Euroopa ja ülejäänud maailma jaoks eraldi modereerimissüsteeme, võib DSA kehtestada de facto ülemaailmsed tsensuurireeglid, piirates ka ameeriklaste sõnavabadust internetis.
Euroopa Komisjon leiab, et nii on väär juhendit ja määrust tõlgendada. Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier sõnutsi ei käsitle desinformatsiooni tegevusjuhend tsensuuri, vaid vastupidi, tegemist olevat reeglitega, “mille eesmärk on luua läbipaistev, õiglane ja turvaline veebikeskkond, tagades samal ajal täielikult kasutajate põhiõigused, sealhulgas sõnavabaduse.” Sõnavabadus olevat pressiesindaja sõnutsi DSA keskmes. Kusjuures pressiesindaja leiab, et sisu modereerimine ei tähenda tsensuuri. Euroopa Komisjon täpsustas, et kuigi tehniliselt on vabatahtlik desinformatsiooni tegevusjuhendiga nõustuda, eeldatakse siiski selle täitmist. Komisjoni pressiesindaja selgitas: „Tegevusjuhendi järgimine on vabatahtlik. DSA järgimine ei ole.“
Igal juhul peab EL lahendama võrrandi, kuidas maha müüa oma tsensuurisüsteem. Samal ajal on pooleli kaubandusläbirääkimised USA-ga ning neid peetakse nüüd ohustatuiks. USA välisminister Marco Rubio on öelnud, et ähvardused sõnavabaduse vastu on rünnak USA ja Euroopa suhete ning ühiste väärtuste vastu. Küsimus on ka tõstatatud diplomaatilistel läbirääkimistel nii ELi kui ka Suurbritanniaga. Kusjuures Suurbritannia puhul ongi Valge Maja teatanud, et on luubi alla võtnud sealsed mõtte- ja sõnakuriteod (vt nt siit, siit, siit ja siit) ning öelnud isegi, et „ilma sõnavabaduseta ei ole vabakaubandust“. Euroopa Liit aga näib olevat otsustanud sellest hoolimata proovida, kui kaugele on võimalik digitaalset desinformatsiooni tegevuskava viia, ilma et talle saaks osaks soovimatud tagajärjed. Trump ongi lubanud alates 1. augustist kehtestada EL-le 30%-lise tollimaksu.
Ärge kasutage neid sõnu, mida nemad teile suhu topivad. Kui korrutate sama saasta, mida nemad, siis olete nende käpiknukud.
Kasutage ainult sõnu, mis kirjeldavad tegelikku tõde.
Vot, sellega ma olen nõus:
probleemiks ongi selle prügi hulgast ivade leidmine ja see käibki paljudele ülejõu.
Targad inimesed tuleks ühiskonnast ülesse leida ja neid kuulama hakata.
Kuid kõik tahavad ju olla targad!
Kuidas siis leida ülesse inimesed, kes on targad ka tegelikult?
Ühe visiooni, kuidas võiks tegelikult tarku inimesi ülesse leida kirjutasin kommentaarina selle artikli juurde:
https://vabadused.ee/epitsentris-sonavabadusest-euroopas-ja-poliitilisest-vastutusest-eestis-saates-politoloog-martin-molder/
“…Tarku inimesi on ikka ja nad saavad sõna ka…”
… minu jaoks tekib siin kohe küsimus, et kust ma seda tean, et targa jutu ajaja on tark? Ta võib olla tark vaid näiliselt.
Oma kommentaaris (kui selle lisatud lingi alt läbi lugesid) viitasin ma pigem “katse-eksitus-meetodile”, mille käigus inimene tõestaks ennast reaalselt, et ta on tark. Kui ta on ennast reaalselt tõestanud – noh, siis võib juba uskuda, et ta ongi tark.
Kui mul oleks raha ja aega siis teeksin lisaks käesolevale veebilehele veel ühe – sellise, kus inimesed saavad registreeruda ja siis lähiaja-sündmusi järjepidevalt ette prognoosima hakata (nagu ma seda selles kommentaaris kirjeldasin). Igaüks, kes tahab tark olla valigu endale valdkond ja öelgu juba praegu ette, et mis selles vallas aasta või poole aasta jooksul toimub.
Selline veebileht vajaks muidugi mingit administraatorit, kes sellega pidevalt tegeleb.
Eriti kutsuksin ülesse seal osalema otsustajaid, kelledest ühiskond sõltub.
Siis hakkaks mingi aja jooksul selguma nende tegelik intelligents, reaalsustaju ja kognitiivne maailmatunnetus.