Euroopa jälgimistehnoloogia jõuab inimõiguste rikkujateni

Human Rights Watch (HRW) leiab uues aruandes „EL pigistab silma kinni: inimõiguste rikkujatele jälgimistehnoloogia ekspordi järelevalve on läbi kukkunud” („Looking the Other Way: EU Failure to Prevent Surveillance Exports to Rights Violators“), et Euroopa Liit ei ole suutnud takistada liikmesriikidel eksportida jälgimistehnoloogiat valitsustele, mis on kuulsad aktivistide, ajakirjanike ja teiste kriitiliste häälte jälgimise ajaloo poolest. 

HRW andmetel asuvad EL-s paljud maailma suurimad jälgimistehnoloogia arendajad ja eksportijad. Seejuures tegutseb peaaegu igas EL liikmesriigis vähemalt üks jälgimistehnoloogiat pakkuv ettevõte. EL toodetud jälgimistehnoloogiat kasutavad aga kümned riigid kogu maailmas, sh Euroopa riigid ise. Paljude riikide politsei ja luureteenistused kasutavad sellist tehnoloogiat, et jälgida aktiviste, ajakirjanikke, humanitaartöötajaid, teadlasi ja teisi kriitilisi hääli. Need riigid kitsendavad sedasi kodanikuühiskonna ruumi ning rikuvad ohvrite eraelu puutumatust ja õiguseid. Paljudes juhtudes ohustatakse ka nende isikute füüsilist turvalisust.

Aruandes hindas HRW, kuidas toimib EL-s 2021. aastal vastu võetud kahesuguse kasutusega kaupade määrus (Dual-Use Regulation). Määruse üks eesmärk on, et kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, mida võib kasutada nii tsiviil- kui ka militaarotstarbel, sh kaubanduslikku jälgimistehnoloogiat, ei saaks eksportida kohtadesse, kus seda tõenäoliselt kurjasti ära kasutatakse. Määrus sätestas jälgimistehnoloogiana määratletavad tooted, näiteks side pealtkuulamise süsteemid ja side jälgimise tarkvara, sissetungitarkvara, krüptoanalüüsi vahendid jms. Määruses on ka nõue, et eksportivad riigid peavad arvestama sihtriigi inimõiguste olukorda ja võimalikke kuritarvitusi ning ettevõtted on kohustatud taotlema ekspordiluba. Liikmesriikide ametiasutused otsustavad ekspordiloa üle, andes hiljem aru Euroopa Komisjonile.

HRW tuvastas, et just selle määruse järelevalves on EL läbi kukkunud. HRW jälgimise vanemuurija Zach Campbelli sõnutsi teeb EL praegu liiga vähe, et takistada säärase tehnoloogia eksporti liikmesriikidest valitsustele, kes seda tõenäoliselt kasutavad selleks, et maha suruda teisitimõtlejaid. EL liikmesriigid on lubanud eksportida jälgimistehnoloogiat mitme sellise riigi ametiasutusele, kellel on hästi dokumenteeritud ajalugu selliste vahendite kasutamisest õiguste rikkumiseks. Näiteks on Bulgaaria 2022. aastal lubanud Aserbaidžaani eksportida sissetungitarkvara ja side pealtkuulamissüsteeme ning Poola 2023. aastal Rwandasse side pealtkuulamissüsteeme. 

Euroopa Komisjon aga ei suuda tagada nende eksportide läbipaistvust ja leiab, et ainult riigid ise vastutavad kahesuguse kasutusega toodete ekspordiotsuste eest. Veel väidab komisjon, et soovitus varjata kogutavates andmetes seda, mis tehnoloogiat on kuhu saadetud, olevat tingitud vaid asjaolust, „et soovituse ajal tegeles selliste kaupade ekspordiga vaid väike arv ettevõtteid, mistõttu võinuks need andmed rikkuda ärisaladust või paljastada nende identiteeti”.

Igal juhul peab Euroopa Komisjon tänavu aasta lõpus alustama menetlust, et kaheotstarbeliste toodete määrus üle vaadata. HRW soovitab kasutada võimalust ja parandada määruse läbipaistvuse nõudeid. Ühtlasi on HRW veendunud, et EL peaks piirama võimalust eksportida jälgimistehnoloogiat kuritarvitavatele valitsustele. Selleks tuleks HRW hinnangul muu hulgas kohustada liikmesriike kaaluma riski, kas sihtriik võib järelevalvetehnoloogiat kasutada inimeste represseerimiseks. Ka tehnoloogiaettevõtted peaks rohkem austama inimõiguseid ja leevendama inimõiguste riske, et nende tegevus või toode ei soodustaks ega süvendaks probleeme.

HRW rõhutab, et jälgimistehnoloogia ohustab eraelu puutumatuse õigust ja sealtkaudu ka muid õiguseid, alustades sõna- ja kogunemisvabadusest ning lõpetades õigusega elada ja mitte kogeda piinamist. „Tundub, et EL riigid ja EL jälgimistehnoloogia ettevõtted seavad kasumi inimestest kõrgemale, hoolimata sellest, et nad on vastu võtnud ühe kõige edumeelsema määruse, piiramaks sellise kahjuliku tehnoloogia müüki,“ lõpetas HRW vanemuurija Zach Campbell.