Eelmisel esmaspäeval Hispaaniat ja Portugali tabanud elektrikatkestuse võimalike põhjustena on seni mainitud liigset päikese- ja tuuleenergiat, küberrünnakut, inimlikku viga, ilmaolusid ja valitsuse poliitikat. Ekspertide arvates on tegemist pigem mitme teguri koosmõjuga kui vaid ühe teguriga, kirjutab Fox Business.
Kui küberrünnaku tõenäosus välistati võrdlemisi kiiresti, siis järgmine enim viidatud põhjendus on olnud “ebatavalised ilmastikuolud”. Näiteks Portugali võrguettevõtte REN (Rede Eletrica Nacional) hinnangul oli Pürenee poolsaare elektrikatkestus tingitud Hispaania äärmuslikest temperatuurimuutustest, mis tõid kõrgepingeliinidesse anomaalsed võnkumised. Cardiffi ülikooli energiasüsteemide professor ja energiavõrgu spetsialist Jianzhong Wu selgitas, et nii võib juhtuda, kui kiiresti muutunud ilm muudab elektrivõrgu õhuliinide võnkeid. Samas ei olnud professor veendunud, et elektrikatkestuse põhjustas vibratsioon. Pealegi ei olnud ta märganud, et Hispaanias oleks enne katkestust valitsenud äärmuslikud, kiiresti muutuvad ilmastikutingimused.
Seejärel on mõned analüütikud leidnud, et elektrikatkestuse põhjustas liigne juhuelekter ehk päikese- ja tuuleenergia. Selle võimaluse on kliimapöördega tegelevad valitsused jõuliselt välistanud. Näiteks Hispaania peminister Pedro Sanchez on kõiki juhuelektri süüdistajaid valetajateks nimetanud. Ka Eesti Kliimaministeerium nimetas elektrikatkestuste põhjusena juhuelektrile viitamist valeinfoks. Suurema tõenäosusega jagavad valeinfot siin aga võimud ise.
Juhuelekter viis turuhinna alla: usaldusväärsed energiatootjad lõpetasid töö
Nagu kogu Euroopa, on ka Hispaania jõuliselt suurendanud taastuvenergia osakaalu ning kahandanud usaldusväärsetest allikatest energia tootmist. Hispaania tootis 2011. aastal 31% elektrist taastuvatest energiaallikatest, aga mullu kasvas see osakaal 57%-ni. Seega on riik vähendanud fossiilsete ja tuumaenergiaallikate kasutamist ja tänavu, 16. aprillil, saavutas riik esimest korda nn nullneto unelma ehk tootiski kogu vajamineva elektrienergia nn taastuvatest allikatest.
Madridi investeerimisettevõtte Tressis peaökonomisti Daniel Lacalle’i hinnangul oli see saavutus ühtaegu nii edu kui ka õnnetus, mis võis algatada ahelreaktsiooni kuni ulatusliku elektrikatkestuseni. Lacalle’i sõnutsi põhjustas tuule- ja päikeseenergia tohutu toodang elektrihinna languse: kui 20. jaanuaril maksis Hispaanias elektrienergia 145 eurot MWh, siis 21. märtsiks langes hind 11 eurole MWh eest. Madalamad hinnad tõid omakorda kaasa asjaolu, et Hispaania tuumaelektrijaamad ei suutnud enam maksa elektri tootmise makse. Nõnda peatati tuumaelektrijaamade töö ja maagaasijaamad vähendasid elektritootmist. Peaaegu täielikult võrgus puudunud maagaasi- ja tuumaenergia tekitas ebastabiilsuse, sest tuule- ja päikeseenergia üksi on ebastabiilsed ehk päike ei paista alati ja tuul ei puhu alati. „Tavaliselt tasakaalustab elektrisüsteemi tuumaenergia ja fossiilkütustel põhinev elektritootmine,“ ütles Lacalle. Sel korral aga tasakaalustav energiatootmine peaaegu lakkas, mistap tekkinud ebastabiilsust karistati 28. aprilli ulatusliku elektrikatkestusega.
Kokkuvõtvalt leiab näiteks Suurbritannia poliitilise tegevuskomitee (Great British Political Action Committee) esimees Ben Habib eelmise nädala Pürenee poolsaare elektrikatkestust kommenteerides, et soov üle minna puhtale energiale on küll põhimõttes õige, kuid selleks tuleb kasutada fossiilkütuseid ja tuumaenergiat ning oodata, kuni olemas on toimivad taastuvenergiaallikad.
Britid maksavad peale, et tuuleelektrit mitte toota
Taastuvenergia ebastabiilsusest ja kaasnevatest kuludest oleme Vabaduste portaalis varem üksjagu kirjtuanud. Näiteks pidid Briti elektritarbijad mullu maksma tuuleenergia tootjatele miljard naelsterlingit kompensatsiooni (1,21 miljardit eurot) pelgalt selle eest, et tuulise ilma korral, mil tuulikud kõige võimsamalt töötavad, neid võrgust ülekoormuse vältimiseks välja lülitada. Selle aasta esimese kahe kuuga on seesama nn piirangutasu läinud brittidele maksma juba 252 miljonit naela (u 305 miljonit eurot) ehk 4,3 miljonit naelsterlingit (u 5,2 miljonit eurot) päevas. Suurbritannia nn piirangutasu on kehtestatud seetõttu, et põhja- ja lõunaosa ühendavas kaablivõrgus on kitsaskohti. Kui tuulepark ei saa võrgu võimaliku ülekoormuse tõttu elektrienergiat toota, makstakse talle piirangutasu, et toodangut vähendada. Samal ajal palutakse aga mõnel teisel elektritootjal, sageli gaasijaamal, katta puudujäägid nendes piirkondades, kus energiat vajatakse. Säärased kulud peegeldavad tõsiasja, et energeetika planeerimisel on seni eelkõige rõhku pandud rohkemate tuuleparkide avamisele ja tähelepanuta jäetud tõsiasi, et nende toodetud elektri tarbijateni viimiseks on vaja investeerida ka elektrivõrgu arendamisse. Eriti hoogsalt on tuuleparke arendatud põhjas ehk Šotimaal ja sellise poliitika tulemusena on nüüd tekkinud mõnevõrra absurdne olukord, kus suur hulk toodetud tuuleenergiat läheb sealsete tuuliste ilmadega tegelikult raisku. Samal ajal lülitatakse lõuna pool ehk Inglismaal ja Walesis sisse aga gaasijaamad, et energiavajadust katta.
