Poola siseminister Tomasz Siemoniak tunnistas, et Poolas on tekkinud probleem välismaalastest kuritegelike rühmitustega. Päevakorda on tõstetud väljasaatmised, eriti nende, kes on korda saatnud kuriteo või seotud kuritegevusega, kirjutab Remix News.
“Ei möödu nädalatki, kus ei oleks uudiseid jõhkratest kaklustest ja julmadest tegudest. Enamasti on tegemist jõuguliikmete vaheliste võitlustega,“ ütles Siemoniak, kes kuulub peaminister Donald Tuski vasaktsentristlikku erakonda kodanikeplatvorm (KO). Politsei andmetel üritavad välismaised jõugud siseneda Poola ja üle võtta mitmeid kuritegelikku valdkondi, nt narkokaubandus, relvad, väljapressimine, ning need jõugud kasutavad ka äärmiselt jõhkraid meetodeid.
Seetõttu plaanib valitsus karmistada immigrantide väljasaatmisst. Eelmisel aastal oli Poolas ligikaudu 8000 väljasaatmist, mis poliitiku hinnangul näitab riigi poliitikat, eriti nende inimeste puhul, kes on toime pannud kuriteo või on seotud kuritegudega.
Poola siseministeeriumi andmetel olid 2024. aastal toime pandud kuritegudes kahtlustatavatest 5% välismaalased. Eriti suur näib olevat grusiinide kuritegevuse määr ja nemad on loonud kuritegelikke organisatsioone. Sise- ja haldusministeeriumi pressiesindaja Jacek Dobrzyński sõnutsi pidas Poola politsei mullu kinni 1895 Gruusia kodanikku, vahi alla võeti 136 ja aasta lõpus oli Poola kinnipidamisasutustes 322 grusiinlast, kusjuures riigist välja saadeti 2589 Gruusia kodanikku.
Paljuski kontrollimatust immigratsioonist tingitud kuritegevuse kasvuga on hädas paljud Euroopa riigid. Näiteks Rootsi jõuguvägivald ja pommirünnakud pole aastaga kuidagi kahanenud. Saksamaa on üldiselt hädas kuritegevusega, kusjuures 2023. aasta aruande järgi saadavad sisserännanud korda 57,8% kõigist organiseeritud kuritegudest. Kasvanud on ka vägivald rongides ja rongijaamades, seksuaalkuritegude puhul on 59% kahtlustatavaist välismaalased. Oleme korduvalt kirjutanud sisserändajatega seotud vägivallakuritegudest, seksuaalkuritegude plahvatuslikust kasvust ja Saksamaa võimetusest nendega toime tulla. Ka Suurbritannia politsei andmetest selgub, et kuriteos kahtlustatuna vahistatakse muu kodakondsusega isikuid kaks korda tõenäolisemalt kui britte.
Euroopas on kontrollimatut sisserännet hakatud üha rohkem probleemiks nimetama. Oktoobris Brüsselis peetud EL juhtide tippkohtumise järel kutsusid paljud riigid üles muutma rändepoliitikat ja looma uusi regulatsioone, et rohkem sisserändajaid kiiremini tagasi saata. Euroopa Ülemkogu on kutsunud Euroopa Komisjoni otsustavalt tegutsema ja soovib kehtestada uued regulatsioonid ning leida lahendused, kuidas ebaseaduslikku rännet ennetada ja selle vastu võidelda. Kuid seni EL riikide hulgas üksmeelt ei valitse. Rangemate meetmete vastu on olnud näiteks Saksamaa, kelle arvates olemasolevatest reeglitest piisab, ning Hispaania, kes jätkuvalt loodab sisserännanutega korvata tööjõupuudust ja vananevat rahvastikku. Kuid on ka toetatud mõne riigi ettepanekut, näiteks Poola taotlust keelata sisseränne Venemaa ja Valgevene kaudu.
