Täpsemini hõlmab Pfizergate’iks kutsutud juhtum sõnumeid, kus von der Leyen ja Bourla pidasid läbirääkimisi COVID-19 vaktsiinilepingu üle, mis sõlmiti 2021. aasta mais ja millega EL kohustus ostma kuni 1,8 miljardit doosi Pfizer-BioNTech Covid-19 vaktsiini, kirjutab Deutsche Welle. Erasuhtluse olemasolu esimesed vihjed ilmnesid 2021. aasta New York Times’i intervjuus. Seal mainis Bourla neid sõnumeid kui vahendeid, mis on loonud sügava usalduse ja lihtsustanud olulise vaktsiinilepingu läbirääkimisi. New York Times küsis hiljem ametliku teabenõudega Euroopa Komisjonilt neid sõnumeid, kuid komisjon keeldus väitega, et tal pole neid. Seejärel pöördus USA päevaleht kohtusse.
Pärast mitmeaastast menetlust on kohus lõpuks jõudnud järeldusele, et komisjoni väide sõnumite puudumise kohta ei olnud usutav ega näidanud, et asutus on teinud piisavaid jõupingutusi neid leida. Ühtlasi kirjutas kohus, et komisjonil puudus mõistlik selgitus menetluses esitatud väite kohta, mille järgi tekstisõnumites ei olnud piisavalt olulist teavet, et neid säilitada. Lõpuks otsustas kohus, et riigihanget käsitlevaid sõnumeid tuleb pidada EL ametlikeks dokumentideks. Viimane asjaolu on aastate kestel palju arutelu pakkunud, sest aktivistide ja vaatlejate hinnangul on tegemist ametlike dokumentidega, komisjoni sõnutsi aga eravestlustega.
Pfizergate on Ursula von der Leyeni jaoks õiguslikult mõistagi keeruline, sest ta mitte ainult ei allkirjastanud isiklikult liidu suurimat vaktsiinilepingut, vaid juhib ka institutsiooni, mille ülesanne on jõustada EL õigust, sh läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid. Seetõttu leiavad kriitilisemad, et kohtuotsus heidab varju Ursula von der Leyenile presidendiametile ja Euroopa Komisjoni väitele, et ollakse pühendunud läbipaistvusele. Eriti kui arvestada, et vaid mõni kuu tagasi lubas von der Leyen oma teisel ametiajal kaitsta läbipaistvust, tõhusust ja ausust.
Brüsselis asuva järelevalveorganisatsiooni Corporate Europe Observatory esindaja Olivier Hoedeman ütles: „Von der Leyen on kogunud rohkem võimu kui ükski teine president enne teda, juhtides komisjoni tsentraliseeritud ja salajase lähenemisviisiga – ja see on selge tagasilöögi andnud.“ Hoedemani sõnutsi on von der Leyen istunud kahel toolil, mis on tekitanud selge huvide konflikti. Ühelt poolt jõustades EL õigust komisjoni presidendina ja teiselt poolt tehes järelevalvet vaktsiiniläbirääkimistes. Kui aga läbipaistvust tagav institutsioon ei suuda vastutusele võtta oma juhtkonda, kannatab lõpuks avalikkuse usaldus. Igal juhul leiavad EL suhtes kriitilisemalt meelestatud, et poliitikat ei tohi varjus ja varjatult kujundada, eriti kui tegu on rahvatervise ja rahandusega.
Mõistagi võib Euroopa Komisjon nüüdse otsuse edasi kaevata või seda täita ja sõnumid avaldada juhul, kui need veel alles on. Euroopa Komisjon on lubanud kohtuotsuse teadmiseks võtta ja tunnistanud vajadust anda lisaselgitusi, miks ametiasutus ei suutnud tekstisõnumeid esitada.
