California ülikooli professor Robert Reich avaldas hiljuti ajalehes The Guardian arvamusartikli, milles võttis sihikule ettevõtja ja sotisaalmeediaplatvormi X omaniku Elon Muski. Reichi näol ei ole tegemist suvalise arvajaga, vaid USA demokraatliku partei olulise liikmega, endise Bill Clintoni administratsiooni tööministriga (Secretary of Labour), kelle arvamused on senini kaalukad.
The Guardianis avaldatud arvamuslood heitis Reich Muskile ette, et too on avalikult asunud presidendikandidaadina toetama Donald Trumpi ja aidanud luua Trumpi toetusrühma. Reich kurjustas Muskiga ka selle eest, et Musk taastas talle kuuluval sotisaalmeediaplatvormil X Trumpi konto. Nimelt sulges varem Twitteri nime kandnud ja teistele omanikele kuulunud sotsiaalmeediaplatvorm Trumpi konto 2021. aasta alguses seoses 6. jaanuari protestidega USA Kongressi juures, väites, et Trumpi sõnavõtud Twitteris võivad ohustada avalikku korda ja demokraatiat. Samuti süüdistas Reich Muski isiklikult nn valeinfo jagamises oma X-i kontol ja märkis, et sellise info jagamist ei tõkesta platvorm piisava innuga.
Valeinfost rääkimine kui ettekääne
Siin tasub aga meeles pidada, et viimaste aastate kogemusest teame hästi, et valeinfoks ei nimetata tihti mitte informatsiooni, mis on päriselt vale, vaid fakte, mis mingil põhjusel võimude on hinnangul ebasobivad ja tuleks kustutada. Eriti innukalt takistasid sotsiaalmeediaplatvormid valitsuste suunistel info levikut ja sõnavabaduse teostamist Covid-kriisi ajal nt seoses kriitikaga, mida tehti riiklike sunnimeetmete aadressil. Samuti ei saanud postitada faktipõhist informatsiooni, mis seadis kahtluse alla koroonavaktsiinide ohutuse ja tõhususe. Tavaline on olnud ka postituste tsenseerimine poliitilistel motiividel – nt piirati enne 2020. aasta USA valimisi toonase presidendikandidaadi Joe Bideni poja Hunter Bideni arvutis leidunud materjalidel põhinevat artiklit, mis heitis Bidenite perekonnale korruptiivset varju. Vabaduste portaalis oleme seda valeinfoga võitlemise sildi all toimuvat laiaulatuslikku tsensuuri korduvalt käsitlenud – vaata nt siit, siit, siit või siit.
Räiget sekkumist sõnavabadusse on mitmel korral tunnistanud ka sotsiaalmeediaplatvormi Facebook asutaja Mark Zuckerberg. Viimati tegi ta seda ametlikus kirjas USA Kongressi alamkoja justiitskomisjonile (House Judiciary Committee), öeldes, et president Joe Bideni administratsiooni kõrged ametnikud avaldasid Facebookile põhjendamatut tsensuurisurvet nii Covid-i kui poliitilistel teemadel. Sealjuures sooviti Zuckerbergi kinnitusel platvormilt nii tõeste faktide kui näiteks huumori ja satiiri eemaldamist. Zuckerberg lisas, et kahetseb sellele survele allumist.
See, kuivõrd innukalt teine populaarne sotsiaalmeediaplatvorm Twitter Bideni valitsuse survel tsensuuriga tegeles, oli ka põhjus, mille tõttu Elon Musk platvormi 2022. aasta sügisel kalli raha eest ostis. Kuivõrd tänaseks on X-ks ümber nimetatud platvorm oma praktikaid muutnud ja proovib pigem valitsuste tsensuurisurvele vastu hakata, on sellel paljudes riikides võimudega probleeme.
Reichi kuuepunktine plaan: pange ta kinni!
Sellesse konteksti asetub ka Reich oma arvamusartikliga. Nimelt nõudis Reich X-i kui probleemi lahendamist. Teisisõnu tähendaks see X-i sundimist alluma korraldustele, mille kohaselt peaks platvorm võimude nõudmisel eemaldama nende poolt valeinfoks või lihtsalt ebameeldivaks kuulutatud sisu. Reich soovitab kuut jõulist sammu, mida Muski ja X-i vastu kasutada, et asi „kontrolli alla“ saada.
- Teslat tuleb boikottida.
Musk ei tohi Reichi hinnangul mitte mingil juhul rikkamaks saada.
- Reklaamiandjad peaks X-i boikottima.
Vastutustundliku meedia allianss (Global Alliance for Responsible Media, GARM), kuhu kuulusid maailma suurimaid reklaamiandjaid, on sellise ettevõtmise juba korraldanud. GARM-i käitumist vaaginud USA kongressi alamkoja justiitskomisjon avaldas juuli esimesel poolel raporti, mis jõudis järeldusele, et GARM rikkus USA konkurentsiõigust. „GARM-i kaudu osalesid suurettevõtted, reklaamiagentuurid ja tööstusliidud boikottides ja teistes koordineeritud tegevustes, et jätta rahast ilma platvorme, podcast’e, ajakirjandusväljaandeid ning teisi GARM-i ja selle liikmete poolt mitte soosituks kuulutatud sisu edastajaid,” selgitatakse seal. Muski X kaebas GARM-i ja mitmed selle liikmed pärast raporti ilmumist kohtusse, mille peale GARM teatas, et lõpetab tegevuse. Reichi sõnul tuleks aga selliseid asju rohkem korraldada.
- Muski tuleb ähvardada arreteerimisega.
Reichi hinnangul peab Musk lõpetama „valede ja viha leviku“ X-s. Kui ta seda ei tee, siis tema hinnangul on juba olemas positiivne näide sellest, mida riigid tegema peaks: augustis arreteerisid Prantsusmaa võimud Telegrami asutaja Pavel Durovi, kes ei soovinud võimudega koostööd teha. Musk tuleb Reichi sõnul seega samuti arreteerida.
- USA kaubanduskomisjon (Federal Trade Commission) peaks Muski kohtusse kaebama.
Reich leiab, et USA põhiseaduses kaitstud sõnavabadus ei oma avaliku huvi suhtes ülimuslikkust ja „avalikkust ohustavad valed“ peab X käsu korras eemaldama. Kui X nõudmisele ei allu, tuleks platvorm või Musk isiklikult avaliku huvi kaitseks USA föderaalvalitsuse poolt kohtusse kaevata.
- USA peaks lõpetama kõik Muski ettevõtetega seotud lepingud.
Nt sõlmis USA Muski ettevõttega SpaceX 2021. aastal lepingu, mis hõlmab salajasi ja sõjalisi satelliite. Sellised lepingud tuleb Reichi sõnul Muski firmadega lõpetada.
- Reichi hinnangul tuleks teha kõik, et USA presidendiks ei saaks kandidaat, keda toetab Musk ehk Donald Trump.
„Peab pikalt ja põhjalikult mõtlema, mida sotsiaalmeediaga ette võtta“
Kõige märgilisem punkt on kahtlemata nõudmine Muski arreteerimiseks, kusjuures Reich ei ole ainus, kes sellise ettepaneku viimasel ajal teinud. Sama soovitas samuti ajalehes The Guardian arvamusartikli avaldanud varasem Twitteri Euroopa asepresident Bruce Daisley. „Ei saa olla õige, et Musk saab ilma isikliku riskita riidu külvata. Ta reisib palju: ehk aitaks hirm ootamatu kinnipidamise ees tal keskenduda,“ kirjutas Daisley.
Ka Briti parlamendi alamkoja spiiker Lindsay Hoyle ütles septembri alguses BBC-le, et ähvardusi ja hirmutamist, aga ka valeinfot, ei tohiks sotsiaalmeediasse lubada. „Valeinfo on ohtlik,“ ütles ta. „Valitsus peab pikalt ja põhjalikult mõtlema, mida sotsiaalmeediaga ette võtta,“ märkis Hoyle.
Nagu teame, siis Euroopa Liidus on Musk ja X „ette võetud“ juba mõnda aega tagasi. Euroopa Komisjon alustas X-i suhtes rikkumismenetlust mullu detsembris, heites platvormile ühe olulise puudusena ette just nimelt ebapiisavaid meetmeid nn valeinfo levikuga võitlemisel. Menetlus algatati mullu augustis Euroopa Liidus kehtima hakanud digiteenuste õigusakti (Digital Services Act, DSA) alusel, mis paneb suurtele sotsiaalmeediaplatvormidele kohustuse võidelda „illegaalse sisu“, sh „valeinfoga“. Kui platvormid ei täida või rikuvad neile DSA raames pandud kohustusi, võib neid ees oodata märkimisväärselt suur rahatrahv – kuni 6% platvormi pidava ettevõtte globaalsest käibest. X-i puhul ulatuks maksimaalne trahvisumma 2023. aasta käibe järgi hinnanguliselt 200 miljoni euroni. Samuti oleks komisjonil võimalus platvormi tegevus teatud juhtudel Euroopas üldse peatada. Oleme DSA-ga seotud ohtudest pikemalt kirjutanud siin.
“Liberaalid” sõnvabaduse kallal
DSA-d jõustav senine komisjoni sisteruru volinik Thierry Breton, kes lahkhelide tõttu komisjoni juhtiva Ursula von der Leyeniga oma tagasiastumisest teatas, tuletas veel augustis Muskile X-i suhtes alustatud menetlust eraldi kirjaga meelde, märkides, et ei välista meetmete rakendamist, et kaitsta eurooplasi „kahjuliku sisu“ eest. Kiri saadeti välja vahetult enne seda, kui Musk valmistus X-i vahendusel intervjueerima presidendikandidaat Donald Trumpi. „Kuna asjaomane sisu (Trumpi intervjuu – HS) on kättesaadav EL-i kasutajatele ja seda levitatakse ka meie jurisdiktsioonis, ei saa me välistada võimalikku levikut EL-is. Seetõttu jälgime EL-is võimalikke riske, mis on seotud sellise sisu levitamisega, mis võib õhutada vägivalda, vihkamist ja rassismi seoses suurte poliitiliste või ühiskondlike sündmustega kogu maailmas, sealhulgas arutelude ja intervjuudega valimiste kontekstis,” kirjutas Breton.
Bretoni kõrval kõlavad Euroopa poliitilistes ringkondades aina valjemalt ka muud hääled, mis nõavad X-i keelustamist. Näiteks Renew Europe nime kandva poliitilise grupi juhtkonda kuuluv itaalia-prantsuse poliitik Sandro Gozi on üks viimaseid, kes ähvardas X-i sulgemisega. „Kui Elon Musk ei nõustu Euroopa digitaalsete teenuste eeskirjadega, nõuab ELi komisjon, et operaatorid blokeeriksid X-i või kõige tõsisemal juhul lammutab liidu territooriumil platvormi täielikult,“ ütles Gozi. Renew nimetab enda seejuures ise liberaalseks poliitgrupiks – see on sama poliitiline ühendus, millesse kuulub Euroopas Reformierakond ning kuni eelmise nädalavahetuseni ka Keskerakond. Ehk seda esindavad nii Kaja Kallas, Urmas Paet kui Jana Toom, kes lubas seal ka pärast Keskerakonna lahkumist jätkata.
Kui aga keegi arvab, et suure ja rahvusvahelise sotsiaalmeediaplatvormi blokeerimine riikide poolt ei ole tänapäeval tõenäoline, siis just täpselt seda, millest Gozi räägib, tegi Brasiilia X-ga mõne nädala eest. Sealsele riiklikule tsensuurisruvele vastu hakkamise ehk opositsiooniliste poliitikute ja kommentaatorite postituste kustutamisest ja nende kontode sulgemisest keeldumise tõttu keelas Brasiilia kohus X-i riigis lihtsalt ära ja määras neile igapäevase trahvi. Lisaks sellele arestiti Brasiilias ka Muski teise ettevõtte ehk satelliidi kaudu internetiteenust Starlink pakkuva SpeceX-i kontod. Nagu Ameerika ja Euroopa poliitikute ja muude ametimeeste sõnumitest järeldada võime, siis selline areng võib X-i ees oodata ka meile palju lähemal, st ka siinsamas.
Aga me ei pea satanistlikke ja valetavaid inimesi kummardama ja hirmu külvama! Jah, me peame teadma, mida sadistlikel valetajatel on plaanis ja kasutama OMA jõudu ja väge kurjuse ja valede vastu. Kõige paremini aitab inimesi HIRMUST väljumine, sellest tuleb inimkonnale rääkida ja õpetada, kuidas elada vabana…. Mida rohkem inimesed hirmul on, seda kergem on neid sundida tegema seda, mis pole inimkonna hüvanguks… Õpetage inimestele oma vaimsust tõstma!