Vabaduste portaali esimest toetuskampaaniat planeerides seadsime lati kõrgele. Ütlesime, et soovime juuni alguses alanud kampaania käigus järgmise poolaasta tegevuskulude katteks koguda 25 000 eurot. Ehkki see on reaalne kulude prognoos meie tegevusplaani jaoks, andsime endale juba pelgalt tänast Eesti nukrat majandusolukorda arvestades aru, et selle kokku saamine heade toetajate abil saab olema väljakutse. Arvestasime seejuures ka tõsiasja, et meie väikese meeskonna jaoks on selline toetuskampaania läbiviimine esmakordne ning õpime nüansse selle töö käigus. Seekord meil ambitsioonikat sihti täita ei õnnestunud ja oleme kampaaniaga tänaseks kogunud ligi 15 000 eurot.
Ehkki seda on mõnevõrra vähem kõrgest latist, mille seadsime, on meil seda enam põhjust olla südamest tänulik neile paljudele inimestele, kes on pidanud võimalikuks meid toetada, on seda teinud juba varem ja teevad seda jätkuvalt. Nii mõnedki teist on hakanud meie püsitoetajateks, mis annab meile nii indu kui kindlustunnet pingutada asjakohase ja parema sisu loomisel ning portaali arendamisel eesmärgiga ehitada platvorm, mis seisab tugevalt meie kõigi vabaduste eest ning mille sõnumeid ei saa ühiskonnas ka laiemalt ignoreerida. Me oleme selle eesmärgi poole teel, ehkki samm, millega sinnapoole astume, ei saa võib-olla olema nii pikk, kui vaimusilmas mõtlesime. Seega veel kord üleskutse kõikidele lugejatele, kes meie tööd väärtustavad ning soovivad meie arengut toetada – jätame oma toetuskampaania veel paariks nädalaks avatuks, et võiksite võimaluse korral oma panuse anda. Endale sobiva summaga saad meid toetada siin.
Ei lase latti alla
Soovime laieneda sammhaaval, jälgides samal ajal, et ükski meie seni käivitatud suundadest ei katkeks. Veebruaris alustasime vestlussaadete sarjaga “Vabaduste Portaali podcast”, kus koos saatekülalisteks olevate tuntud ühiskonnategelastega arutleme nii isikuvabaduste piiramisega seotud probleemide kui nendega haakuvate aktuaalsete arengute üle nii Eestis kui maailmas laiemalt. Saade on hästi vastu võetud ning sellel on nii meie veebilehel kui YouTube-keskkonnas iga kord tuhandeid kuulajaid. Esialgu teeme saadet korra kuus, kuid eesmärk on jõuda kuulajate-vaatajate ette tihedamini.
Kindlasti jätkame video- ja podcast-intervjuude sarja asjatundlike inimestega, kes selge silmavaate abil suudavad tuvastada ühiskonna ees seisvaid väljakutseid, oskavad neid analüüsida ja pakkuda nende lahendamiseks teid, mis on vabad grupimõtlemise kammitsatest. Teisisõnu, esimesel poolaastal tehtud intervjuud Heldur Meeritsa, Kaarel Otsa, Arvi Hamburgi ja Alar Konistiga energeetika ja kliima teemadel ning Jaanika Reilik-Bakhoffi ja Riina Kütiga koroonavaktsiini probleemidest, saavad kindlasti jätku. Seda nii temaatilises mõttes kui uute inimeste näol, kellel on ühiskonnale edasi anda sisukas ja mõtlemapanev sõnum.
Jätkame mõistagi ka teemadega, mida ajakirjandus suudab tavapäraselt käsitleda vaid läbi enesetsensuuri filtri nn ametlikku vaatenurka esitades või üldse eirata. Selle alla kuulub laias joones kõik, mis on seotud koroonakriisi- ja sellest järelduste tegemisega ning Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization, WHO) läbikukkumisega sama kriisi kontekstis, nagu ka nende eestvedamisel sõlmitavate uute rahvusvaheliste pandeemiatele reageerimist puudutavate kokkulepetega. Samasugune hoiak kehtib ka kliimakriisi kuulutamise suhtes, kus eeter täidetakse kurjakuulutavate katastroofisõnumitega, eirates samal ajal fakte, mis seda teooriat sugugi ei toeta ja mainekaid teadlasi, kes sellise apokalüptilise hoiaku väärad alused kogu ulatuses paljastavad. Oleme nii koroonakriisi ja tervisevalikute vabadust puudutavaid küsimusi ning kliima teemasid üksjagu oma analüüsides ning maailmas tunnustatud eksperte intervjueerides käsitlenud, proovides seeläbi arutelu neil teemadel ratsionaalsesse voolusängi suunata. Kavatseme sellega jätkata.
Jätkame isikuvabaduste eest seismist
Ka sõnavabaduse küsimus ei ole kuhugi kadunud. Eesti kontekstis muutub see taas aktuaalseks koos tänase valitsuskoalitsiooni järgmiste sammudega nn vihakõneseaduse kehtestamisel. Oleme valmis taaskäivitama teavituskampaaniat, et selle sõnavabadust kriminaalkaristuse ähvardusel piirava seaduse vastu jõuliselt ja argumenteeritult seista. Samamoodi seisame vastu inimeste vabalt valitud elukorraldust ja otsustusõigust piiravatele meetmetele, mida kliima nimel meile seadusega peale panna plaanitakse. Sarnaselt vihakõnekampaaniale, oleme ka nn kliimaseaduse puhul valmis oma põhistatud seisukohta kaitsma ning võimukandjatele sellest märku andma, et selliseid meetodeid ei rakendataks, sest puudub igasugune ratsionaalne (sh teaduslik) alus väita, et isikuvabadusi piirates ilmaolusid kuidagi päriselt muuta õnnestuks.
Aprilli alguses tegime eestikeelse tõlke briti dokumentalisi Martin Durkini dokumentaalfilmile “Kliimafilm: külm tõde”, mis võttis vaatluse alla kliima-alarmismi põhiteesid ning andis neile maailmas tuntud ja tunnustatud teadlaste abil hävitava hinnangu. Tutvustasime filmi Eestis laiemalt ja tänu sellele jõudis see kümnete tuhandete inimesteni. Teisalt tõi film ka oodatud reaktiivse vastukaja – Delfis avaldatud arvamusartiklis sildistati maailma tippteadlaste osalusel valminud film pseudodokumentaaliks ja valeinfoks ning ka ühe Postimehe toimetaja käsitlus hoidus teema sisulisest arutelust. Vastasin neile faktivaestele artiklitele Postimehe vahendusel ka ise.
Lubame, et see ei jää viimaseks oluliseks dokumentaalfilmiks, mida oma lugejate ja vaatajatega jagame. Olulistel teemadel toodetud sisu, puudutagu see rünnakuid sõnavabaduse vastu, jälgimisühiskonna poole liikumise ohte, terviseteemasid, tõelisi probleeme looduskaitses või woke-kultuuri diktatuurset loomust jms, millest õppida ja mille üle meil ka siin riigis kindlasti järele mõelda tuleb, on maailmas loomulikult üksjagu. Sügishooajal on meie eesmärk tuua taas vähemalt üks selline tugev film koos tõlkega eesti vaatajate ette.
Laiendame teemakäsitlusi
Lugeja võib ka kindel olla, et koos meie tugevate kaasautoritega jätkame erinevate isikuvabaduste mõttes probleemsete teemade käsitlemist ja analüüsimist. Kindlasti jätkavad kirjutamist ja arvamist kõik meie autorid, kelle seas elektroonikainsener ja kliimaekspert Aivar Usk, filmirežissöör ja kirjanik Katrin Laur, psühholoog ja ettevõtja Tõnis Arro, kultuuriloolane Ivar Tröner, finantsekspert Kaarel Ots, sinoloog Märt Läänemets, literaat Margus Lattik jt. Aga mõistagi töötame selle nimel, et meile lisanduks ka uusi eripalgelisi autoreid, kes lisaks oma väärtusliku panuse meid ümbritseva maailma paremaks mõtestamiseks.
Üks isikuvabadustega otseselt seonduv valdkond, mis väärib selgelt rohkem meie tähelepanu, on võimude jälgimisvõimekuse kiire kasv. Süsteemid, mille abil inimesi igal ajahetkel jälgida ning tuvastada, on autoritaarsete režiimide unistus ja oma inimeste käitumise jõuliseks kontrollimiseks rakendavad puna-Hiina ja Venemaa selliseid süsteeme juba erakordse innuga. Kahjuks ei ole sarnased jälgimis-suundumused sugugi võõrad ka Euroopas – üha enam tahetakse muuta normaalsuseks tehnoloogia kasutamine inimeste jälgimiseks, nagu ka isikuandmete laialdasem andmekorje. Eestiski tuleb ametkondadest järjest ettepanekuid, mis astuvad jälgimisühiskonnani viivat rada mööda – olgu selleks maksuametnike huvi saada ligi inimeste ja ettevõtete pangakontodele või transpordiameti soov salvestada iga üksiku sõitja liikumisteed, väidetava sooviga mõõta tema keskmist kiirust. Võim võib küll rääkida parimatest kavatsustest, mis neil selliste plaanide taga on, kuid esimene suurem kriis kui ettekääne viib sellised tööriistad isikuvabaduste piiramise teenistusse. Siis ei ole enam naiivselt võimalik öelda, et “mul pole midagi varjata”, vaid tuleb tunnistada tõsiasja, et oma kodanike privaatsuse rikkumist õigustava võimu eesmärk on ikka ja alati olnud üks – langetada kõik olulised otsused vabade kodanike asemel ise, käsitledes seejuures kodanikke enam õieti mitte kodanike, vaid alamatena. Kui keegi, siis just meie ida-eurooplastena, oma ajaloolisest kogemusest tulenevalt, peaksime jälgimisühiskonna poole viivates arengutes peituvaid tõsiseid ohte teravamalt tajuma. Hea meelega näeksime ka uusi tugevaid kaasautoreid, keda need teemad sisuliselt huvitavad ja kes oskavad neid ülevaatlikult inimestele selgitada ning nendega seotud probleemkohti analüüsida.
Lisaks sellele otsime endale appi ka uudistetoimetajat, kes tunneks huvi isikuvabadustega seotud uudiste vahendamise vastu. Meil oli juba esimesel poolaastal eesmärk uudistekajastust tihendada ja pakkuda lugejatele rohkem olulisi arenguid kajastavat infot välismaalt. Mõningal määral suutsime seda ka teha ning jätkasime ka oma iganädalase “uudised maailmast” rubriigiga. Ideaalis soovime aga sellisest kord nädalas ilmuvast rubriigist välja kasvada ja muuta oluliste uudiste kajastamise igapäevaseks. Lisaks välisteemadele soovime hakata enam vahendama olulisi kajastusi ka Eestist. Seejuures ei pea me silmas sugugi suuremate väljaannete refereerimist ning nendes tõstatatud teemade kommenteerimist, vaid meie eesmärk on kasvada ise isikuvabadusi puudutavate teemade oluliseks tõstatajaks. Loomulikult vajab see rohkelt ressurssi ning meil ei ole praegu võimalik anda kindlat tähtaega, millal võiksime selle tasemeni jõuda, kuid nagu juba alguses öeldud, oleme oma eesmärkide poole teel. Samm-sammult.
Ma loodan teie jätkuvale toetusele ning luban, et teeme tööd selle nimel, et kavandatu ellu viia!
