2023. aasta alguses toimus lühikese ajavahemiku järel kaks intsidenti, kus tumedanahalised noorukid grupiviisiliselt ründasid ja peksid ühel juhul valgenahalist noorukit ja teisel juhul koeraga jalutanud valgenahalist vanemat härrat. Sotsiaalmeedias levinud julmad videod tekitasid avalikkuses pahameelt, juhtunut arutati ka parlamendis, kus parempoolse erakonna FvD poliitik Gideon van Meijeren nimetas noorukeid negriidideks ning spiiker keelas tal selle väljendi kasutamise.
Juhtunule reageeris omakorda X-is tehtud postitusega telenägu Raisa Blommestijn: “Jälle üks valge mees tänaval läbi pekstud grupi negriidsete primaatide poolt. Palju kaitsetuid valgeid peab veel ohvriks langema? Arvatavasti lugematuid: avatud piiri eliit impordib seda rahvast hulgi, kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.”
Jättes kõrvale küsimuse, kas Blommestijni postitus oli maitsekas ja kas seda oleks võinud viisakamalt sõnastada (primaadil on muide hollandi keeles 16 tähendust, mh inimene ja ka nt paavst), oli ja on Blommestijni poolt tõstatatud avatud piiri ja migratsioonipoliitika probleem ühiskonnas aktuaalne, kuivõrd asüülitaotlejate poolt toimepandud õigusrikkumised on sagenenud, samuti statistika kohaselt pannakse protsentuaalselt rohkem õigusrikkumisi toime migrandi päritoluga isikute poolt.
05.12.2024 mõistis kohus Blommestijni süüdi grupi solvangus, karistades teda 80-tunnise üldkasuliku tööga, millest 40 tundi tingimuslikult.
Kohus leidis nimelt, et “negriidsete primaatide” all mõistis Blommestijn “vägivaldseid ahve”, millega ta solvas immigrante ning et ta oma postitusega ei lisanud midagi avalikku arutellu. Kuidas kohus sellisele tõlgendusele jõudis, otsusest ei selgu.
Kas pedofiiliale viitamine on laim?
Samuti mõisteti Blommestijn süüdi laimus, kuna oli nimetanud endist vasakpoolset parlamendiliiget Sidney Smeetsi (D66) “kleuterneuker”, mida tuleks tõlkida “mudilasek…..a”.
Sidney Smeets on advokaat ja endine poliitik, kes mh on advokaadina esindanud ühendust “Martijn”, mis Hollandis keelustati, kuna nad taotlesid täiskasvanute ja laste vaheliste seksuaalsuhete seadustamist ning nende seisukohad olid seaduste kohaselt käsitletavad pedofiiliana. Smeets kaitses samuti ühenduse eesistujat Ad van den Bergi, kes mõisteti lapsporno omamises süüdi. Van den Berg omas u 150 000 lapsporno fotot ja 7500 videot. Isiklikult figureeris Van den Berg u 12 000 fotol.
Jättes Smeetsi moraalsed väärtused klientide valikul kõrvale, on tähelepanuväärne, et Smeets ise sattus 2021 aastal peagi peale parlamendiliikmeks saamist skandaali, kui erakonna juhtkond sai teate seksuaalselt sobimatu käitumise kohta. Nimelt jagasid Twitteris oma kogemusi Smeetsiga suhtlemisel erinevad noormehed, sh alaealised.
17.04.2021 ilmus ajalehes Trouw artikkel “Mis täpselt on grooming, milles D66 parlamendiliige Sidney Smeets süüdi oli?” Artiklis kirjeldas Helpwanted, so internetis toimuva seksuaalse kuritarvitamise vastase platvorm, esindaja Simone Belt, kuidas Smeetsi käitumine on tüüpiline groomija tegevusviis. Samuti kirjutasid ajalehed Algemeen Dagblad ja Het Parool, kuidas mitmed noored mehed, sh alla 16-aastased, avaldasid, et Smeets oli nendega läbi Twitteri, Facebooki ja homode kohtumisäpi seksuaalsel viisil suhelnud. Het Parool kirjeldas ka, kuidas lisaks sotsiaalmeedia kaudu suhtlemisele oli Smeets alaealiste noorukitega reaalselt seksuaalsuhetes olnud.
Karistatakse pedofiiliale viitamist, mitte pedofiiliat
Noormeeste väiteid kinnitasid vestlustest tehtud kuvatõmmised. Erakonnasisene uurimine lõpetati koheselt kui Smeets tagasi astus ja erakonnast lahkus. Avalikkusele teadmata põhjustel õiguskaitseasutused menetlust ei alustatud. Samas ei ole Smeets taotlenud tema suhtes ajakirjanduses esitatud väidete ümberlükkamist ning ta ei ole ka ajalehti ega väiteid esitanud noormehi kohtusse kaevanud. Seega mitmes ajalehes kirjeldati groomimise ja pedofiiliana käsitletavat tegevust ehk Smeetsi hea nimi oli avalikult juba diskrediteeritud.
Sellest hoolimata on lisaks Blommestijnile Smeetsi laimamises süüdi mõistetud teisigi isikuid. Laimus on süüdi mõistetud koroonameetmete ja koroonavaktsiini kriitik neuroloog Jan Bonte, kes nimetas X-is Smeetsi pedofiiliks. Samuti parempoolne kriitik Sander van Dam, kes postitas X-is: “Mudilaste jaoks peab Smeets olema. Ta on nende järgi hull.” 2024. aasta septembris sai Groningenis elav naine karistada 2022. aastal Twitteris tehtud postituse eest. Kui D66 ainsa erakonnaga hääletas lapspornot puudutava eelnõu vastu, reageeris naine postitusega “Miks D66 ei taha lasteporno valmistajaid tuvastada? Kas teie parteis on peale Sidney Smeetsi veel lapspornoga seotuid?”. Blommestijn ja Bonte kaebavad otsused edasi.
Teisalt on Smeets korduvalt postitanud teisi isikuid solvavaid ja laimavaid twiite, mh nimetanud ajakirjanik Wierd Duk’i korduvalt natsiks. Duki poolt õiguskaitseorganitele esitatud avalduse peale vastati, et tegu on küll karistatav, aga süüdistust ei esitatud kapatsiteedi puudumise tõttu. Samal ajal Smeetsi poolt esitatud avaldused on kõik töösse võetud.
Peale Dick Schoofi valitsuse ametisse nimetamist ja enne valitsusest ametliku foto avalikustamist, postitas Smeets Hitleri omaaegse valitsuse foto tekstiga “Valitsuse foto on lekkinud.”. Vaatamata asjaolule, et postitatud fotol oli kujutatud haakriste kandvaid natse ning seega ilmselgelt seostas Smeets uut Hollandi valitsust natsidega, erinevalt parempoolse FvD parlamendisaadiku Pepijn Van Houwelingi juhtumist, kes tegi samuti sotsiaalmeedias valitsuse liikmete aadressil natsivõrdluse (kirjutasin sellest eelmises osas, mida saab lugeda siit) ametlikku reaktsiooni postitusele ei järgnenud.
19.12.2024 mõisteti aga sotsiaalkonservatiiv Gary Bouwer Smeetsi laimamises õigeks. Bouwer nimetas Smeetsi samuti groomijaks. Kohus leidis, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib avaldus, mis on iseenesest solvav, kaotada oma solvava iseloomu, kui avaldus on tehtud kontekstis, milles see võib kaasa aidata avalikule arutelule ja avaldus ei ole selles kontekstis tarbetult solvav. Nimelt Bouwer reageeris Smeetsi postitusele, milles Smeets avaldas arvamust Albergenisse planeeritava asüülitaotlejate keskuse (AZC) vastu toimunud protestide osas. Kohus leidis, et seetõttu on Bouwer praeguse ja Smeets endise poliitikuna osalenud avalikus arutelus AZC Albergenisse rajamise ja selle vastu korraldatud protestide üle. Otsus ei ole veel jõustunud.
Ranged karistused kinnises grupis postitatud meemide eest
Kõige ehmatavam juhtum tuleb aga Belgiast, kus 12.03.2024 mõisteti ühenduse Schild & Vrienden liider Dries van Langenhove süüdi rassismis ja negativismis ehk holokausti eitamises ning karistati maksimaalse karistusena üheaastase reaalse vangistusega, rahatrahviga 16 000 eurot ning samuti maksimaalse karistusena 10-aastase kodanikuõiguste äravõtmisega! Van Langenhove sai veel karistada pipragaasi müümise eest 10-kuuse vangistuse ja trahviga 8000 eurot.
2018. aastal jõudis ajakirjandusse info, et „radikaalparempoolne“ grupp Schild & Vrienden jagavat kinnises(!) suhtlusgrupis rassistlikke, seksistlikke ja holokausti eitavaid meeme. Van Langenhove ise meeme ei postitanud ega jaganud, kuid kohus leidis, et ühenduse juhina oleks ta pidanud aktiivselt käituma ja takistama meemide jagamist.
Lisaks Van Langenhovele mõisteti süüdi veel kuus isikut, kaks nendest on viimased valimised võitnud parempoolse erakonna Vlaams Belang liikmed, üks isik töötab Euroopa Parlamendis. Isikuid karistati 6-kuulise tingimusliku vangistusega ja trahviga summas 8000 eurot. Kohtuotsused ei ole veel jõustunud.
Jättes kõrvale küsimuse, kas kinnises grupis meemide jagamine saab üldse karistatav olla, eriti Van Langenhove passiivne „osalemine’’, siis Van Langenhovele mõistetud karistuse osas võib võrdluseks tuua, et samal ajal samuti Belgias karistati näitlejat ja suunamudijat Nicolas Caeyers kahe 13- ja 15-aastase alaealise vägistamise eest üheaastase tingimusliku vangistusega.
Ning erakonna Vooruit (sotsiaaldemokraadid) esimehele Conner Rousseaule, kes öösel baaris alkoholijoobes kutsus üles mustlasi nuiadega ründama, pandi vahendusprotsessi tulemusena kohustuseks terapeudi sessioonidel käia ja Dossin Kazerni ehk Belgia holokausti muuseumi külastada.
Ohtlik parempoolne satiir versus vasakpoolne aktivism.
01.06.2020 Black Lives Matter demonstratsioonil hüüdis mustanahaline räppar Akwasi: “Kui ma novembris Zwarte Pieti näen, löön ma teda isiklikult näkku.” Zwarte Piet on osa novembris toimuvast laste peost, kus laevaga Hispaaniast Hollandisse saabuval Sinterklaasil on süsimustaks värvitud traditsioonilistes riietes abilised, kes valmistavad ja jagavad kingitusi. Akwasi on alates 2009. aaastast korduvalt postitanud otsesele vägivallale kutsuvaid twiite. 2009. aastal nt “Kas sel aastal võiks keegi Sinterklaasi laevast maha tulistada, ma pakun ta pea eest 500. Brraapp!!!” 2011. aastal: “Tulistab keegi kunagi mõnda Zwarte Pieti või pean mina seda tegema?” Akwasi ei ole saanud karistada, kuna ta avalikult distantseerus öeldust ning prokuratuur leidis, et ei olnud avalikes huvides süüdistust esitada.
12.03.2024 postitas koomik Hans Teeuwen satiirilise video, milles ironiseeris Amsterdami vasakpoolse linnapea Femke Halsema (GroenLinks, 2006 “Aasta Liberaal”) üle seoses holokausti mälestamise päeval toimunuga, mil Halsema totaalselt ebaõnnestus demonstrantide ohjeldamise korraldamisel ja hiljem seda sotsiaalmeedias õigustas. Teeuweni videos oli näha laual lebav võltspüstol, mis oli omakorda ironiseeriv vihje Halsema pojale ja temaga toimunud intsidendile seoses ebaseadusliku relva omamisega. Asjatundjad väidavad, et ilmselgelt oli näha, et tegemist ei olnud ehtsa relvaga, kuid sellest hoolimata vähem kui kaks tundi pärast video avaldamist laekus Teeuweni ukse taha kuus politseinikku, kes soovisid relva konfiskeerida. Hiljem püstol tagastati ja Teeuwen kinkis selle Halsemale.
24.10.2024 „filosofeeris“ kolumnist ja vasakpoolne aktivist Asha Ten Broeke ajalehe Volkskrant kolumnis “Millal tekib moraalne kohustus meest või liikumist takistada? Ja kuidas seda otsustada?” teemal, et toona veel USA presidendikandidaadi staatusest olnud Donald Trump on nagu Hitler ja kõik inimesed oleks soovinud Hitlerit võimule tulemises takistada ehk ilmselgelt mängis mõttega, et Trumpi võimule tulemise takistamiseks on kõik vahendid lubatud. Peale Trumpile tehtud esimest atentaadikatset avaldas ta arvamust, et sellest hoolimata ei tohi unustada, et Trump on fašist
27.11.2024 kutsus ajakirjanik ja satiirik Jan Roos oma programmis RoddelPraat (Kuulujutud) Amelandi elanikke Sunneklaas-i peole saabuvaid ajakirjanikke saarelt minema lööma enne kui nad saarele jõuavad. Tegemist on saarel toimuva traditsioonilise peoga, kuhu ei oodata kutsumata külalisi ega ajakirjanikke. Aasta tagasi toimus Sunneklaasil ajakirjanike ja elanike vahel konflikt, kuivõrd ajakirjanikud püüdsid pidu halvas valguses kajastada. RoddelPraat on satiiriline programm ja Roos on tuntud ülepingutatud esinemiste poolest. Ilmselgelt oli tegemist provokatiivse esinemisega, mis kompas karistatavuse piire, samas Roosi kaasesineja ei suutnud naeru pidada ja luges kokku 8 õigusrikkumist. Kaks päeva hiljem, reede õhtul, peeti Roos kinni ja vabastati alles pärast südaööd. Roosi sõnul istus ta arestikambris, teadmata, mille eest ta kinni peeti. Jättes süüküsimuse kõrvale, on küsitav, kas õiguskaitseorganite reaktsioon oli proportsionaalne. Menetlus jätkub.
Vägivald poliitikute suhtes
Lisaks sellele, et õiguskaitseorganid on asunud sõnavabadust aktiivselt piirama, tuleb arvestada ka, et sõnavabaduse kasutamine võib lihtsalt eluohtlik olla.
2002. aastal mõrvati parempoolne poliitik Pim Fortuyn, 2004. aastal mõrvati islamikriitikust ajakirjanik ja režissöör Theo van Gogh. Mõlema isiku suhtes oli korduvalt ähvardusi tehtud, kuid turvameetmeid isikute suhtes ei rakendatud. Nagu juba varasemas artiklis mainitud, elab immigratsiooni suhtes kriitiline poliitik Geert Wilders oma islamikriitiliste ütlemiste tõttu alates 2004. aastast pideva järelevalve all. 2021. aastal tapeti krimiajakirjanik Peter de Vries. Väidetavalt tellis tema mõrva vangistuses viibiv maroko gängi juht Ridouan Taghi, kelle süüdistamises De Vries osales. De Vriesi oli korduvalt ähvardatud, kuid õiguskaitseorganite väitel De Vries turvamist ei soovinud. De Vriesi elukaaslane eitas väidet ja süüdistas süsteemi De Vriesi altvedamises.
Seega poliitikute või kriitikute suhtes tehtud tapmisähvardustesse tuleb tõsiselt suhtuda ning kuigi kuulid on ajalooliselt tulnud vasakult poolt, võib märgata erinevusi vasak- ja parempoolsete poliitikute suhtes toimunud intsidentidele reageerimises.
05.01.2022 seisis mees põleva tõrvikuga vasakpoolse D66 ministri Sigrid Kaagi maja juures ja karjus loosungeid, kuid midagi otseselt ähvardavat tema tegevuses ega sõnades ei olnud. Selgus ka, et mees ei olnud psüühiliselt terve. Sellest hoolimata karistati isikut viiekuulise reaalse vangistusega.
22.04.2022 tungis mees parempoolse BVNL saadiku Wybren van Haga majja. Saadik viibis ise parlamendis debatil, majas viibis naine lapsega ja kolm alarmsüsteemi paigaldajat, kes mehe kinni pidasid. Majja tunginud mees oli karjunud midagi kuulipilduja kohta ja hüüdnud, kus on Van Haga. Prokuratuur leidis, et tegemist ei olnud ähvardamisega vaid kodurahu rikkumisega.
26.10.2023 löödi parempoolse FvD liidrit Thierry Baudet’d Genti ülikooli juures vastu pead vihmavarjuga, mille sisse oli kinnitatud puust kaigas. Ründaja hüüdis ukraina keeles “ei fašismile, ei putinismile.” Lööja sai hoiatuse.
20.11.2023 lõi 15-aastane noormees parempoolse erakonna FvD liiget Thierry Baudet’d õllepudeliga kaks korda vastu pead, mille eest noormees sai karistada 80 tunni üldkasuliku tööga ja 109-päevase alaealiste kinnipidamisasutuses viibimisega, millest tingimuslikult 90 päeva.
Analoogseid ideoloogiale tuginevaid otsuseid tehakse ka kliimat puudutavates kohtuasjades. Viimasel Bakuus toimunud kliimakonverentsil oli kohtunikele eraldi paneel „judicial side events“, kus selgitati kohtunikele, kuidas rakendada „kliimaõigust“.
Õiguskaitseorganid on asunud ka sooideoloogiat rakendama. Nimelt kasutavad end sooneutraalseks pidavad isikud enda soo märkimiseks mitte mees või naine, vaid X. X-i kasutamine isikutunnistusel ei ole küll Hollandi õiguses ametlikult reguleeritud, kuid peale psühholoogilt vastava paberi saamist võivad end sooneutraalseks pidavad isikud kohtu poole pöörduda ning kohus on paaril korral lubanud X-i oma soo asemel isikutunnistusele kanda. 2024. aasta kevadel otsis aga teleprogramm “Ongehoord Nederland” ehk “Ennekuulmatu Holland” uut peatoimetajat, märkides kuulutuses “Mees/naine, mitte X.” 03.02.2025 kuulati “ON” juht Peter Vlemmix üle kahtlustatuna diskrimineerimises. Menetlus seega käib ning jääme huviga ootama, keda õiguskaitseorganite arvates diskrimineeriti: psühholoogi poolt sootuteks tunnistatud isikuid või hoopis kogu generatsiooni X.
Ideoloogiline, moraalne ja poliitiline erapooletus on õiguskaitseorganite, eriti kohtute sõltumatuseks vajalik tingimus. Tahes tahtmata tekib küsimus, kas Õigusjumalanna on silmaklapi kaotanud ja asunud õiguse mõistmise asemel “maailma parandama”?
Kui vaadata maailmastoimuvat emotsioonideta ja erapooletult, siis jõuame paratamatult järeldusele, et see konkreetne kurjuse vorm ei ole pelgalt juhuslik hälve, vaid juba pikemat aega kasutuses olnud riikide valitsemise tööriist.
Üks lihtsamaid tõestusi sellele seisukohale on see, et vaatamata tohutu ulatusega skandaalidele (süüdistused: Dutroux Belgias, Franklin Credit Union, The Finders, Pitsa-teema, Epstein USAs, Briti peaminister Ted Heath, siseminister Leon Brittan, Hope de la Garenne Jersey saarel, hulk kaasaegseid Briti poliitikuid, Jimmy Savile jnejne), tehakse üldjuhul kohtuotsused süüdistajate kahjuks, millele tihti kaasneb süüdistajatele määratav reaalne vangistus. Juurdlust alustanud politsei käest võtavad sellised asjad üle julgeoleku asutused, põhjendades luure- ja vastuluure huvidega. Soovitan otsida intervjuusid endiste politseinikega Jon Wedger ja Lenny Harper.
Probleem on väga tõsine, kui mõista, et maailma suurimate riikide võimuladvik on sellesse kurjusesse segatud. Nad on täielikult kompromiteeritud ning lõppkokkuvõttes kontrollitavad. See selgitab ka, kuidas on võimalik, et kõigi suurriikide valitsused teevad üheaegselt ja üheskoos enda elanikkonnale kahjulikke otsuseid ning mitte keegi peavoolu poliitikutest ei löö häirekella.