Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) sõnutsi on praeguste prognooside alusel peaaegu 100% kindel tõenäosus, et El Niño tugevneb 2027. aastani veelgi ja püsib kuni veebruarini. Nüüdne El Niño võib osutuda kõigi aegade tugevaimaks, suurendades äärmusliku ilma riski ka järgmisel aastal. WMO sõnutsi on see esimene kord, kui organisatsioon on oma ennustuses niivõrd kindel, kirjutab Reuters.
„Kui see suundumus jätkub, võib see olla tugevam kui miski muu meie seire algusest peale,“ ütles WMO peasekretär Celeste Saulo ja lisas: „See El Niño lööb valusalt kogu maailma kogukondi, majandust ja tarneahelaid.” Mõjutatud on paljud sektorid: põllundus, kaubandus, kalandus, tervishoid, energeetika, transport, veevarud, katastroofiohje jpm. El Niño põhjustatud äärmusliku ilma tagajärgi on näha juba praegu – tohutud põuad, üleujutused jm. WMO eeldab, et need mõjud mitmekordistuvad.
WMO hinnangul jõuab nähtus haripunkti aasta lõpus, sest juba praegu on tohutu kogus väga sooja ookeanivett, mis annab El Niño-le hoogu. Nii jätkub lähikuudel El Niño tugevnemine kuni isegi erakordselt tugevaks nähtuseks. Mõjud kestavad ka 2027. aastal, tuues järgmisel aastal kaasa kõrgemad globaalsed temperatuurid. WMO kliimaprognoositeenistuste juhi Wilfran Moufouma Okia sõnutsi on El Niño nähtust tavaliselt näha globaalsete temperatuuride (ajutises) tõusus ja hoiatas, et järgmisel aastal on potentsiaal saada aegade kõige soojemaks aastaks.
El Niño on Vaikse ookeani idaosa perioodiline merepinna temperatuuri tõus, mille põhjustavad nõrgenenud passaattuuled. Seda esineb iga 2-7 aasta tagant ja tavaliselt kestab El Niño kuni 12 kuud. Tüüpilise El Niño puhul soojeneb Vaikse ookeani vesi kümnendiku kraadi võrra. Ülitugeva El Niño korral soojeneb see pikaajalisest keskmisest rohkem kui kaks kraadi. Sellest piisab, et muuta atmosfääri tsirkulatsiooni ja sademete jaotust kogu planeedil. Veest vabaneb soojus, mis levib üle Vaikse ookeani troopiliste alade ja seejärel üle kogu planeedi. See põhjustab Ladina-Ameerikas tugevaid vihmasadusid ja põudasid, aga võib muuta ka kogu maailma sademete hulka ja temperatuure ning soodustada äärmuslikke ilmaolusid kõikjal, nt põuda ja tormi. Tegemist on loodusliku nähtusega, mis pole inimtegevusega kuigi palju seotud. WMO andmetel on 1950. aastast peale registreeritud vaid kolm väga tugevat El Niñot, tänavusega kokku neli.
Kes on selle EL Nino taga?
Kes korraldab? Või korraldabki seda Maailma meteroloogiaorganisatsioon?
Ilmselt see nii ongi – kõigil on huvi oma asja ülesse puhuda, kõigil on soov suuremate rahastuste järele – ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonil!
Inimtekkeline El Nino muutus? Makske rohkem raha ära siis seda ehk enam ei juhtu!
Umbes nii see ju käib:
kõigepealt puhutakse mingi teema suureks, siis seda teemat kedratakse ja kedratakse ja siis hakatakse, kas “ümber nurga” või otsesemalt ütlema, et raha on vaja.