Google’i avaldus järgnes esindajatekoja justiitskomitee (House Judiciary Committee) aastaid kestnud uurimisele, mida juhtis komisjoni esimees Jim Jordan, kes esitas ettevõttele kohtukutse. Menetlus paljastas ulatusliku võimude mõju Google’i ja Youtube’i sisu modereerimise otsustele.
Varem oleme käsitlenud tõsiasja, et Youtube on platvormilt eemaldanud enam kui miljon videot, mille sisu nimetati “valeinformatsiooniks” ehk videod, mis koroonakriisi ajal vaidlustasid ametlikku narratiivi, olenemata sellest, kui faktilised või hästi tõestatud need olid. Samuti oleme kirjeldanud, kuidas USA föderaalvalitsus on teinud koostööd sotsiaalmeediaga, tsenseerides platvormidel, k.a YouTube’is sisu, mis seadis kahtluse alla valitsuse Covid-19 poliitika või oli sellega vastuolus. Sarnaselt käitusid kõik muud sotsiaalmeediaplatvormid, nt Facebook, LinkedIn, endine Twitter jne.
Kui Facebooki asutaja Mark Zuckerberg tunnistas tsensuuri juba mõni aeg tagasi (vt ka siit, siit, siit ja siit), siis Google’i ja Youtube’i emaettevõte Alphabet tunnistab tõsiasja alles nüüd. Alphabeti sõnutsi andis ettevõte järele Bideni Valge Maja survele eemaldada sisu. Peamiselt tsenseeriti Covid-19 ja valimistega seotud poliitilist sisu ehk nagu muudelgi platvormidel: teemad, mille puhul valitsusametnikud tahtsid narratiivi kontrollida.
Alphabeti esindaja sõnutsi oli ettevõte föderaalvalitsuse surve all, valitsuse tippametnikud pöördusid platvormidel avaldatud sisu pärast palju kordi ettevõtte poole ja seda isegi siis, kui luubi alla võetud sisu ei rikkunud mingeid reegleid. Ettevõtte kirjas seisab: „Bideni administratsiooni kõrgemad ametnikud, sealhulgas Valge Maja ametnikud, võtsid korduvalt ja püsivalt ühendust Alphabetiga ning avaldasid ettevõttele survet teatud kasutajate loodud sisu pärast, mis oli seotud koroonapandeemiaga, kuid ei rikkunud seda poliitikat.” Ettevõtte hinnangul olid võimud tollal loonud sellise poliitilise keskkonna, mis raskendas platvormide iseseisvat tegutsemist ning valitsus avaldas platvormidele, sh YouTube’ile, märkimisväärset survet tegeleda sisuga, mida võimud pidasid “kahjulikuks”.
Nüüd leiab ettevõte, et säärane võimude surve oli ja on endiselt vastuvõetamatu ning vale. Youtube on enda sõnul pühendunud sõnavabadusele ning eesmärk on anda igaühele võimalus oma arvamust avaldada, ettevõtet arendada või loomingut jagada. Ettevõte väidab, et Youtube’il ei olnud kunagi mingeid eeskirju, mis oleks keelanud arutelu Covid-19 päritolu üle. Samas seisab kirjas, et “nagu 2023. aastal avalikult teatatud, lõpetas Youtube mitmed koroonapandeemia sisunõuded. 2024. aasta detsembrist saatis Youtube pensionile ka ülejäänud üksikud koroonapandeemia nõuded ja lubas Covid-19 ravivõimaluste arutelu”. Ühtlasi selgitas ettevõte, et terviseametite nõuded muutusid ajas, mistõttu muutis ka Alphabet omagi eeskirju, kuid nüüd on Youtube’is valik Covid-19 ja valimiste teemasid lubatud.
Kirjas selgitas ettevõte ka YouTube’i sisu modereerimise põhimõtteid, lükates tagasi nn kolmandate faktikontrollijate kasutamise. „YouTube ei ole kasutanud ega kasuta kolmandate osapoolte faktikontrollijaid, et otsustada, kas sisu tuleks eemaldada või märgistada,” teatas ettevõte. Selle asemel on ulatuslik kommentaaride võimalus ja mullu suvest on nt USA-s katsetatud kasutajate märkmesüsteemi.
Alphabeti hinnangul esitavad võimud õiguslikke nõudmisi koos arvestatavate trahviähvardustega, et platvormide sisu oma vaadete järgi painutada. Ettevõte leiab, et valitsused ei peaks avaldama survet eraettevõtetele, et need võtaksid meetmeid seadusliku kõne vastu. Nii lubab ettevõte nüüd, et võtab vastupidise suuna ja alustab meetmetega, et tühistada varem tehtud tsensuuriotsused. Youtube’i platvormiga võivad uuesti ühineda kõik need sisuloojad, kelle kontod suleti korduvate toona ebasobivaks arvatud koroonakriisi ja valimiste käsitluste pärast.
Lõpetuseks käsitles Alphabet ka Euroopa Liidu õigusakte, eesotsas digiteenuste määruse (Digital Services Act – DSA) ja digiturgude määrusega (Digital Markets Act – DMA), mis ettevõtte hinnangul piiravad ligipääsu teabele. Need määrused panevad ebaproportsionaalselt suure koorma USA ettevõtetele, kusjuures Alphabet on tähelepanu juhtinud sõnavabaduse piiranguohule, mis DSA-ga kaasneb nii EL-is kui ka mujal maailmas. DSA annab võimaluse reegleid tõlgendada nii, et Alphabet ja teised platvormid peavad eemaldama seaduslikku sisu ning platvormid ei saa arendada ega rakendada ühtset sõnavabaduse poliitikat kogu maailmas.
