Meta asutaja ja juht Mark Zuckerberg lubas teisipäeval, et sulgeb “sõltumatute” kolmandate osapoolte tehtud faktikontrollid ja asendab sellise faktikontrolli nn kogukonna märkustega, mis on sarnane Elon Muskile kuuluval sotsiaalmeediaplatvormil X kasutatava modereerimise meetodiga, mis kallutatud faktikontrollimist portaal ei rakenda, vaid toetub faktide kontrollimisel oma kasutajatele. Nüüd ütleb ka Zuckerberg, et nn ametlikud faktikontrollijad on olnud poliitiliselt liiga kallutatud ja usaldust rohkem hävitanud kui loonud, kirjutab The Telegraph.
Zuckerbergi järgi vähendab Meta oma platvormidel (Facebook, Instagram, Threads) peale faktikontrollijatega koostöö lõpetamise piiranguid veel paljudes teemavaldkondades, sh sooteemade ja immigratsiooni käsitlemise puhul kasutajate poolt. Meta lubas vähendada automaatseid kontrollisüsteeme, mille abil seni on püütud “sobimatuid” postitusi üles leida, kuid mis on eemaldanud ka paljut sellist, mida tegelikut ei oleks platvormi enda reegite järgi tulnud maha võtta. Meta plaanib jätkata kontrolli sellise sisu puhul, mis on määratud ebaseaduslikuks, nt laste kuritarvitamine ja terrorism, uimastid, pettused ja kelmused. Peale kuritegeliku sisu käsitleb Meta tõsise rikkumisena ka enesetappu, enesevigastamist ja söömishäiretega seotud postitusi ning neid võidakse maha võtta ka edaspidi. Esialgu kohalduvad need Meta muudatused vaid USA-s. Euroopa Liidu puhul eeldatakse, et Metat ootab ees tõsine vastuolu Brüsseliga, sest Meta on liitunud EL-i vabatahtliku tegevusjuhendiga, mille alusel võidelda valeinformatsiooniga, sh kasutades faktikontrollijaid. Euroopa Liidus kehtib alates 2023. aasta augustist ka digiteenuste õigusakt (DSA), mis annab Euroopa Komisjonile üksjagu võimalusi sotsiaalmeediaplatvorme suurte trahvide ähvardusel survestada. Muski X-i ongi Euroopas pidevalt survestatud ning DSA alusel on X-i suhtes ka menetlus algatatud.
Oma nüüdset otsust põhjendades rääkis Zuckerberg, et Meta alustas faktikontrolliga 2016. aastal eesmärgiga olla kaasavam, aga seda on kasutatud aina enam hoopis selleks, et maha võtta ebasobivaks liigitatud arvamusi. Zuckerberg tunnistas, et püüdes eemaldada valeinformatsiooni on mindud liiga kaugele ja „jõutud punkti, kus on liiga palju vigu ja liiga palju tsensuuri“.
Tõsisem faktikontroll Meta platvormidel algas koroonakriisiga, mille järel on „sobimatute teemavaldkondade“ hulk vaid iga aastaga kasvanud. Meta võttis koroonaviirust puudutava “valeinfo” ette kohe 2020. aasta alguses ja sama aasta aprillis teatas Facebook, et koostööd tehakse enam kui 60 faktikontrolli organisatsiooniga enam kui 50 keeles. Kuid tegelikult ei eemaldatud koroonakriisi ajal platvormidelt mitte infot, mis kuidagi vale olnuks, vaid tõest infot, mis mingil põhjusel ametkondadele ei meeldinud. Selle alusel, mida parajasti terviseametkondades tõena serveeriti, vaatasid faktikontrollid “kahtlasena” tunduvaid postitusi läbi ja märgistasid neid valeinfona või eemaldasid platvormilt. Eemaldamisele kuulusid Facebooki selgituse järgi “tervisele kahjulikud väited”, sh tõeliselt ohtlikud ehk soovitused viiruse vastu valgendajat juua. Aga selle kõrval ka põhjendatud postitusi, mis rääkisid näiteks sellest, et sotsiaalne distantseerumine viiruse leviku piiramisel ei ole efektiivne moodus.
Meta juht Mark Zuckerberg on ametlikus kirjas USA kongressile ka tunnistanud, et USA valitsus survestas platvorme koroonakriisi ajal tsensuuri rakendama. Ehkki Zuckerberg ütleb kirjas, et lõpliku otsuse mingi konkreetse postituse eemaldamise kohta tegi ettevõte, tehti seda olukorras, kus valitsus neile survet avaldas. Zuckerberg avaldas toona, et peab valitsuse survet valeks ja kahetseb, et ei astunud otsekohesemalt vastu.
Meta muudatusi saadavad paljude teiste suurettevõtete suunamuutused. Näiteks on paljud otsustanud loobuda mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise meetmetest, millest oleme kirjutanud siin, siin, siin ja siin. Kuid veelgi olulisem roll on kindlasti peagi USA-s ametisse astuval uuel presidendil Donald Trumpil, kes uue administratsiooni liikmetega, sh Elon Muskiga, aktiivselt sõnavabaduse eest seisab. Kusjuures Donald Trumpi ametisse astumise fondi on ka Meta teinud miljoni dollari (u 960 000 eurot) suuruse annetuse. Igal juhul on Zuckerberg öelnud, et “soovib teha koostööd president Trumpiga, et takistada maailma mistatahes valitsusi, kes sihivad Ameerika ettevõtteid ja suruvad peale suuremat tsensuuri“.
Peale selle on Facebookist lahkunud seal vihakõnevastast võtlust juhtinud senine asejuht Nick Clegg. Viimasel oli suur mõju selles, et 2021. aastal otsustas Facebook sulgeda president Trumpi Facebooki kasutusõiguse. Veel viitab Meta poliitilise suuna muutusele selle nädala otsus nimetada juhatusse Dana White, kes on kaua olnud Donad Trumpi liitlane.
Kuid senise tsensuuri pooldajad, näiteks rahvusvahelise faktikontrolli võrgustiku direktor Angie Drobnic Holan, on mõistagi Meta otsust kritiseerinud ja pidanud seda kahetsusväärseks. Faktikontrollijate direktor väidab, et faktikontroll pole kunagi olnud kallutatud ja säärane süüdistus on pärit neilt, kes peavad õigustatuks liialdada ja valetada ilma vastuväideteta.
