Sotsiaalministeerium saatis 3. juunil kooskõlastusringile nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsuse (NETS VTK). Dokumendi järgi on praegune, 2003. aasta seadus ajale jalgu jäänud ning lahendusena näeb ministeerium uut, „terviklikku ja kaasaegset õiguslikku raamistikku“ ehk maakeeli uut NETS-i. „Kaasajastatud ennetusmeetmete ning nakkusohutuse regulatsioonide rakendamine loob tervema ja ohutuma elukeskkonna, kus võimalikud epideemiast tingitud kriisid on harvemad ja kontrolli all,“ seisab NETS VTK-s.
NETS VTK järgi on peamised eesmärgid järgmised: parandada vaktsineeritustaset; tõhustada infektsioonikontrolli ja piirata nakkuste levikut; vähendada piiriülest nakatumist ning luua õiguslikud alused, kuidas tegutseda epideemia korral.
Laste vaktsineerimine vanemate nõusolekuta
Üks oluline muudatus puudutaks laste vaktsineerimist koolides. Kui praegu peab lapsevanem esitama kooliõele kinnituse siis, kui ta on lapse vaktsineerimisega nõus, siis edaspidi võib süsteem muutuda vastupidiseks. Ehk kooliõele peaks teavituse saatma vaid need lapsevanemad, kes ei soovi, et tema last vaktsineeritaks.
Peale selle on VTK-s plaan lubada lapsi vaktsineerida ka vanemate loata. Seda juhul, kui laps seda soovib ja kooliõde peab tema arusaamisvõimet piisavaks. Ehk teisisõnu võetaks lapsega seotud tervisevalikute puhul õigus lapse eest otustada ära lastevanematelt ning antaks selles küsimuses kooliõdedele.
Sotsiaalminister Karmen Joller selgitas ERR-ile, et kuigi säärane võimalus on praegugi seaduse järgi olemas ja muude terviseotsuste korral tuleb küsida lapse nõusolekut ja arvamust, siis vaktsineerimise juures seda reeglit ei rakendada ja igal juhul on vaja lapsevanema nõusolekut. Nii olevat praegune nõusolekusüsteem koormav ja ebamugav ning seadvat ebasoodsasse olukorda need lapsed, kes sooviksid end vaktsineerida, kuid kelle vanemad seda ei luba.
Muudatuse ajendiks märgib VTK asjaolu, et immuniseerimiskava järgi vaktsineeritud lapsi on iga aastaga aina vähemaks jäänud ja kasvanud on vaktsineerimisest keeldujate osakaal. Veel sedastab VTK, et alaealiste vaktsineermises pole selget regulatsiooni ning „lapse ja vanema erinevad arvamused võivad vaktsineerimise osas põhjustada konflikte, mis võib omakorda viia usalduse vähenemiseni vaktsineerimise osas“.
Seetõttu peab VTK oluliseks täpsustada alaealiste otsustusõigust ja tervishoiutöötaja kaalutlusõigust hinnata lapse arengutaseme alusel, kas ta on võimeline säärast otsust langetama. Nii loodetakse tagada „immuniseerimisküsimustes nende võrdsem kohtlemine otsustusprotsessides“ ja peetakse muudatust hoovaks, mis võimaldab vaktsineerida lapsi ka siis, kui lapsevanem on selle vastu.
Tasub märkimist, et kuivõrd täna saab lapsevanem oma alaealiste laste vaktsineerimisest loobuda, tehakse praegu koolides 18-aastaseks saanud gümnasistidele vaktsineerimisele suunavaid reklaamikampaaniad järgmise sõnumiga: “Kui oled 18… Nüüd saad ise otsustada.”
Immunoprofülaktika eksperdikomisjoni roll suureneb
VTK-s ei jäeta puutumata ka nn väärinfo leviku teemat ja sellega võitlemist.
Immunoprofülaktika eksperdikomisjon on sotsiaalministeeriumis tegutsev nõuandev eksperdirühm, kes kujundab immuniseerimispoliitikat ja annab vaktsineerimissoovitusi. VTK järgi on plaanis selle komisjoni rolli suurendada, mis peaks toetama “vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamist” ja haarama ka immuniseerimiskava väliseid vaktsineerimisi.
Komisjoni suuremas rollis nähakse vaid positiivseid mõjusid “teadmistepõhise ühiskonna arengule” ja loodetakse sedasi kujundada terviklikku vaktsineerimispoliitikat, vähendada väärinfo levikut ja jõuda selleni, et elanikkonnas oleks rohkem vaktsineerituid.
Väärinfost rääkides on probleem aga selles, et lähiminevikku vaadates võib tekkida küsimus, kes ikkagi väärinfot on levitanud ja kes mitte. On ju tõsiasi, et koroonakriisi ajal tegelesid võimud tervisealase väärinfo levikuga võitlemise sildi all hoopis tõese info leviku takistamisega. Näiteks tänane USA Toidu- ja ravimiameti (FDA) juht dr Marty Makary on toonast olukorda üsna täpselt iseloomustanud: “Pandeemia ajal oli suurim valeinfo jagaja USA valitsus.” Arvestades, et Eesti ametkondade, teadusnõukoja ja sama komisjoni sõnumid koroonakriisis olid USA-ga võrreldes samasisulised, kehtib Makary tõdemus ilmselt ka meie kohta.
Sellest, mis juhtub, kui võim nõuab vaid üheainsa tõe kuulutamist, oleme pikemalt kirjutanud siin.
Seadus lihtsustaks nakkusohu korral piirangute seadmist
Ka epideemia või pandeemia korral rakendatavaid meetmeid on VTK järgi vaja muuta tulenevalt Covid-19 pandeemia ajal „õpitust“. Leitakse, et toonaseks peamiseks murekohaks olid ebapiisavad volitusnormid, mille alusel kehtestati piiranguid ning töö- ja ettevõtlusvabadust kärpivaid vaktsineerimisnõudeid. Uue NETS-iga oleks aga võimalik „tagada rahvatervise kaitse, isikuvabaduste tasakaalustatud piiramine ning kriiside paindlik ja teaduspõhine ohjamine“.
Nõnda öeldakse VTKs, et plaanis on muudatusi, mis lubaks valitsusel ja teistel asutusel epideemia või pandeemia ajal kehtestada piiranguid ja muid meetmeid. Täpsemat kirjeldust neist esitatud ei ole.
Peale selle on VTK järgi vaja vaktsineerimisnõuete kehtestamise aluseid, mis arvestaks võimalike erisustega vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud isikutele. Mäletatavasti rakendati ka koroonakriisi ajal sarnast meedet, kus nn nakkusohutuse tõendiga isik võis töötada ja osaleda ühiskondlikus elus, kuid tõendita isikutel oli see keelatud ja avalike kohtade uksed talle suletud.
Piirangute kehtestamise juures on väljatöötamiskavatsuse järgi põhirõhk teaduspõhisusel – arvestada teaduslikke andmeid ja spetsialistide soovitusi. Meenutame, et täpselt sama räägiti jällegi ka koroonakriisis, ehkki nn teadusandmed pidevalt muutusid ja suurem osa räägitust osutus suhteliselt lühikese aja tagant täielikult valeks.
VTK alusel tagaks sellisest teadusest lähtumine teaduspõhisuse siiski ka siis, kui „teaduslik teadmine on muutuv või ebakindel“. Kusjuures selleks puhuks on VTKsse toodud ettevaatuspõhimõte, mis lubaks tulevikus ajutisi meetmeid rakendada ka uute ja „ebapiisavalt mõistetud nakkushaiguste korral“. Plaan paistab andvat seaduse alusel võimaluse tulevikus n-ö igaks juhuks „rakendada ajutisi, teaduspõhisusele suunatud meetmeid“, kuigi viimased on kahjuks esialgu täpsustamata jäetud.
Väärib märkimist, et koroonakriisis rakendatud “teaduspõhiste” meetmete tagajärgi oleme Vabaduste portaalis palju käsitlenud, näiteks siin, siin, siin ja siin.
Igal juhul leitakse VTKs, et kui sätestada epideemia ja pandeemia aja nõuded seaduses, vähendavad need ühiskondlikku vastasseisu ja kohtuvaidlusi ning suurendavad meetmete aktsepteeritavust elanikkonnas.
Määrataks rohkem ameteid, kes peavad esitama tervisetõendi
VTK järgi on tarvis üle vaadata ka kutse- ja tegevusalad, kus on vaja nakkushaiguste tervisekontrolli, ning tegevusvaldkonnad ja ametikohad, kus on vaja nõuda nakkushaiguste tervisetõendit. Viimane võib aga paisutada nende tööandjate nimekirja, kellel on edaspidi uus kohustus nõuda „nakkushaiguste suhtes esitatavat tervisetõendit“.
Alternatiiviks peetakse siiski ka võimalust loobuda „nakkushaiguste suhtes tervisetõendi nõudest ning kaaluda tõendipõhise lähenemise asendamist riskipõhiste ennetusmeetmetega nagu töötajate juhendamine, isikukaitsevahendite kasutamine, tervise jälgimine“.
Rangem nakkuskontroll piiripunktis
Koroonapandeemia tõttu on luubi alla võetud ka „piiriüleste liikumistega seotud nakkushaigustesse nakatumine“, et nakkushaigust ei toodaks riiki ega levitataks riigist välja. Kuigi praeguse seaduse alusel kehtestatud määrus nr 298 reguleerib, kuidas piiripunktis peaks tõkestama eriti ohtlike nakkushaiguste levikut, siis pole kusagil piisavalt selgelt sätestatud, kuidas piiril toimida nakkushaigete ja transiitreisijatega. VTK leiab, et tervisedeklaratsioonid vajavad selgemat regulatsiooni ja „analüüsitakse, kas volitusnorm võimaldab kehtestada määruses operatiivsed reeglid ja töökorralduslikud nõuded nakkuskahtlaste isikute käsitlemiseks piiripunktides“.
VTK leiab, et tõhusama piirikontrolliga tuvastatakse nakkushaiged reisijad ja ennetatakse paremini ohtlike nakkushaiguste riiki toomist. „Piiripunktides nakkusjuhtude varajane avastamine, isoleerimine ja vajadusel ravile suunamine kaitseb eriti haavatavaid elanikerühmi, nagu eakad, krooniliste haigustega inimesed, rasedad ja lapsed,“ tõdetakse VTK-s. Esialgu ei ole VTKs kirjeldatud, kuidas nakkushaigeid reisijaid on kavas tuvastada. Kas nii nagu koroonakriisi ajal, mil nakkusohutuse tõendina peeti piisavaks vaktsineerimist tõendavat dokumenti, mille omanik automaatselt nakkusohutuks või plaanitakse muidki meetmeid.
Igaüks kes hakkab põhjalikult, ma mõtlen väga põhjalikult teemasse süvenema (sest see teaduse ja “teaduse” rägastik on tohutu), mõistab, et ei saa kohe üldse väita, et kõik vaktsiinid on tõhusad ja turvalised. Kui on uuritud nt ühe vaktsiini kõrvaltoimeid, pole uuritud kogu paisutatud kava mõju põhjalikult. Samas on erinevate autoimmuunhaiguste ja psüühikahäirete levimine suurenenud aga seos pole tõestatud. See, et midagi veel ei teata, ei tähenda, et seda ei eksisteeri. Ja väga palju veel ei teata. Meie enda sõltumatud oma valdkonna tipud peaks sellest kõigest rääkima: olema tõelised teadlased, kes analüüsivad nn poolt ja vastuargumente põhjalikult ja rääkima ka sellest, mida ei teata, ühesõnaga tegutsema Eesti rahva huvides. Muidu usaldust ei saagi tekkida ja ka head asjad lähevad aia taha…
Käigu nad oma plaanidega kuu peale!