Hollandis on tuhanded ettevõtted ja kodumajapidamised järjekorras, et liituda elektrivõrguga, sundides võrguoperaatoreid elektrienergiat normeerima. Probleemiks on kliimapööre ehk Hollandis toimuv on ka kõigile teistele Euroopa riikidele hoiatuseks sellest, mis juhtub, kui kliimapöörde nimel elektritarbimist suurelt kasvatatakse ja samal ajal elektritootmist hajutatakse, kirjutab Financial Times. Kui varem tugineti riigis suuresti gaasile, siis nüüd soovitakse aina enam eluks vajalikku alates küttest lõpetades transpordiga elektri abil lahendada. See paneb aga võrgule suurema koormuse, ent vajalikud võrguinvesteeringud on kallid ja tegemata.
Brüsseli mittetulundusühingu RAP energiaosakonna juhi Zsuzsanna Pató sõnutsi on ka muudes riikides liigse koormusega probleeme, kuid mujal pole olukord kaugeltki nii halb. Nimelt on Holland Euroopa riikidest üks, kes on kõige kiiremini elektrifitseerinud majanduse kriitilisi osi, olles 2023. aastal lõpetanud tootmise Groningeni tohutul gaasiväljal. Hollandi võrguoperaatorite liidu Netbeheer Nederlandi andmete järgi on nüüd päikesepaneelid enam kui 2,6 miljoni Hollandi kodu katusel. Ka ettevõtted on kiirendatud korras loobunud gaasist, kui 2022. aastal tabas Euroopa Liitu (EL) energiahindade kriis.
Igal juhul on Hollandi võrgu kitsaskohad tinginud tõsiasja, et sealsed elektrihinnad on juba praegu Lääne-Euroopa ühed kõrgeimad. Mõttekoja Ember andmetel on selle aasta kuu elektrihind Hollandis olnud ligikaudu 30 eurot megavatt-tunni kohta kõrgem kui Prantsusmaal.
Ei saa võguga liituda
Võrgu koormusprobleemid tähendavad aga ka seda, et elektrivõguga ei ole tarbijatel võimalik liituda. Praegu on Netbeheer Nederland andmetel võrguühenduse järjekorras enam kui 11 900 ettevõtet. Ootavad ka avalikud hooned, näiteks haiglad ja tuletõrjejaamad, ning tuhanded uued majad. Kuid vaatamata seni tehtud investeeringutele uutesse kaablitesse ja alajaamade ehitusse, pole nii mõneski piirkonnas võimalik võrguga liituda enne kui alles 2030. aastate keskel.
Vajaliku energiavõimsuse jaoks on Hollandi valitsuse hinnangul vaja aastaks 2040 kaablitesse ja uutesse alajaamadesse investeerida umbes 200 miljardit eurot. Osaliselt on seda võimalik rahastada, kui müüa riikliku võrguoperaatori Tenneti Saksamaa elektrivõrgu osa, kuid selle väärtuseks on ametnikud hinnanud ligikaudu 20 miljardit eurot. Suurem osa tarvilikust investeeringust tuleb seega katta tarbijatel. Tenneti teate järgi tõusevad tasumäärad igal aastal keskmiselt 4,3–4,7% kuni 2034. aastani.
Aga kulutage vähem: valitsus teeb “teadliku tarbimise” kampaaniat
Praegu aga on võimsuse vabastamise jaoks Tennet ja teised võrguoperaatorid asunud kodumajapidamistele pakkuma lepinguid, mis annavad soodustust, kui elektrienergiat tarbitakse tippkoormuse välisel ajal, näiteks kell 11–15. Pakutakse ka paindlikke lepinguid, kus kasutaja saab elektrienergia eest maksta ajaperioodide kaupa. Suurtele tööstustele võib aga 1. aprillist pakkuda lepingut, mis madalamate tasumäärade eest keelab ühendusi kasutada tippkoormuse ajal. Valitsus on käivitanud ka reklaamikampaania „Teadlikum energia kasutamine”, milles palutakse, et tarbijad laadiks jalgrattaid ja autosid väljaspool tipptunde (16–21), mil võrk on suurima koormuse all.
Hollandi ametnikud ja ettevõtted leiavad, et võrguühenduse pikk ooteaeg pidurdab majanduskasvu ja võib sundida ettevõtteid investeerimiskavasid ümber mõtlema. Kohalikud võimud on samuti mures. Näiteks Eindhoveni linnapea Jeroen Dijsselbloemi hinnangul ongi Brainporti piirkond, kus elab 750 000 inimest, juba kaotanud investeeringuid, sest piirkond pidi elektrienergiat normeerima. Kusjuures Brainportis asuvad näiteks tehnoloogiaettevõtted, mida juhib maailma kõige arenenumate kiibitootmisseadmete tootja ASML. Samas on Tennet teatanud, et enne 2027. aastat ei ole kavas piirkonda luua märkimisväärset uut võrguvõimsust. Seega on linnapea Dijsselbloem hinnanud, et piirkonnas on puudu enam kui 100 keskmise suurusega alajaama ja 4000 väikest alajaama.
Samal ajal otsib Hollandi energeetikaministeerium koos võrguoperaatoritega võimalusi, kuidas ohutult suurendada võrgu koormust, ilma et tekiksid sellised elektrikatkestused, nagu oli aprillis Pürenee poolsaarel. Mäletatavasti tabas Hispaaniat ja Portugali tohutu elektrikatkestus, mille põhjusena on analüütikud välja toonud liigse juhuelektri ehk päikese- ja tuuleenergia. Nende hinnangul põhjustas tuule- ja päikeseenergia tohutu toodang elektrihinna languse, mis omakorda tõi kaasa asjaolu, et Hispaania tuumaelektrijaamad ei suutnud enam maksa elektri tootmise makse. Nõnda peatati tuumaelektrijaamade töö ja maagaasijaamad vähendasid elektritootmist. Peaaegu täielikult võrgus puudunud maagaasi- ja tuumaenergia tekitas ebastabiilsuse, sest tuule- ja päikeseenergia üksi on ebastabiilsed ehk päike ei paista alati ja tuul ei puhu alati.
Taastuvenergiaga kaasnevat oleme palju käsitlenud. Näiteks Saksamaal moodustab nn taastuvenergia üha suurema osa, aga riik kogeb kuid, mil tuulevaikuse tõttu energiatootmine järsult kahaneb ja elektrit on vaja importida, mis on kaasa toonud kõrged hinnad. Tunamullu andis tuuleenergia keskmiselt 31,5% elektrienergiast, teisel kohal oli söe-elektrijaamade toodang 22,5%-ga. Kriitikud aga leiavad, et tuuleenergia on kahjustanud energiajulgeolekut ja sel on palju keskkonnariske (vt nt siit, siit, siit, siit ja siit). Mõnel juhul ohustab taastuvenergia ka võrku, eriti puhkuste ajal, mil elektrienergia nõudlus on väiksem. Võrguoperaatorid ei saa aga taastuvenergiat reguleerida, mis tähendab, et kui elektrit on liiga palju ja vajadus selle järele on väike, jõuab võrk oma piirini ehk kokkukukkumise äärele.
Jõuliselt tuuleenergiasse investeerinud Suurbritannia vaevleb sarnase probleemi küüsis. Tuulevaikse ilmaga võib sealgi elektritootmine langeda sedavõrd madalale, et riigis on jõutud väga lähedale olukorrale, kus tarbijaid peaks võrgust välja lülitama. Samas on Suurbritannias probleeme ka siis, kui tuult on liiga palju, sest vältimaks võrgu ülekoormust, lülitatakse osa tuuleparke siis võrgust välja. Tuulikufirmadele tuleb aga selle eest samuti peale maksta – mullu said nad tarbijatelt selle eest enam kui miljard naelsterlingit (1,21 miljardit eurot). Tänavu esimese kahe kuuga on nn piirangutasu läinud maksma 252 miljonit naela (u 305 miljonit eurot) ehk 4,3 miljonit naelsterlingit (u 5,2 miljonit eurot) päevas.
Nüüd on ka Hollandi riigiettevõte Tenneti pressiesindaja Eefje van Gorp välja öelnud, et Hollandi näite alusel peaksid riigid olema ettevaatlikud: „Belgia on hädas. Suurbritannia on hädas. Saksamaal on palju probleeme, sest Saksamaal on tuul põhjas ja nõudlus aga lõunas.” Samal ajal arutab EL aga õigusaktide üle, mis käsitlevad võrgu uuendamist ja võimalust lubada enne aasta lõppu ehitada uut võrgutaristut. Analüütikud kardavad siiski, et see ei paku kiiret leevendust. „Võrgu ehitamine võtab aega viis kuni kuus aastat. Imerohtu ei ole,” ütles mittetulundusühingu RAP energiaosakonna juht Pató.
