Madalmaad on entusiastlikult kasutusele võtnud elektriautosid, seal on Euroopa kõige suurem arv laadimispunkte elaniku kohta. Samuti seal kõige suurem arv päikesepaneele elaniku kohta, kusjuures enam kui kolmandikus Hollandi kodudes on päikesepaneelid. Selle kõigega riigi plaanid ei piirdu, sest aastaks 2030 peaksid suurimad energiaallikad olema avamere tuulepargid, kirjutab BBC.
Kliimapöörde vaatenurgast, mille mõõdikuks on elektritootmisel tekkiv CO2, on Hollandis saavutatu muidugi pealtnäha kena. Kuid mündi teisel poolel on see, et riigi elektrivõrk on selliste arengute tõttu tohutu surve all ja elektrikatkestused on üha sagedasemad. Riigis on üha keerukam ehitada uusi elamuid, sest võimsuse tõttu pole võimalik uusi elurajoone võrguga ühendada. Inimesed ja ettevõtted satuvad ühtelugu aastateks võrguühenduse ootenimekirja, millest oleme ka varem kirjutanud. Kuid ootenimekiri on ka neile, kes soovivad võrku elektrit tarnida, näiteks uued kodud, mille katusele on paigaldatud päikesepaneelid. Hollandi elektrivõrku haldava riigiettevõtte Tenneti hinnangul on praegu elektritarne ootenimekirjas 8000 ettevõtet ja suurema energiakasutuse ootenimekirjas 12 000.
“Võrgu ülekoormus on nagu liiklusummik elektrivõrgus”
Hollandi energiatootja ja -tarnija Eneco, mille toodangust 70% on päikese- ja tuuleenergia, tegevjuhi Kees-Jan Rameau sõnutsi on probleem võrgu ülekoormuses. „Võrgu ülekoormus on nagu liiklusummik elektrivõrgus. Selle põhjus on kas liiga suur elektrinõudlus teatud piirkonnas või liiga suur elektritarne võrku, rohkem kui võrk suudab taluda,” selgitab Rameau.
Tegevjuhi sõnutsi on võrgud projekteeritud ajal, mil Hollandis oli vaid mõni väga suur, peamiselt gaasil töötav elektrijaam. Seepärast on elektrijaamade lähedal äärmiselt suured elektriliinid, aga mida lähemale elamupiirkondadele, seda väiksemad on elektriliinid. “Tänapäeval lähme üle taastuvenergiale, mis tähendab, et palju elektrit tuleb võrgu äärealadelt, kus on suhteliselt väikesed elektriliinid,” kirjeldab Rameau. Need väikesed elektriliinid ei suuda toime tulla kogu elektrienergiaga, mis tuleb riigi paljudest tuuleturbiinidest ja päikesepaneelidest.
Vältimaks elektrikatkestusi, on Kees-Jan Rameau sõnutsi vaja võrku tasakaalustada. Kui toodetakse liiga palju elektrienergiat, lülitab Eneco tuuleturbiinid ja päikesepaneelid välja. Kui aga elektrienergia nõudlus on liiga suur, vähendab Eneco nende klientide võimsust, kes on nõustunud, et ettevõte võib võrgu ülekoormuse korral nende elektrivarustuse peatada või seda vähendada, saades vastu madalamad hinnad. Kuid lahendus on üha võimatum kodudele ja ettevõtetele, kellel on vaja suurendada energiatarbimist, näiteks uue soojuspumba või elektriauto pärast. Sellised uued seadmed, mida ajapikku juurde tuleb, vajavad kokku palju suuremat võimsust, mida üha rohkem lihtsalt ei ole võimalik anda. Kusjuures ettevõtete olukord on tavakodanikest nutusemgi, sest laienemise soovi korral pole võrguoperaatoritel neile võimalik kuidagi lisavõimsust anda. Nii ongi paljud majandussektorid hoiatanud, et majanduskasv ja tulevik on takistatud, nt Hollandi keemiatööstuse arvates on muudesse riikidesse juba lihtsam investeerida.
Kliimapöördes on keskendutud ainult taastuvenergia suuremale toodangule
Kees-Jan Rameau hinnangul olnuks probleemi võimalik vältida, aga 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe järel keskenduti üksnes sellele, et suurendada taastuvenergia tootmist. Aga alahinnati taastuvenergia mõju elektrivõrgule. Belgia Liege’i ülikooli elektrotehnikaprofessori Damien Ernsti sõnutsi valitseb Madalmaades võrgukriis, sest piisavalt ei ole investeeritud jaotus- ega ülekandevõrkudesse. Seetõttu on riigis nüüd igal pool nn pudelikaelad ning lahendus võtab aastaid ja maksab miljardeid eurosid.
Professor Ernst lisab, et tegelikult on sama probleem kogu Euroopas, kuhu on paigaldatud tohutu hulk päikesepaneele, aga võrgu jaoks liiga kiiresti. Hollandi võrguettevõte Tennet kavatsebki nüüd kulutada 200 miljardit eurot võrgu tugevdamisse ja paigaldada 2050. aastaks umbes 100 000 km uusi kaableid. Tegemist on üüratu summaga, kuid kulutamata jätmise korral kaasnevad veelgi suuremad kulud. Juhtimiskonsultatsioonifirma Boston Consulting Grupi 2024. aasta aruande järgi maksab võrgu ülekoormus Hollandi majandusele kuni 35 miljardit eurot aastas.
Tenneti ülekoormuse eest vastutav ametnik Eugene Beijings sõnab, et peale suurte summade on vaja ka arvestatavat hulka kannatlikkust, sest olemasoleva võrgu võimsust on vaja kahe-kolmekordistada, mõnikord isegi kümnekordistada. Projekt võtab keskmiselt umbes 10 aastat, sellest esimesed 8 aastast võtavad menetlus ja maaomanike nõusolekud, ehituse jaoks aga 2 aastat.
Hollandi kliimapoliitika ja rohelise majanduskasvu ministeeriumi sõnutsi võisid tagantjärele vaadates kõik asjaosalised alahinnata elektritarbimise kasvu kiirust. Ühtlasi pidavat olema keerukas ennustada, kus kasv esimesena toimub, kuna see sõltub üksikutest ettevõtetest/sektoritest ja majapidamistest. Ministeerium kinnitab, et neil on võrgu ülekoormuse tegevuskava, mille eesmärk on muuta seaduseid nii, et võrgu ehituslubasid antaks kiiremini. Seni aga soovitab ministeerium olemasolevat võrku paremini kasutada, näiteks kampaaniaga „Flip the Switch” (“Lülita ümber”). Kampaanias soovitatakse kella nelja ja üheksa vahel elektritarbijatel kasutada elektrit võimalikult vähe.
Samal ajal jätkab riik aga sarnase energiapoliitikaga ehk üleminekuga tuule- ja päikeseenergia tootmisele. See tõotab Hollandi võrguga liitumise ootenimekirjad veelgi pikemaks muuta. Aga neile inimestele, kes ülemäärast päikeseenergiat võrku suunavad, on väljamaksed peaaegu nullini viidud ja mõnel juhul peavad inimesed isegi peale maksma, et üleliigset päikeseenergiat “ära anda”.
Tohutu taastuvenergia on probleeme põhjustanud mujalgi
Igal juhul otsib Hollandi ministeerium koos võrguoperaatoritega võimalusi, kuidas ohutult suurendada võrgu koormust, ilma et tekiksid sellised elektrikatkestused, nagu oli aprillis Pürenee poolsaarel. Mäletatavasti tabas Hispaaniat ja Portugali tohutu elektrikatkestus, mille põhjusena on analüütikud välja toonud liigse juhuelektri ehk päikese- ja tuuleenergia.
Tuule- ja päikeseenergiaga kaasnevat oleme palju käsitlenud. Näiteks Saksamaal moodustavad need üha suurema osa, aga riigis on kuid, mil tuulevaikuse tõttu energiatootmine järsult kahaneb ja elektrit on vaja importida, mis toob kaasa ülikõrged hinnad. Tunamullu andis tuuleenergia keskmiselt 31,5% elektrienergiast, teisel kohal oli söe-elektrijaamade toodang 22,5%-ga. Kriitikud leiavad, et tuuleenergia on kahjustanud energiajulgeolekut ja sel on palju keskkonnariske (vt nt siit, siit, siit, siit ja siit). Mõnel juhul ohustab taastuvenergia ka võrku, eriti puhkuste ajal, mil elektrienergia nõudlus on väiksem. Võrguoperaatorid ei saa aga taastuvenergiat reguleerida, mis tähendab, et kui elektrit on liiga palju ja vajadus selle järele on väike, jõuab võrk oma piirini ehk kokkukukkumise äärele.
Jõuliselt tuuleenergiasse investeerinud Suurbritannia vaevleb sarnase probleemi küüsis. Tuulevaikse ilmaga võib sealgi elektritootmine langeda sedavõrd madalale, et riigis on jõutud väga lähedale olukorrale, kus tarbijaid peaks võrgust välja lülitama. Samas on Suurbritannias probleeme ka siis, kui tuult on liiga palju, sest vältimaks võrgu ülekoormust, lülitatakse osa tuuleparke siis võrgust välja. Tuulikufirmadele tuleb aga selle eest samuti peale maksta – mullu said nad tarbijatelt selle eest enam kui miljard naelsterlingit (1,21 miljardit eurot). Tänavuse aasta esimese kahe kuuga läks nn piirangutasu maksma 252 miljonit naela (u 305 miljonit eurot) ehk 4,3 miljonit naelsterlingit (u 5,2 miljonit eurot) päevas.
Euroopa Liit jätkab kuluka kliimapöörde kursil
Samal ajal rõhutab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa on kindlalt teel roheleppes 2030. aastaks seatud eesmärkide suunas vähendada heitkoguseid vähemalt 55%. Kliima- ja keskkonnaeesmärkidele tuleb presidendi sõnutsi kindlaks jääda. “Teadus on selge,” kinnitas poliitik ja lisas: “Majanduslikud ja julgeolekuargumendid on sama veenvad”.
Sellise kinnituse andis ta hoolimata tõsiasjast, et oli ise sunnitud parlamendi eest tunnistama, et eurooplaste kulud on tõusnud ja inimesed teevad ohvreid, et ots otsaga kokku tulla. Kuigi Euroopa ametid on tema sõnul teinud märkimisväärseid jõupingutusi: “Euroopa asus viimaste aastate energiakriisi kõrghetkel tegudele. Tänu ühisele jõupingutusele õnnestus meil kiiresti stabiliseerida hinnad ja tagada varustuskindlus,” leidis president, ehkki tunnistas, et energiahinnad on jätkuvalt liiga kõrged ning tegemist on pideva mureallikaga kodanikele ja ettevõtetele. Igal juhul kordas von der Leyen visa veendumust, et energiahinda langetab nn puhas kodumaine energia, st päikesepaneelid ja tuulikud, mida on vaja aina rohkem ning Euroopat ootab ees kohustus veelgi rohkem investeerida nn puhta energia taristusse ja võrkudesse, ehitada neid kiiremini ning luua energiatee (Energy Highways). Õiglase ülemineku tarbeks on aga kavas luua sotsiaalne kliimafond (Social Climate Fund) ja edendada süsinikdioksiidi maksustamist kogu maailmas. Need pidavat komisjoni presidendi hinnangul tagama võrdsed konkurentsitingimused.
