Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on otsustanud tellida uurimuse „Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ristumiskohad turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega“. Ministeeriumi otsuses seisab: „tellitava töö eesmärk on interdistsiplinaarselt uurida ja nähtavale tuua soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste ning turvalisuse ja julgeoleku omavahelised seosed ning töötada välja teadmispõhised poliitikasoovitused, mis aitavad vastu seista soovastasele ja LGBTIQ vastasele retoorikale, infokorratusele ning polariseerumisele“. Teisisõnu on kavas uurida, kuidas ja kus luuakse soo- ja LGBTIQ-vastaseid jutustusi ning kes neid loovad. Samuti seda, kuidas need on seotud julgeoleku ja turvalisusega. MKM-i selgituse järgi on tegu uudse vaatenurgaga, mis seob julgeoleku ja võrdsuse teemad.
Lähteülesandes on põhjendatud, et Eesti noorte väärtusruum on hargnenud kahte radikaalselt erinevasse suunda ning soolise võrdsuse toetus hakanud lahknema. 2022. aasta uuringu alusel toetas suurem osa tüdrukutest soolist võrdsust, inimõiguseid ja demokraatia põhimõtteid. Poisid aga pidasid loomulikuks soorolle, mis „asetavad inimesed ebavõrdsesse olukorda“, ning normaalseks hierarhiat, aktsepteerides privileegide ja võimu ebavõrdset jagunemist. Lähteülesandes on selgitatud, et kui naiste ja meeste hoiakud kaugenevad ja ühiskond polariseerub, on sel potentsiaalselt negatiivne mõju nii ühiskondlikule sidususele kui ka demokraatiale. Nii tuleb arvestada „inimõigustega seotud infokorratuse (desinformatsioon ning väär- ja kuriinfo) ning inimõiguste vastase, sh soovastase retoorika ja liikumiste kasvu, mille eesmärk on õõnestada ühiskondlikku sidusust ja demokraatlikke väärtusi“. Need taktikad ohustavad inimõiguseid ja julgeolekut, sest leiavad kasutust hübriidsõja strateegiates. „Soolise võrdsuse vastased narratiivid ja nö traditsiooniliste soorollide eestkõneleja ja kaitsja retoorika on mh osa Venemaa infosõjast, mille levitamise eesmärk ja tagajärg on demokraatlike ühiskondade lõhestamine ja ühiskondliku sidususe vähendamine,“ seisab lähteülesandes.
Uurimus peab ka lähtuma arusaamast, et „erinevad identiteedipõhised vaenu ja põlguse vormid (nt seksism, misogüünia, vaen LGBTIQ-inimeste vastu ja rassism) on tihti omavahel põimunud, põhinedes sageli sotsiaalsel hierarhial, kus teatud gruppe eelistatakse teistele, ning seega avaldavad nii seksism kui ka misogüünia peale naiste suurt mõju ka eri vähemusgruppidele, näiteks LGBTIQ-inimestele või erineva etnilise päritoluga inimestele“.
Lähteülesande järgi peab hanke võitnu koostama olemasoleva teaduskirjanduse ülevaate, kuidas on uuritud soostereotüüpe, soolise võrdsuse hoiakulõhesid, soo- ja LGBTIQ-vastast retoorikat ja liikumisi ning sellekohast infokorratust ja polariseerumist. Samuti tuleb käsitleda seoseid turvalisuse, julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega teistes riikides, sh Põhjamaades ja Balti regioonis. Uurimuse põhiosa moodustab aga Eesti uurimus, kus tuleb välja selgitada siinsed soo- ja LGBTIQ‑vastased jutustused ja infokorratus ning võimalikud mõjud ühiskonna sidususele, turvalisusele ja julgeolekule. Veel tuleb vastata küsimustele, kuidas Eestis luuakse soo- ja LGBTIQ-vastaseid jutte, mis on nende eripärad, tunnused ja ühisosad. Samuti tuleb anda ülevaade, mis kanalites jutustused tekivad, kes neid loovad ja kuidas.

Hanke juures kasutab ministeerium riigihangete seaduse erisust (§ 11 lg 1 p 19), mille järgi ei pea teatud teadus- ja arendusteenuse puhul rakendama riigihangete seaduse korda. Töö tunnused on aga ministeeriumi sõnutsi erandlikud, sest „teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne ning selle tulemused on ülekantavad.“ Uurimuse tulemused pole turustatavad ega saa neid kasutada äriliselt. Ministeeriumi andmetel on tegemist avaliku huvi projektiga, mida kasutatakse „ühiskondliku hüve nimel“ ja mis annab sügavama arusaama, kuidas on võrdsus seotud julgeoleku ja demokraatliku vastupanuvõimega.
Lõpuks võimaldab uurimus poliitikakujundajatel, julgeolekuasutustel, akadeemial, ekspertidel, meedial ja avalikkusel lõimida võrdsusteemasid „infokorratuse, polariseerumise ja julgeolekuriskide vastasesse poliitikasse ja tegevusse“ ning paraneb ametite suutlikkus võidelda selliste probleemidega. Peale selle tugevdab uurimus rahvusvahelist dialoogi ja koostööd ning tulemusi-soovitusi on võimalik rakendada ka teistes riikides, sh ühised strateegiad, kuidas käsitleda võrdsust ja julgeolekut ka pärast projekti lõppu.
Tellimuse eest vastutab MKM-i võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse nõunik Lee Maripuu. Tööd rahastab MKM ja Põhjamaade ministrite nõukogu ning selle eeldatav maksumus on 95 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Projekti tähtaeg on 15. juuni 2028 ehk 2 aastat.














Majandusministeeriumis on tõsine psühholoogiline või hariduslik probleem. Nimelt on sugu objektiivne reaalsus mille poolt või vastuolemine ei väljenda muud kui arvamuse väljendaja vaimseid probleeme. Samuti jääb arusaamatuks seos poliitika ja turvalisusega. “Vähemuste” teemal on asi väga lihtne, vähemusi on täpselt sama palju kui on inimesi sest kõik inimesed on erinevad ja mingiteks meelevaldseteks gruppideks liigitamisega lõhestab ministeerium vaid ühiskonda.
Kas oleks kuidagi võimalik leida ministeeriumitesse tervemõistuslikke töötajaid kes oleksid võimelised tajuma ümbritsevat reaalsust?
Ma usun, et ministeeriumites on hälbega töötajaid vaid käputäis, enamus on lödipüksid, sabassörkijad, kes küll usuvad, et sugusid on kaks, kuid ei hakka suud lahti tegema. Mina näen, et iga rakuke ministeeriumis on vastutav, kes ise ehk arvab, et pole otseselt seotud, järjekordse ideoloogilise protsessi sünniga. Koristaja, raamtupidaja, sekretär, IT jne. Aitavad kaasa, et masinavärk toimiks. Paremal juhul tuleks need monstrumid laiali saata, halvemal juhul on pommi vaja.
Ma ei taha sõda, aga ei usu, et siin midagi paremaks läheb.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kõik-sugu asju ajamas😂😢!
Mul on häbi maksumaksjana nende tegemisi finantseerida aga pääsu pole ju. Riigimaffia on hullem kui Cosa Nostra!
… ja kui Sina neile enam ei maksa siis hakatakse kogu rahva nimel riigile laenu võtma – ikka selleks, et oma klikki toita.
See haakub hästi selle äsjase väärismetall raha teemaga.
Siis oleks käibel raha, millel on tõesti tegelik väärtus ja mida riik ei saaks enam rahva käest kätte. Riik ei teaks kui palju sellist raha kellegi käes on, samuti ei saaks riik sellist raha mingi inflatsiooniga odavamaks lasta.