Hiljutisi üleujutusi, näiteks Hispaanias Valencias ja mullutalvised Ühendkuningriigis, on seostatud kliimamuutustega ning neid on nimetatud “enneolematuteks”, kuid Exeteri ülikooli teadlased on uues uuringus järeldanud, et viimase 8000 aasta kestel on olnud üleujutusi, mis olnud palju tõsisemad viimaste aastakümnete üleujutustest, vahendab The Telegraph. Ühtlasi ei ole uuringu autorite järgi praeguste andmete alusel võimalik üleujutuste peapõhjuseks pidada inimtekkelist kliimamuutust, sest see ei selgitaks minevikus toimunud suuri üleujutusi, mil tänasega sarnast inimtegevuse mõju ehk inimese põhjustatud kasvuhoonegaaside vabanemist atmosfääri, ei olnud.
Exeteri ülikooli maa- ja keskkonnateaduste kolledži professor Stephan Harrison ütles, et viimastel aastatel on kogu maailma üleujutustes, näiteks Pakistanis, Hispaanias ja Saksamaal, hukkunud tuhandeid inimesi ja need on põhjustanud tohutuid kahjusid. Neid nimetatakse “pretsedendituiks”, kuid kui vaadata paarituhande aasta taha, ei ole tegemist millegi enneolematuga, sest varem on olnud nüüdsetest üleujutustest palju tõsisemaid üleujutusi.
Uuringu autorid käsitlesid Saksamaal ja Hollandis asuva Alam-Reini, Ühendkuningriigis asuva Ülem-Severni ja Valencia ümbruse jõgede paleohüdroloogilisi andmeid. Teadlased analüüsisid üleujutusalade setetes leiduvate üksikute liivaterade suurust ja dateerisid need. Sedasi suutsid nad hinnata üleujutuste sagedust ja ulatust mitme tuhande aasta tagant.
Selgus, et 8000 aasta kestel on Reini jõe puhul olnud vähemalt 12 üleujutust, mis tõenäoliselt ületasid tänapäeva kõige ekstreemsemaid üleujutusi. Severni analüüs näitas, et viimase 72 aasta üleujutused ei ole erandlikud võrreldes 4000 aasta taguste andmetega. Suurim üleujutus Ülem-Severni jõel oli umbes 250. aastal eKr ja toonase üleujutuse kõrghetk oli hinnanguliselt 50% tõsisem kui 2000. aasta üleujutused.
Professor Harrison leiab, et kliimamuutuste modelleeringud ei anna üleujutuste kohta õiget teavet, sest need tuginevad vaid 120 aasta andmetele, kuid looduslikke muutuseid saab näha ainult pikema aja jooksul. Harrison viitas, et juba paar aastat tagasi väljendasid teadlased selgelt, et kliimamudelite koostajad on eksinud. Sellest hoolimata süüdistatakse ekstreemsetes üleujutustes jätkuvalt peamiselt inimtekkelisi kliimamuutuseid.
Professor Harrison hoiatas, et ajaloolised andmed tuletavad meelde, et tulevased üleujutused võivad olla tunduvalt hullemad kui praegu kogetud üleujutused. Seetõttu soovitab professor olla kinnisvaraarendustes ettevaatlik, kui valida ehitiste asukohti või kui öelda, et üks või teine ehitis peab vastu kord 300 aasta kestel ilmnevale üleujutusele. “Meil pole aimugi, milline on üks kord 300 aastas toimuv üleujutus,“ sõnas professor.
Sellest, et tegelikkuses ei ole ekstreemsete ilmaolude sagenemine tõsiasi, oleme ka varem kirjutanud. Nii on Aivar Usk tähelepanu juhtinud, et isegi ÜRO Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) teadusaruanded ei räägi enamiku ekstreemsete ilmaolude, sh üleujutuste sagenemisest. Sama tõi välja ka Vabaduste portaalile antud intervjuus keskkonnauuringute ja kliimapoliitika ekspert dr Roger Pielke juunior.
