Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- WHO värske juhendmaterjal tervisespetsialistidele: ärge laskuge vaidlustesse kliimateaduse küsimustes – kõik on selge ja seal pole midagi arutada.
- Põhjalik uuring: teismeea segadus oma soo suhtes on ajutine ja mööduv.
- Kliimafilmi autorit üllatas interneti-tsensuur.
- Euroopa Komisjoni tungiv soovitus sotsiaalmeediale: piirake valimiste eel “valeinfo” levikut.
- Kliima-alarmism tõstab avaliku sektori tööhõivet: maailma suurlinnad võtavad palgale “kuuma ilma juhtivametnikke”.
WHO värske juhendmaterjal tervisespetsialistidele: ärge laskuge vaidlustesse kliimateaduse küsimustes – kõik on selge ja seal pole midagi arutada
Maailma Terviseorganisatisioon (World Health Organization – WHO) on värskelt avaldanud juhendmaterjali, mis on suunatud tervishoiuspetsialistidele, õpetamaks neid kliimamuutusest õigesti rääkima. Juhendmaterjal selgitab tervishoiutöötajatele lihtsas ja loosunglikus keeles, millele nad peaks oma kliimamuutusi käsitlevates sõnumites tuginema ja kuidas neid sõnumeid vormistada.
Esmalt tuleb tervisetöötajatel mõista, et kliimamuutustest rääkides ei räägita Maa pikemaajalisest kliima muutumisest, vaid muutustest, mis on toimunud viimase 150 aasta jooksul. Need muutused on juhendi kohaselt seotud ainult inimtekkeliste kasvuhoonegaasidega ja kujutavad endast 21. sajandil tervisele suurimat ohtu. Neist tingitud negatiivsed mõjud on samuti juba kohal – näiteks ekstreemsed ilmaolud, halb õhukvaliteet ja vee- ning toidunappus. Brošüüris selgitatakse, et kliimamuutustele ja sellega seotud probleemidele on olemas lahendused, millega kaasneb mh positiivne mõju ka tervisele. Näiteks seisnevad need taastuvenergeetika kasutuselevõtus ja liha asemel taimetoidu söömises. Samuti märgitakse, et kaitsma peaks metsi ning ookeane, sest need neelavad väikese osa CO2-st.
Kliimamuutuste ja nendele võimude poolt pakutud lahenduste kommunikeerimine on WHO seisukohast tervishoiuspetsialistide oluline ülesanne, kuid praegu ei tunne paljud spetsialistid juhendmaterjalis kirjeldatu kohaselt end selles teemas kindlalt. Materjal ongi koostatud eesmärgiga pakkuda neile kliimamuutusest rääkimiseks vajalikku kindlustunnet.
Et kliimamuutustest rääkida, tuleks tervishoiutöötajatel WHO hinnangul lähtuda 10st punktist koosnevast meelespeast.
Nendeks on:
- sõnumi lihtsus;
- keskendumine inimese tervisele;
- oma kohalike olude arvestamine;
- keerulise keele kasutamisest hoidumine;
- selgitamine, kuidas inimesed saavad end kliimamuutuste eest kaitsta;
- kliima-kaitse tegevustest rääkimine läbi selle, et need on tervisele kasulikud;
- teadusfaktide esitamise asemel kliimamuutuse lugude jutustamine;
- polariseeriva keelekasutuse vältimine;
- kliimamuutusest rääkimine ekstreemsete ilmaolude ajal, kuna need võivad olla “õpetlikud momendid”;
- vaidluste vältimine kliimateaduse üle.
Just viimane neist punktidest on eriti märgiline. Nimelt soovitab WHO selle selgitamisel tervishoiuspetsialistidele mitte laskuda kliimateaduse kohta küsimusi esitavatesse vestlustesse. “Siin ei ole midagi arutada. Kui vestlus kaldub sellele territooriumile, suunake see tagasi oma erialaste teadmiste ja kliimamuutuste ning tervise vaheliste seoste juurde,” on juhendmaterjalis kirjas.
Kliimateaduses, nagu teaduses ikka, on tegelikkuses loomulikult palju küsitavat ja arutelu väärivat, sest teadus peabki ikka ja alati küsimusi tõstatama, et esitatut kontrollida ja parema teadmise poole liikuda. Kliimateadus on aga tänapäeval lihtsalt üks neist valdkondadest, kus selliseid küsimusi välditakse ja neid esitavaid teadlasi pildilt välja surutakse, neile ei võimaldata teadustööks rahastust ning tsenseeritakse.
Põhjalik uuring: teismeea segadus oma soo suhtes on ajutine ja mööduv
Hollandi teadlaste põhjalikust 15 aastat väldanud uuringust selgub, et enamik teismeeas soolist segadust tundvaid lapsi kasvab sellest välja, vahendab Daily Mail.
Teadlased jälgisid enam kui 2700 last alates 11. eluaastast kuni kahekümnendate aastate keskpaigani, küsides iga kolme aasta tagant nende tunnetust oma soo kohta. Tulemused näitasid, et uuringu alguses väljendas umbes iga kümnes laps (11%) erineval määral soolist segadust. Ent 25-aastaseks saades ütles vaid üks 25-st ehk 4%, et nad on “sageli” või “mõnikord” oma sooga rahulolematud.
Teadlaste järeldus oli lihtne: “Uuringu tulemused võivad aidata noorukitel mõista, et selles vanuses on normaalne, et oma identiteedi ja soolise identiteedi suhtes on mõningaid kahtlusi ja et see on ka suhteliselt tavaline.”
Ehkki seda uuring ei käsitlenud, võime siiski aimata, et nooremas eas lastele võib ka rohkem mõju avaldada, kui neile näiteks juba lasteaias rääkida, et sugusid on rohkem kui kaks, poisid võivad tegelikult sisimas olla tüdrukud ning vastupidi jne. Varateismeliste puhul on transideoloogiline liikumine jõudnud sedavõrd kaugele, et oma soo suhtes segadusse sattunud noorukitele soovitatakse nii puberteedi blokaatoreid, mis nende soopõhist kehalist arengut pärsivad, vastassugupoole hormoonide võtmist ja isegi kirurgilist sekkumist näiteks tüdrukutel rindade eemaldamiseks. Loomulikult on sellistel meetoditel laste tervisele ülimalt rängad tagajärjed.
Samas on ideoloogia köögipoolelt viimasel ajal ilmunud olulisi paljastusi, mis näitavad, et laste tervis on neid küsimusi arutavatele ja soomuutmise jutte propageerivatele täiskasvanud aktivistidele üsna ebaoluline teema. Samuti on uudiseid ka positiivse poole pealt – näiteks Ühendkuningriigis püütakse mõningal määral soomuutmise soovitajate tegevust reguleerida ning puberteedi blokaatorite välja kirjutamine lõpetati seal ära.
Kliimafilmi autorit üllatas interneti-tsensuur
Mõned suured tehnoloogiafirmad, nagu Google ja selle sõsarfirma YouTube, teevad pingutusi, et hiljuti avaldatud peavoolu kliimateaduse kohta kriitikat esitava dokumentaalfilmi levikut veidigi piirata, kinnitab filmi autorist briti doumentalist Martin Durkin. Film “Climate: The Movie” (Kliimafilm: külm tõde”) võtab vaatluse alla kliima-alarmismi põhiteesid ning annab neile maailmas tuntud ja tunnustatud teadlaste suu läbi hävitava hinnangu. Ent otsingumootor Google omanikfirmale Alphabet kuuluv maailma tuntuim videoplatvorm YouTube on Durkini sõnul otsustanud filmi levikut varjatult piirama hakata (shadow ban), et see jõuaks võimalikult vähese arvu inimesteni.
“Kliimapolitsei töötab. Hoolimata miljonitest vaatamistest, on Kliimafilmi leidmine YouTube’s üha raskem. Meie turunduseelarve on null. Ma kutsun üles kõiki, kellel on YouTube’i kanal, seda jätkuvalt postitama. Aitäh,” kirjutas Durkin sotsiaalmeediaplatvormil X.
Teises postituses tunnistas Durkin, et sellist käitumist ei osanud ta oodata. “YouTube jätkab Kliimafilmi leviku varjatud piiramist. Tunnistan, et olen üsna hämmingus. Olin naiivselt arvanud, et poliitiline tsensuur sotsiaalmeedia platvormidel võib olla liialdatud või välja mõeldud. Nüüd ma tean (et see nii ei ole – HS). Palun laadige alla ja levitage filmi nii palju kui võimalik,” kirjutas ta.
Durkini film pakub ilmekat tõendust, kuidas teaduslikud uurimused ja ametlikud andmed ei toeta tegelikult arvamust, et kogeme tänapäeval äärmuslike ilmaolude, nagu orkaanide, põudade, kuumalainete, metsapõlengute jmt sagenemist. Film astub otsustavalt vastu väitele, et tänased temperatuurid ja CO₂ tase atmosfääris kujutavad endast tavatut ekstreemsust – vastupidi, Maa viimase poole miljardi aasta kontekstis on mõlemad erakordselt madalal tasemel.
Filmis saavad sõna paljud mainekad teadlased, nagu Nobeli preemia laureaat dr. John Clauser (Nobeli preemia füüsikas 2022), professor Steven Koonin (Caltechi varasem rektor ja asepresident, raamatu “Unsettled” autor), professor Richard Lindzen (varasem meteoroloogiaprofessor Harvardi Ülikoolis ja Massachusettsi Tehnoloogiaintstituudis), professor William Happer (füüsikaprofessor Princetoni Ülikoolis), professor Nir Shaviv (Racah’ Füüsikainstituudist Jeruusalemmas), professor Ross McKitrick (Guelphi Ülikoolist), astrofüüsik Willie Soon ja mitmed teised.
Ehkki teaduslik alus kliima-hädaolukorra kuulutamiseks puudub, on võimud üle maailma just sellele viidates inimeste vabadust ise oma elukorralduse üle otsustada, jõuliselt piirama hakanud. Sellises kontekstis on aga oluline tuua esile faktitäpne teave kujuteldava probleemi olemusest ning nõuda võimudelt nende tegevuse suhtes selgitusi ja isikuvabaduste austamist.
Vabaduste portaal tegi filmile eestikeelsed subtiitrid ja seda saab vaadata siit.
Euroopa Komisjoni tungiv soovitus sotsiaalmeediale: piirake valimiste eel “valeinfo” levikut
Euroopa Komisjon pöördus hiljuti suuremate sotsiaalmeediaplatvormide poole ning ütles neile, et lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu tuleks platvormidel lähtuda Komisjoni välja töötatud suunistest, et vältida valimistega seotud riske ning piirata valeinfo levikut, vahendab Euronews.
Komisjoni suunised on suunatud platvormidele, millel on Euroopa Liidus (EL) rohkem kui 45 miljonit aktiivset kasutajat ehk mis on ametlikult nimetatud “väga suurteks veebiplatvormideks ja otsingumootoriteks” EL-i digiteenuste õigusakti (Digital Services Act – DSA) alusel. Nende platvormide seas on näiteks X, TikTOk, Facebook jt. Aprilli lõpus teeb Komisjon nendele platvormidele nn stressitestid, et nende valmisolekus veenuda.
DSA annab aluse võtta kasutusele meetmed, et võidelda nn illegaalse sisu leviku vastu. Selle alla käib ka näiteks võitlus valeinfo levikuga. See võib pealtnäha näida voorusliku tegevusena, kuid viimaste aastate kogemus näitab, et tegelikult käsitlevad võimud tihti valeinfona tõest informatsiooni, mis mingil põhjusel on võimude vaatest ebamugav või ebasobivaks kuulutatud. Oleme sellet üksjagu kirjutanud, nt siin.
Kui Komisjon räägib seega meetmetest, mis takistaks valeinfo levikut, ei pruugi valeinfo üle otsustajad sugugi alati lähtuda faktidest, vaid nendele sobivatest ideoloogilistest eelistustest. Ehkki antud suunised on justkui vabatahtlikud, pakub mullu augustis kehtima hakanud DSA mitmeid võimalusi menetluste alustamiseks platvormide vastu, mis Komisjoni eiravad või DSA-s sätestatud valimisi ja demokraatikke protsesse käsitlevatest sätetest kõrvale kalduvad. Näiteks võib Komisjon rikkuvaid platvorme korrale kutsuda trahvi abil, mis võib ulatuda kuni 6%-ni ettevõtte globaalsest käibest. Tegemist oleks suurte firmade puhul hiigelsummadega, mis võivad ulatuda sadade miljonite või isegi miljardite eurodeni, mis tähendaks suure tõenäosusega nii mõnelegi ettevõttele pankrotti. Samuti võib DSA alusel teatud juhtudel platvorme sulgeda.
Esimesi väikeseid proovimenetlusi on Komisjon juba näiteks sõnavabaduse austajana tuntud ettevõtja Elon Muski omanduses oleva X-i suhtes algatanud, kuid vähemalt esialgu ei ole need kuhugi jõudnud. DSA kohta oleme pikemalt kirjutanud siin.
Kliima-alarmism tõstab tööhõivet: maailma suurlinnad võtavad palgale “kuuma ilma juhtivametnikke”
Viimastel aastatel on paljudes linnades üle maailma määratud ametisse uusi inimesi, kelle vastutusala on kõik, mis seondub kuuma ilmaga, vahendab CNBC. Nende ametnike peamine eesmärk on aidata elanikel soojaks ilmaks valmistuda ja liigse kuumusega toime tulla.
ÜRO inimasustuse programmi raames töötav globaalne kuuma ilma juhtivametnik (global chief heat officer – CHO) Eleni Myrivili ütleb, et kuuma ilma võib nimetada vaikivaks tapjaks. Myrivili, kes on varem töötanud sarnases rollis Kreeka pealinnas Ateenas, märkis, et kuum ilm jäetakse ohuna tihti tähelepanuta, sest kliima tõttu on esiplaanil muud halvad ilmaolud, nagu orkaanid ja üleujutused. “Kuumus, ma usun seda südamest, saab olema rahvatervise probleem number üks, millega me järgmisel kümnendil tegelema hakkame. Ja me peame selleks kohe valmistuma,” ütles Myrivili. “Me saame sellega hakkama – aga me peame tõesti tegema selle prioriteediks,” lisas ta.
Ehkki ka CNBC väidab viidatud artiklis, et kuumus on ilmaga seotud surmapõhjuste seas esimene (CNBC artiklis räägitakse Ühendriikide andmetest), on selline statistika tegelikult vildakas. Sama on väidetud ka Euroopa kohta, kuid tegelikkuses on külmasurmasid Euroopas kümme korda rohkem kui neid, mis on tingitud kuumast ilmast. Miks keegi ei räägi karjuvast vajadusest ametnike järele, kes prooviks kuidagi külma ilma juhtida?
