Uudised maailmast: hoiatus süveneva tsensuuri eest, elektrituulikud ohustavad kotkaid ja plaan transsooliste solvajad vanglasse panna

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

  • Briti leiboristid paneks nn transsooliste solvajad vangi.
  • Austraalia näide: elektrituulikute tõttu sureb hirmutaval hulgal kotkaid.
  • Avalik kiri Briti peaministrile hoiatab süveneva tsensuuri tagajärgede eest.
  • Ühendriikide kohtunik saatis Donald Trumpi pooldajast meemimeistri reaalselt vangi.
  • Pfizer langetas veel kord Covid-käibe ootusi: inimesed ei soovi vaktsiine, koroonaravimit.

Briti leiboristid paneks nn transsooliste solvajad vangi

Kui leiboristid moodustaksid järgmise Ühendkuningriigi valitsuse, võiks kõiki neid inimesi, kes kutsuvad näiteks tahtlikult end naiseks pidavat meest endiselt meheks, oodata vanglakaristus, vahendab The Daily Mail. Teisiõnu lubavad leiboristid karmistada nn transsooliste ehk end oma bioloogilisest soost erinevalt määratlevate isikute vastu suunatud kuritegude eest ette nähtud karistusi põhimõttel, et nn sooline identiteet määratletaks eraldi kaitstava tunnusena, nagu seda on ka näiteks rass või usutunnistus. Seaduse mõttes tähendaks see kuritegude puhul raskendavaid asjaolusid, kui on võimalik tõendada, et kuriteo motiiv oli seotud sellise kaitstava tunnusega.

Kuid oluline on tähele panna, et küsimuse all ei ole siin ainult füüsilise vägivallaga seotud kuriteod, vaid ka inimeste keelekasutus, Nimelt annaks välja pakutud seadusemuudatus võimaluse nende inimeste karistamiseks, kes keelduvad end naiseks nimetavaid mehi naiseks nimetamast. Inglise keeles käib jutt eelkõige inimese kutsumisest “õiges vormis” asesõnaga. Kuna inglise keeles on isikulised asesõnad soopõhised – st mees on he ja naine she – põhjustavad sellised nõudmised parasjagu keelelist segadust juba praegu. Siia võib lisada igasugused muud väljamõeldud sooidentiteedid, millele transideoloogia raames samuti erinevaid asesõnu luuakse. Leiboristide plaani kohaselt ootaks neid inimesi, kes sellise ideloogiaga ei nõustu ja nimetavad mehi endiselt meesteks ja naisi naisteks, kuni kaheaastane vabadusekaotus.

Kirjanik ja naistõiguslane J.K. Rowling ütles leiboristide plaani kommenteerides, et on pigem nõus kaheaastase vanglakaristusega kui sellega, et hakkaks sugude olemasolu eitama.

Nn transsoolisusega seonduv on viimastel nädalatel Suurbritannia avalikkuses tugevalt esil olnud. Loomulikult ei ole küsimus ainult keeleline, vaid end oma soost kuidagi erinevalt käsitlevad isikud nõuavad endale ka kõiksugu muid eriõigusi. Eelkõige on juba pikka aega probleemiks olnud end naiseks nimetavad mehed, kes soovivad kasutada näiteks naistele mõeldud ruume, olgu need siis WC-d, riietusruumid, haiglaosakonnad vms. Eelmise nädala uudiste ülevaates kirjeldasime näiteks seda, kuidas Suurbritannia politsei on viimastel aastatel meesvägistajaid naisena või üldse soomääratluseta registreerinud, sest nad on nii soovinud. Sellel on kaks põhjust. Esiteks, Ühendkuningriigi seaduste kohaselt saab vägistamise toime panna vaid mees ehk ilmselt loodavad need mehed nii kergemale karistusele. Teine põhjus võib olla aga selles, et karistust kandma soovitakse minna naistevanglasse. Üks selline juhtum Šotimaal, kus meesvägistaja end kohtu alla minnes naiseks hakkas nimetama ja saadetigi esialgu naistevanglasse, põhjustas laiaulatuslikke proteste. Lõpuks saadeti mees oma karistust kandma siiski meestevanglasse.

Kui leiboristid soovivad transideoloogiat edendada, siis võimul olevad konservatiivid eesotsas peaminister Rishi Sunakiga tahavad sellele pidurit tõmmata. Sunak märkis kahe nädala eest konservatiivide kongressil kõnet pidades, et sooteemadega ei tohiks inimesi kiusata. “Meid ei tohiks sundida uskuma, et inimesed võivad olla sellest soost, mis nad tahavad. Ei või. Mees on mees ja naine on naine, seda ütleb terve mõistus,” ütles ta. Tema valitsus on rakendanud ka erinevaid poliitikaid, näiteks meditsiinisüsteemis, et sellisele soosegadusele pidurit tõmmata.

Leiboristide plaani kommenteeris nüüd aga ka Harry Potteri lugude autorina tuntud kirjanik J.K. Rowling, kes on naisõiguslasena olnud pidevalt transideoloogide rünnakute all. “Ma olen hea meelega kaks aastat vanglas, kui alternatiiviks on pealesunnitud keelekasutus ja sugude tegelikkuse ning tähtsuse sunniviisiline eitamine. Ma ütlen, et alustage aga kohtuprotsessi. See saab olema lõbusam, kui mul on kunagi punasel vaibal olnud,” postitas ta sotsiaalmeediaplatvormil X.

Toeta

Austraalia näide: elektrituulikute tõttu sureb hirmutaval hulgal kotkaid

Austraalia Tasmaania osariigist pärit andmed näitavad, et maismaa tuulepargid on väga suureks ohuks kohalikule kotkapopulatsioonile, vigastades ja surmates suurel hulgal linde, vahendab The Daily Sceptic väljaande Australian Field Ornithology hiljutist artiklit. Näiteks hinnatakse, et piirkonnas elavat kiilsaba-kotkast (wedge-tailed eagle) on alles vaid 1000 isendit, kuid viimase 12 aasta jooksul on sealsete tuuleparkide läheduses hukkunud või vigastada saanud vähemalt 270 lindu. Samas võib hukkunud linde olla palju rohkem, kuna info surmajuhtumite kohta ei ole kergesti kättesaadav.

Lisaks on sama aja jooksul hukkunud veel vähemalt 49 samuti kaitsealust ja haavatavat merikotkast. Ka Eestis pesitsevad merikotkad on meil esimese kategooria kaitsealuseks liigiks.

Sotsiaalmeediaplatvormi X kasutaja toob välja, et suurte tuulefarmide tõttu sureb Ühendriikides aastas 250 000 lindu. Number tundub uskumatult kõrge, aga probleemi ei saa eitada.

Et tuulepargid on lindudele suureks ohuks, ei ole loomulikult uudis. Näiteks samamoodi seisavad tuulikuprojektide hoogsa arendamise tõttu kaitsealused suurlinnud surmaga silmitsi ka Ameerika Ühendriikides Californias – mh on ohus Ühendriikide rahvuslind valgepea-merikotkas. Samas on osariiki juhtivate Demokraatide partei esindajate eestvedamisel lindude ja loomade kaitsenõudeid vähendatud, et teha tuuleparkide rajamine lihtsamaks.

Ühendriikide ametkonnad on siiski vähehaaval ka probleemi tunnistanud. Mullu tunnistas näiteks Ühendriikide üks suuremaid tuuleenergia arendajaid, ettevõte NextEra, end süüdi 150 kotka hukkumise põhjustamises ja sai selle eest kaheksa miljonit dollarit (7.6 miljonit eurot) trahvi.

Toeta

Avalik kiri Briti peaministrile hoiatab süveneva tsensuuri tagajärgede eest

Enam kui sada akadeemikut, ajaloolast, ajakirjanikku ja teisi ühikonnategelasi saatis Ühendkuningriigi peaminsitrile Rishi Sunakile avaliku kirja, milles hoiatab üha süveneva sotsiaalmeediatsensuuri eest, vahendab The Telegraph.

Avalduses märgitakse, et sotsiaalvõrgustikes sildistatakse valeinfoks nii fakte kui arvamusi ning seda tehakse valitsusametnike või nn valeinfoga võitlemiseks loodud valitsusväliste organisatsioonide survel ja toel.

Kirjas tuuakse välja, et olukord, kus inimeste sõnavõtte asjatult valeinfoks tembeldatakse ja tsenseeritakse, on sügavalt murettekitav, sest tegelikult on just võimalikult laialdane sõnavabadus parim kaitse igasuguse valeinfo vastu – vaid nii saab olla kindel, et avaldada võib ka ebapopulaarseid arvamusi ning ideid, mis võivad tegelikult hiljem tõeseks osutuda. See aga tähendab, et kui me osa ringlevast informatsioonist “valeinfoks” tembeldame ja selle levikut piirame, hävitame ühtlasi ka inimkonna võimalust uute teadmiste omandamiseks, selgitavad kirja autorid. “Me ei taha, et meie lapsed kasvaksid üles maailmas, kus nad peavad oma mõtete avaldamise tõttu hirmu tundma,” märgitakse kirjas.

Lisaks öeldakse, et riiklike ja geopoliitilise tähtsusega küsimustes rakendatav tsensuur sotsiaalmeedias on juba täiesti tavapärane ja sõnavabadust piiratakse ka selle alusel, et mõni inimene või inimrühm võib tunda end solvatuna. “Selline sekkumine sõnavabadusse surub maha põhjendatud arutelu avalikku huvi pakkuvate küsimuste üle ja õõnestab esindusdemokraatia aluspõhimõtteid. Me tunnistame, et sõnad võivad mõnikord solvata, kuid lükkame tagasi idee, et solvatud tunded ja ebamugavustunne, isegi kui need on ägedad, peaks olema tsensuuri aluseks,” seisab kirjas.

Kirjas väljendatakse muret ka septembris Suurbritannia parlamendis vastu võetud nn veebiohutuse seaduse (Online Safety Bill) suhtes, mis kohustab sotsiaalmeediafirmasid eemaldama ebaseaduslikuks liigitatud postitusi. Kui seda ei tehta, võib rahatrahv küündida kuni 10%ni ettevõtte globaalsest käibest ehk ulatuda suurte sotsiaalmeediaplatvormide puhul miljarditesse. Tegemist on sarnase sõnavabadust piirava korra kehtsetamisega, nagu Euroopa Liidu digiteenuste õigusakt, mis augustis kehtima hakkas. Eelmisel nädalal tõime välja, et Euroopa Komisjon on selle alusel alustanud ka esimest uurimist sotisaalvõrgustiku X suhtes.

Allakirjutanute seas oli ka Monty Pythonist tuntud John Cleese, kes on ka varem sõna- ja isikuvabaduste kaitseks jõuliselt sõna võtnud. Foto: Bruce Baker/Wikimedia Commons.

Samuti toodi kirjas murekohana välja Ühendkuningriigi siseministeeriumi plaan, mille eesmärk on lõpetada sõnumite krüpteerimise võimalus suhtlusplatvormidel, nagu WhatsApp.

Kirjale on alla kirjutanud paljud tuntud inimesed, teiste seas koomik John Cleese, psühholoog Jordan B. Peterson, WikiLeaks’i asutaja Julian Assange, ajakirjanikud Julia Hartley-Brewer ja Peter Hitchens, sõnavabaduse eest võitlev aktivist Toby Young, kirjanik Richard Dawkins, ajaloolane Robert Tombs jt. Kokku on allakirjutanuid 136.

Allakirjutanute seas on palju ka neid, kelle sõnavabadust on piiratud – näiteks on seda tehtud Covid-teemadel, mil eriti hoogsalt tõese, kuid võimu vaatest ebamugava või ebasobiva info avaldamist takistati ja tsenseeriti. Covid-pandeemiaga seoses on selgunud, et Suurbritannia salajane valitsusasutus tegi sotsiaalmeediaettevõtetega koostööd, et takistada valitsuse piirangute poliitika arutamist ja kritiseerimist.

Täpselt sama tehti ka Ameerika Ühendriikides, kus valitsuse survel piirati Covid-pandeemia ajal tõeste, kuid ebasobivaks kuulutatud seisukohtade avaldamist ja levitamist. Samuti tsenseeriti valitsusasutuste survel või soovitusel poliitilisi postitusi või takistati nende levikut. Sellega seotud kohtuasjast, milles kaks osariiki ja mitu eraisikut on president Joe Bideni administratsiooni vastu sõnavabadust kaitsva Ühendriikide põhiseaduse esimese paranduse rikkumise tõttu kohtusse läinud, oleme põhjalikult kirjutanud siin.

Samuti oleme avaldanud kaheosalise analüüsi, kus sama viimastel aastatel paisunud tsensuuriprobleemi põhjalikult käsitletud (osa 1 ja osa 2).

Ühendriikide kohtunik saatis Donald Trumpi pooldajast meemimeistri reaalselt vangi

Ameerika Ühendriikide New Yorgi ringkonnakohtunik Ann M. Donnelly mõistis kolmapäeval seitsme kuu pikkuse reaalse vanglakaristuse mehele, kes 2016. aasta presidendivalimiste ajal internetis Hillary Clintoni pooldajatele suunatud meeme levitas. Douglas Mackey’le heideti ette vandenõud, mille eesmärk oli kohtu hinnangul potentsiaalseid valijaid segadusse ajada ja seeläbi valimistulemust mõjutada.

Mackey’l oli 2016. aastaks sotsiaalmeediaplatvormil Twitter (nüüd X) umbes 58 000 jälgijat. Ehkki tavamõistuse seisukohast tundub, et selline jälgijate arv on Ühendriikide puhul tagasihoidlik, hindas prestiižikas Massachusettsi tehnikaülikooli (MIT) meedialabor Mackey presidendivalimiste kontekstis üheks olulisemaks mõjuisikuks ja sellest hinnangust lähtus nüüd ka kohus. 2016. aasta septembrist kuni novembrini postitas Mackey oma kontole erinevaid meeme, mis kutsusid Hillary Clintoni valijaid üles hääletama kodust – tekstisõnumi või sotsiaalmeedia kaudu. Sellist hääletamisviisi tegelikkuses loomulikult kasutada ei oleks saanud. Ta kasutas nendel meemidel ka näiteks Hillary Clintoni kampaaniasõnumeid. Eraldi on etteheitena väja toodud meem, millel Mackey kasutas mustanahalise naisterahva fotot ja soovitas samamoodi hääletada kodust – kohtu hinnangul selgelt eesmärgiga mustanahaliste osalust valimistel piirata ja takistada.

Sotsiaalmeediaplatvormi X kasutaja toob välja, et meemimeister mõisteti sellise pildi levitamise eest seitsmeks kuuks reaalselt vangi.

Juhtumi puhul on korduvalt välja toodud, et täpselt samasuguseid Trumpi toetajatele suunatud sõnumeid, et hääletada võib ka kodust, postitasid sotsiaalmeediasse Clintoni pooldajad, kuid nende puhul menetlusi algatatud ei ole.

Mackey vanglakaristust kommenteeris ka suurettevõtjast tänane X-i omanik Elon Musk, kelle hinnangul on võimatu, et Mackey oma tegevusega saanuks valimisi mõjutada. “Milliseid vanglakaristusi määrati neile, kes varjasid Hunter Bideni sülearvuti andmeid? See *mõjutas* valimisi oluliselt,” märkis Musk.

Musk viitab siin sellele, et enne 2020. aasta presidendivalimisi avaldas ajaleht New York Post mitu artiklit toona presidendiks kandideerinud Joe Bideni poja Hunter Bideni korruptiivsete ärisidemete kohta, mis põhinesid Hunter Bideni arvutist pärinevatel materjalidel. Artiklites olid selged viited, et ka Joe Bidenit saab seostada Ukraina ja Hiina ärimeeste suunal mõjuvõimuga kauplemisega ajal, mil ta oli Barack Obama all Ameerika Ühendriikide asepresident. Ehkki tagantjärele on kõik artiklites käsitletu kinnitust leidnud, nägid Ühendriikide jõuametid väga palju vaeva, et vahetult enne presidendivalimisi avaldatud lugu maha matta. Sotsiaalmeediafirmadele selgitati, et tegemist on arvutihäkkimise teel saadud andmete ja välisriigi infooperatsiooniga ning nii Twitter kui Facebook piirasid jõuliselt loo levikut. Samuti organiseeriti avalik kiri, kus öeldi, et lool on Venemaa infooperatsiooni tunnused. Kirjale oli alla kirjutanud terve rida endisi luuretööga seotud isikuid, kuid Venemaaga sel lool mingit pistmist ei olnud. Oleme sellest loost veidi pikemalt kirjutanud Twitteri-faile puudutavas artiklis.

Toeta

Pfizer langetas veel kord Covid-käibe ootusi: inimesed ei soovi vaktsiine, koroonaravimit

Ravimifirma Pfizer teatas eelmisel nädalal, et nende tänavune käive tuleb väiksem, kui esialgu oodatud. Kui eelmises prognoosis oli ettevõte teatanud, et müügitulu jääb 67-70 miljardi dollari juurde (63.65-66.5 miljardit eurot), siis värske vaate kohaselt jääb see vahemikku 58-61 miljardit dollarit (55.1-57.95 miljardit eurot). Summad on endiselt hiiglaslikud, kuid meenutame, et rekordkäibe tegi ettevõte tänu Covid-müükidele mullu, kui nende käive paisus maailma riikide maksumaksjate toel pisut enam kui 100 miljardi dollarini (95 miljardit eurot).

Käibe languse põhjuseks ongi Covid-preparaatide müügi langus – nii vaktsiini Comirnaty kui Covid-ravimi Paxlovid käibeootus on kukkunud eelmise prognoosiga võrreldes 9 miljardi dollari (8.55 miljardit euro) võrra ehk on nüüd kokku 12.5 miljardit dollarit (11.88 miljardit eurot). Võrdluseks: 2022. aasta käibest moodustasid Covid-preparaadid 57 miljardit dollarit (54.15 miljardit eurot).

Pfizeri aktsia on aasta algusest alates kukkunud ligi 40%. Foto: kuvatõmmis.

Ettevõtte tulemused on loomulikult ootuspärased ja peegeldavad seda, et inimesed ei soovi neid tooteid kasutada. Seda hoolimata riiklikest soovitustest. Kui näiteks president Joe Bideni administratsioon soovitab endiselt vaktsineerida ja oleme ka kirjutanud, et mõnes Ühendriikide meditsiiniasutuses on vaktsineerimine uue tõhustusdoosiga taas kohustuslikuks tehtud, on enamik inimesi vaktsineerimisest loobunud. Näiteks uuendatud ja propageeritud tõhustusdoosiga on end vaktsineerida lasknud vaid 3% ameeriklastest. Ühelt poolt võib põhjuseks olla see, et Covid ei ole muude probleemide kõrval enam sugugi aktuaalne, teisalt võib see peegeldada ka inimeste taju vaktsiinide efektiivsuse ja ka ohutuse suhtes. Et vaktsiinidel on võimalikud tõsised kõrvaltoimed, tunnistab Pfizer ka ise oma teadetes. Näiteks samas tsiteeritud pressiteates märgitakse ravimite kõrvaltoimete ülevaates, et Comirnaty vaktsiin võib põhjustada tõsiseid südamehaigusi: “mRNA Covid-19 vaktsiinide puhul on suurenenud risk müokardiidi (südamelihase põletik) ja perikardiidi (südamepauna põletik) tekkeks, eriti esimesel nädalal pärast vaktsineerimist. Comirnaty puhul on täheldatud risk suurim 12-17-aastastel meestel.”

Müokardiidi ja perikardiidi kui ebasoovitavate kõrvalmõjude tunnistamine ei ole samas midagi uut, sest võimaliku kõrvaltoimena on need olnud märgitud ka näiteks eestikeelsele Comirnaty infolehele – see on leitav Eesti Ravimiameti veebikülelt.

Oleme varem märkinud, et ka Euroopa, sh Eesti, on tellitud vaktsiinidega hädas ja peab neid inimeste huvipuuduse tõttu miljonite dooside ehk miljardite eurode kaupa maha kandma ning hävitama. Euroopa lepingud on muidugi suuremaks kaotuseks taas pigem meie maksumaksjatele kui Pfizerile – Euroopa Komisjon leppis ettevõttega mais kokku tarnemahu vähendamises ja ajatamises ning samas iga tühistatud doosi pealt kindla summa maksmises. Summa suurust ei avaldatud.

See kõik on siiksi mõjunud negatiivselt börsil noteeritud ettevõtte aktsiahinnale. Pfizeri aktsia on olnud langustrendis juba kuude kaupa – aasta algusest on langus olnud ligi 40%.

Kogume 25 000€ järgmise poolaasta tegevuseks – palume Sinu toetust!
TOETA SOBIVA SUMMAGA TÄNA
Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments