Valitsus saatis kliimaseaduse riigikokku

Seaduse eesmärgiks on järk-järguline fossiilkütuste kasutamisest väljumine, seisab ERR-i portaali vahendatud valitsuse teates.

Kliimaseadus seab riigile üldised CO2 emissiooni vähendamise vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040. Nn kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 on seatud juba 2021. aastal riigikogu otsusega. Valdkondlikke eesmärke hakatakse määrama alles seaduse rakendamiseks loodavate teekaartidega.   

Neljapäeva hommikul teatas suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu, et ei toeta kliimaseadust praegusel kujul ja soovitas valitsusel eelnõu enne riigikogule saatmist oluliselt täiendada. Tööandjate keskliit on seaduse ettevalmistamise algusest peale öelnud, et kliimaseadus on vajalik ainult siis, kui ettevõtjad saavad sellest teada, mida kliimaeesmärkide täitmine neilt nõuab, kui palju see maksab ja kuidas riik kliimaeesmärkide täitmist toetab. Neljapäeval valitsuses arutlusel olev eelnõu uuendatud versioon sellist selgust ja ettenähtavust endiselt ei paku, märgitakse liidu teates.

Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et valitsuse surutaval kliimaseadusel on üsna vähe pistmist planeedi kliima või looduse kaitsmisega. Muu maailm suuresti enam kliimaküsimustega ei tegele ja samal ajal peame arvestama, et Euroopa osakaal maailma CO2 emissioonist on praeguseks langenud alla 6%. Eesti oma on alla 0,03%. Ehk isegi kui uskuda, et fossiilkütuste põletamisest õhku lisanduv CO2 hävitab planeeti, on Eesti ja Euroopa võimalused CO2-nulliga seda takistada olematud.

Teisalt ei ole selge, kas ja kui suur roll kliima muutumises inimesel üldse on ehk teadlaste seas käib selle üle tegelikult terav vaidlus. Näiteks loobus kliimateaduse nn peavool hiljuti ka nn kõige kuumemast kliimastsenaariumist, mille kohaselt pidi maailm aastaks 2100 soojenema 4-5 °C, mis omakorda pidi kaasa tooma katastroofi. Teisisõnu öeldi, et sellist järsku kliimamuutust tulemas ei ole. Samal ajal on realistlikuma vaatega teadlased aastakümneid tähelepanu juhtinud, et CO2 roll kliimamuutuste põhjustajana on kas marginaalne või üldse mitte oluline.

Lisaks sellele ei ole kuidagi objektiivselt võimalik väita, et me oleme mõningase soojenemise tõttu alates 19. sajandi teisest poolest jõudnud tänaseks kliimakriisi. Väidetel, et meil on kliimamuutuste tõttu näiteks rohkem ekstreemseid ilmaolusid, ei ole lihtsalt alust.

Vabadused.ee ja Isikuvabaduse Sihtasutus koostas juba 2024. aastal riigikogu liikmetele suunatud põhjaliku märgukirja, milles ütles, et kliimahädaolukorda ei eksisteeri ning palus sellist seadust mitte vastu võtta. Samuti andsime kliimahirmu tasakaalustamiseks välja mahuka teose „Planeet ei põle.“, kus mainekad teadlased ja arvamusliidrid Eestist ja mujalt maailmast kliimahirmu jahutavad.