“Kui nad (sotsiaalmeediaplatvormid – HS) ei jälgi ega modereeri sisu, siis me kaotame täieliku kontrolli,” ütles Hillary Clinton laupäeval CNNi vahendusel. Ehk teisisõnu nõuab Clinton riigi jõulist sekkumist sotsiaalmeediasse ehk sõnavabaduse piiramist. Clintoni sõnul tuleks selleks USAs muuta kommunikatsiooniplatvorme puudutavat seaduandlust (Communications Act) ja panna platvormid vastutama sisu eest, mis sinna postitatakse. Praeguse seaduse sõnastuse kohaselt platvormid kolmanda osapoole sisu nende keskkonda postitamise eest ei vastuta. Clinton ütleb, et selline vaade on liialt lihtsustatud ja ta nõuab selle olukorra muutmist. Ta tõi näiteks, et mõned demokraatide juhitud osariigid, nagu New York ja California, on seda juba tegemas, kuid tema hinnangul on tarvis, et asjaga tegeleks USA Kongress. “Kahjuks on meie Kongressi tegevus meie lapsi ähvardavate ohtude adresseerimisel olnud ebapiisav,” lisas ta.
Ehkki Clinton räägib siin laste kaitsmisest, tuleb siiski välja tuua, et viimaste aastate kogemuse põhjal ei ole valitsuste sekkumine sotsiaalmeediasse sugugi sellest eesmärgist kantud olnud. Pigem on eesmärgiks olnudki avaliku arvamuse kujundamine ja kontrollimine, eelkõige läbi valeinfoga peetava võitluse. Valeinfoks ei ole seejuures valitsuste poolt nimetatud mitte informatsiooni, mis on päriselt vale, vaid fakte, mis mingil põhjusel on võimude hinnangul ebasobivad ja tuleks kustutada. Eriti innukalt takistasid sotsiaalmeediaplatvormid valitsuste suunistel info levikut ja sõnavabaduse teostamist Covid-kriisi ajal nt seoses kriitikaga, mida tehti riiklike sunnimeetmete aadressil. Samuti ei saanud postitada faktipõhist informatsiooni, mis seadis kahtluse alla koroonavaktsiinide ohutuse ja tõhususe. Tavaline on olnud ka postituste tsenseerimine poliitilistel motiividel – nt piirati enne 2020. aasta USA valimisi toonase presidendikandidaadi Joe Bideni poja Hunter Bideni arvutis leidunud materjalidel põhinevat artiklit, mis heitis Bidenite perekonnale korruptiivset varju. Vabaduste portaalis oleme seda valeinfoga võitlemise sildi all toimuvat laiaulatuslikku tsensuuri korduvalt käsitlenud – vaata nt siit, siit, siit või siit.
Sõnavabaduse piiramise ebameeldiv muster
Endine presidendikandidaat, riigisekretär ja kunagine president Bill Clintoni esimene leedi Hillary ei ole viimasest ajast sugugi ainus tipp-poliitik, kes avalikult sotsiaalmeedia kontrollimist ehk tsensuuri nõuab. Eelmisel nädalal kirjutasime, kuidas teine endine riigisekretär ja samuti kunagine USA demokraatide presidendikandidaat John Kerry sotsiaalmeedias sõnavabadust piirata sooviks. Kerry tahaks muuta USA põhiseaduse esimest ehk sõnavabadust kaitstvat parandust, et valeinfoks nimetatud teabe vastu tõhusamalt võidelda. “See on osa meie probleemist, eriti demokraatlikes riikides, mis puudutab konsensuse saavutamist mis tahes küsimuses,” ütles Kerry, kes endise USA kliimasaadikuna muretseb eelkõige selliste faktide esile toomise pärast, mis segavada kliimakriisi kuulutamist. “Tänapäeval on tõesti raske valitseda,” tõdes Kerry.
Kerry ja Clintoni kõrval on tegelikult veel terve rida Lääne poliitikamaailma tippe, kes sõnavabadust sotsiaalmeedias jõuliselt piirata tahaks. Sõnavõttudest, milles nõutakse sotsiaalmeedia kontrolli alla võtmist, on tänaseks kujunenud mitte ainult ebameeldiv muster. Hiljuti kirjutasime mitme USA ja Euroopa tipp-poliitiku arvamusavalduse näitel sellest, kuidas surve Elon Muskile kuuluva X-i kontrollimiseks ja seal sõnavabaduse maha surumiseks võimuringkondade poolt kasvab. Näiteks USA California ülikooli professor, endine Bill Clintoni administratsiooni tööminister ja seniajani mõjukas Demokraatliku Partei liige Robert Reich avaldas hiljuti ajalehes The Guardian arvamusartikli, milles soovitas, et Muski ja X-i kontrollimiseks peaks riigid ähvardama Muski arreteerimisega.
Neid, kes nõuavad tugevat kontrolli sotsiaalmeedias, on ka Euroopa poolel küllaga. Teiste seas ütles näiteks Briti parlamendi alamkoja spiiker Lindsay Hoyle septembri alguses BBC-le, et ähvardusi ja hirmutamist, aga ka valeinfot, ei tohiks sotsiaalmeediasse lubada. „Valeinfo on ohtlik,“ sõnas ta. „Valitsus peab pikalt ja põhjalikult mõtlema, mida sotsiaalmeediaga ette võtta,“ märkis Hoyle.
Renew Europe nime kandva poliitilise grupi juhtkonda kuuluv itaalia-prantsuse poliitik Sandro Gozi on aga üks viimaseid Euroopa Liidu poliitikuid, kes ähvardanud X-i sulgemisega. „Kui Elon Musk ei nõustu Euroopa digitaalsete teenuste eeskirjadega, nõuab ELi komisjon, et operaatorid blokeeriksid X-i või kõige tõsisemal juhul lammutab liidu territooriumil platvormi täielikult,“ ütles Gozi.
