Ühendkuningriigi keskkonnaminister Emma Reynoldsi sõnutsi kaalub ta hoolikalt kliimamuutuste komisjoni (climate change committee, CCC) tehtud ettepanekut kehtestada maksimaalne töötemperatuur. See sunniks ettevõtteid lubama töötajatel kuumalaine ajal tööd katkestada, kirjutab The Telegraph.
Temperatuuripiiride soovituse andis kliimamuutuste komisjon uues aruandes, mis annab ministritele nõu, kuidas toime tulla kliimamuutusega. Muu hulgas on seal meetmed, et kaitsta inimesi süveneva kuumuse, üleujutuste ja põua eest. Soovitatud on ka kliimaseadmeid haiglatesse, hooldekodudesse, koolidesse ja vanglatesse. Kuid üks peamiseid ettepanekuid on kehtestada töökohtade maksimaalse temperatuuri reeglid.
Aruande järgi aitaksid maksimaalsed töötemperatuurid vähendada kõrgest temperatuurist tingitud riske töötaja tervisele ja kindlasti võetaks ka jahutussüsteeme rohkem kasutusele. “Ettevõtted vastutavad suuresti ise, kui palju investeerivad oma kohanemismeetmetesse, kuid peavad tagama, et töökohad ja -tavad on töötajatele ohutud, sealhulgas õues töötades,” seisab komisjoni aruandes. Näidetena toob aruanne esile Hispaania, kus maksimaalne lubatud sisetemperatuur on 27 °C istuva töö korral ja 25 °C kerge füüsilise töö korral. Komisjon rõhutas, et Hispaanias vastutavad tööandjad nõuete täitmise eest ning töötajatel on õigus esitada kaebuseid tööinspektsioonile või ametiühingutele.
Veel hoiatas kliimakomisjoni aruanne, et 2050. aastaks ennustatakse märkimisväärselt soojemaid suvesid, kus Lõuna-Inglismaa temperatuurid võivad pidevalt ületada 40 °C ja vahel jõuda isegi 45 °C-ni. Komisjon arvab, et kuumalained muutuvad Suurbritannias sagedasemaks ja need kestavad kauem. Sedasi kasvavad ka tervise-, põllumajanduse ja taristu riskid. Samuti pidavat valitsema tohutu oht Briti eluviisile, sh on ohus vahetuvad aastaajad ja kultuuriobjektid, sest valitseb suur tuleoht ja põud või on ajaloolised hooned hoopis üle ujutatud.
Keskkonnaminister Reynolds ütles kliimakomisjoni aruande kohta, et tema ministeerium tegutseb selle nimel, et kaitsta inimesi ja kohti kliimamuutuse mõju eest. Mõju olevat juba praegu tuntav igal pool riigis, alustades üleujutustest ja lõpetades äärmusliku kuumuse ja põuaga.
Peale selle töötab tööohutuse ja töötervishoiu amet (The Health and Safety Executive, HSE) kuuma ilma kaitseplaanide kallal, kuid eeldatavasti ei kehtesta amet seadusega maksimaalset temperatuuri. Siiski kavatseb amet kohendada 1992. aastal heaks kiidetud töötingimuste tegevusjuhendit ning on öelnud, et raske füüsilise töö korral peaks ohutu miinimumtemperatuur olema 13 °C ja kerge füüsilise töö korral 16 °C.
Kuid maksimaalset töötemperatuuri ei ole Ühendkuningriigis kehtestatud, kuigi ametiühingud on selle nimel teinud märkimisväärseid pingutusi. Kusjuures leiboristide suurim ametiühing jõudis järeldusele, et isegi nüüdsed kliimakomisjoni maksimaalse temperatuuri soovitused ei ole piisavad. Hõlmata tuleks ka õues töötavaid inimesi, eriti spetsiaalset kaitseriietust kandvad töötajad, kes vajavad seepärast veelgi jahedamaid tingimusi. Teise ametiühingu hinnangul peaks maksimaalne töötemperatuur olema 25 °C, sest “kõrvetav kuumus” võib olla eluohtlik.
LIsaks tuleb veidraks pidada ka asjaolu, et viimastel päevadel on mitmed “tähtsad” organisatsioonid taas kliimamuutuse aktiivselt päevakorda tõstnud. Näiteks WHO Euroopa kliima- ja tervisekomisjon palub WHO-l kuulutada, et kliimamuutus on põhjustanud tervise hädaolukorra kogu maailmas. ÜRO peaassamblee aga kinnitas ühtäkki rahvusvahelise kohtu otsuse, mille järgi on kliimameetmed riikide juriidiline kohustus, mitte poliitiline valik. Samas ei paista ükski neist olevat arvestanud hiljaaegu avaldatud artiklit, kus isegi kliimateaduse nn peavool on loobunud kõige kuumemast kliimastsenaariumist, mille järgi pidi maailm aastaks 2100 soojenema 4-5 °C ja see omakorda pidi kaasa tooma katastroofi. Nüüd aga järeldasid teadlased praegustele suundumustele tuginedes, et niivõrd järsku kliimamuutust ees ei oota ja seega jääb ka kliimakatastroof tulemata. Seda realistlikumat vaadet on paljud teadlased juba aastaid selgitanud ja lisanud, et CO2 ja ka fossiilkütuste kasutamise roll kliimamuutuste põhjustajana on kas marginaalne või pole see üldse oluline. Lisaks ei ole teadlased tegelikkuses täheldanud, et mõõduka soojenemise tõttu alates 19. sajandi keskpaigast esineks rohkem nn ekstreemset ilma.
