ÜRO peasekretäri António Guterrese sõnutsi on ÜRO langetanud ajaloolise resolutsiooni, mis annab “tugeva kinnituse” rahvusvahelisele õigusele, kliimaõiglusele ja teadusele. Peasekretär selgitas, et “see teeb selgeks liikmesriikide vastutuse kaitsta oma rahvast „süveneva kliimakriisi“ eest”, kirjutab UN News.
ÜRO peaassamblee toetas kolmapäeval, 20. mail resolutsiooni, mille koostasid mitu riiki Vaikse ookeani saareriigi Vanuatu eestvedamisel. Selles andis ÜRO peaassamblee kinnituse mullu juulis rahvusvahelises kohtus (International Court of Justice, ICJ), mis on ÜRO peamine kohtuorgan, langetatud otsusele, et riikidel on kohustus kaitsta keskkonda kasvuhoonegaaside (GHG) heitmete eest. Veel leidis kohus, et kui riigid rikuvad kohustust, vastutavad nad õiguslikult. Sellistelt riikidelt võib nõuda, et nad lõpetaks õigusvastase tegevuse ja lubaks, et rohkem nad nii ei tee ning olenevalt olukorrast “teevad täieliku reparatsiooni”.
Kuigi rahvusvahelise kohtu otsused on pigem nõuandvad arvamused ja need ei ole siduvad, siis märkimisväärne õiguslik ja moraalne autoriteet neil peetakse olevat. Sellised otsused aitavad ÜRO hinnangul selgitada ja arendada rahvusvahelist õigust ning määratlevad riikide õiguskohustusi. Igal juhul nimetas ÜRO ICJ toonast otsust tohutuks “läbimurdeks” ja peasekretäri arvates sellega “planeet võitis”.
Nüüdne ÜRO resolutsioon kutsub liikmesriike kasutama kõiki meetmeid, et vältida märkimisväärset kliima- ja keskkonnakahju. Samuti peaks riigid oma riigi piirides vältima heitkoguseid ning täitma olemasolevaid, Pariisi kokkuleppe alusel seatud kliimakohustusi. Valitsused peaks omavahel koostööd tegema, et ühiselt võidelda kliimamuutusega ja tagama, et kliimapoliitika kaitseb elu, tervise ja piisava elatustaseme õigust. Ühtlasi on ÜRO veendunud, et resolutsioon saadab sõnumi, et kliimakriisiga võitlus on rahvusvahelise õiguse järgi juriidiline kohustus, mitte üksnes poliitiline valik.
ÜRO peasekretär Guterres sõnas: „Maailma kõrgeim kohus on sõna võtnud. Täna on peaassamblee vastanud.“ Guterresi hinnangul maksavad kõrgeimat hinda need, kes kliimamuutuse pärast kõige vähem vastutavad ja kliimaõigluseni viib vaid “kiire, õiglane ja võrdne üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale.” ÜRO peasekretär leiab, et taastuvenergia on osutunud odavaimaks ja turvalisemaks energiavormiks. Seega on endiselt saavutatav eesmärk hoida globaalne temperatuuritõus tööstusajastule eelnenud tasemest maksimaalselt 1,5 kraadi võrra kõrgemal.
Peaassamblee võttis resolutsiooni vastu ülekaaluka poolthäälte (141) hulgaga. Poolt hääletas ka Euroopa liit, sh Eesti. Vastu olid vaid kaheksa riiki – USA, Saudi Araabia, Iisrael, Jeemen, Valgevene, Iraan, Libeeria ja Venemaa – ning erapooletuid 28.
Samal ajal aga avaldasid Scenario Model Intercomparison Project (ScenarioMIP) teadlased uue artikli kliimamuutuste stsenaariumite kohta ja järeldasid, et kliima pärast ei ootagi maailma ees apokalüpsis. Vastupidi, tegemist on ebatõenäolise järeldusega ja eelistada tuleks muid prognoose. Teisisõnu peavad kliimateadlased ebatõenäoliseks senist “kõige kuumemat” kliimastsenaariumit, mille järgi pidi maailm 2100. aastaks soojenema 4–5 °C ja tooma kaasa kliimakatastroofi.
