WHO komisjon: kliimamuutus on tervisekriis

Euroopa kliima- ja tervisekomisjon (Pan-European Commission on Climate and Health, PECCH) leiab, et kliimamuutus ei ole enam tuleviku keskkonnaoht, vaid tegemist on vahetu ja süveneva kriisiga. See kriis mõjutab juba praegu inimeste tervist, toitu, vett, energiat ja julgeolekut, aga valitsused ei reageeri vajalikul tasemel ega proportsionaalselt olukorra tõsidusega, kirjutab WHO.

Seepärast esitas kliima- ja tervisekomisjon, mille eesistuja on Islandi endine peaminister Katrín Jakobsdóttir ja kuhu kuuluvad 53 riigi ministrid, endised valitsusjuhid ja “tähtsate” organisatsioonide esindajad jts, maailma terviseorganisatsioonile (WHO) 17 soovitust, mida valitsused järgmisena peaks ette võtma. „Kliimakriis ohustab meie turvalisust, sotsiaalset ühtekuuluvust, inimõiguseid ja tervist,” märkis komisjoni esinaine Katrín Jakobsdóttir. „See ei ole kaugeltki ainult tulevaste põlvkondade probleem, vaid reaalne ja praegune oht meile siin Euroopas. Kliimameetmed ei ole pelgalt vajadus. Need on suure tootlusega investeering õiglasemasse ja vastupidavamasse ühiskonda. Meil kõigil on poliitiline ja moraalne kohustus kohe tegutseda,” lisas Jakobsdóttir.

Komisjoni ettepanekute hulgast leiab soovituse käsitleda kliimamuutust terviseohutuse ohuna, vajaduse muuta tervishoiusüsteemid kliimamuutuse suhtes vastupidavamaks, laiendada kohalikke meetmeid ja reformida finantssüsteeme, mis endiselt toetavad fossiilkütuste kasutamist. Komisjon kutsub WHO-d määratlema kliimamuutust „rahvusvahelist muret tekitava rahvatervise hädaolukorrana”. Tegemist on kõrgeima tervisehoiatuse tasemega, mida kasutati näiteks koroonakriisi ajal. Sedasi loodab komisjon käivitada kliimaohtude rahvusvahelise reaktsiooni, sh äärmusliku kuumuse, nakkushaiguste, toiduainete varustuskindluse ja õhusaaste korral.

Komisjoni üks peamiseid teemasid on fossiilkütuste sõltuvus. Fossiilkütuste põletamine põhjustab õhusaastet, kliimamuutust ja energiakriise, mistõttu hoiatab komisjon, et nafta- ja gaasitoetused suurendavad rahvatervise riske. Kuid kui maksuraha pandaks tuule- ja päikeseparkide, ühistranspordi, toitumise ja kliimamuutustele vastupidava tervishoiu peale, päästaks see elusid ja vähendaks pikaajalisi kulusid.

Peale fossiilkütustest loobumise nõudmise leiab komisjon, et kliima ja tervis tuleks lisada riikide julgeolekunõukogude päevakorda, sh kaitse-, energia- ja rahandusministeeriumite pädevusse. Komisjon koputab riikide südametunnistusele, rõhutades, et geopoliitiline olukord on tinginud tõsiasja, kus riigid teevad üha suuremaid kulutusi julgeolekule, aga “kliimamuutus on iseenesest peamine julgeolekurisk, mis juba praegu häirib kogu piirkonna taristut, tervishoiusüsteeme ning toidu- ja veevarustuse kindlust, ning mille kulud suurenevad iga viivitatud aastaga.”

Seega leiab komisjon, et praegused rahvusvahelised reeglid on loodud epideemiate jaoks ja ei ole mõeldud kliima tervisekriisi jaoks ega arvesta selle ulatusega. Kuna WHO pole välja kuulutanud ametlikku hädaolukorda, saavad valitsused käsitleda kliimamuutust taustategurina, mitte ägeda ja eskaleeruva ohuna. Seejuures paistab maailma terviseorganisatsioon paljuski nõustuvat, sest Euroopa direktor dr Hans Henri P. Kluge tõdes: „Kliimameetmete vajadus ei ole pelgalt keskkonnaalane. See on korraga nii julgeoleku-, tervise- kui ka majanduslik argument. Ja see on moraalne kohustus.” 

Kummaline, et selliste üleskutustega tegeletakse ajal, mil isegi kliimateaduse nn peavool on loobunud kõige kuumemast kliimastsenaariumist, mille kohaselt pidi maailm aastaks 2100 soojenema 4-5 °C, mis omakorda pidi kaasa tooma katastroofi. Teisisõnu öeldi sellest loobumisega, et sellist järsku kliimamuutust ja katastroofi tulemas ei ole. Realistlikuma vaatega teadlased on aga aastakümneid tähelepanu juhtinud, et CO2 ja ka fossiilkütuste kasutamise roll kliimamuutuste põhjustajana on kas marginaalne või üldse mitte oluline.

Lisaks sellele ei ole kuidagi objektiivselt võimalik väita, et me oleme mõningase soojenemise tõttu alates 19. sajandi teisest poolest jõudnud tänaseks kliimakriisi. Väidetel, et meil on kliimamuutuste tõttu näiteks rohkem ekstreemseid ilmaolusid, ei ole alust. Teemast põhjalikumalt saab lugeda ka mahukast kliimateemalisest teosest “Planeet ei põle.“, kus mainekad teadlased ja arvamusliidrid Eestist ja maailmast kliimahirmu jahutavad.