Ameerika Ühendriikide tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministeeriumi pressiteate järgi on lõpule jõudnud Maailma Terviseorganisatsioonist (World Health Organization, WHO) välja astumine. Tervise- ja sotsiaalteenuste minister Robert F. Kennedy jr ja riigisekretär Marco Rubio ühisavaldus kinnitas, et sellega on täidetud president Donald Trumpi esimesel ametipäeval antud korraldus astuda välja WHO-st. Aasta kestnud menetluse ajal on USA lõpetanud WHO rahastamise, viinud oma töötajad organisatsioonist välja ja senistest WHO koostööprojektidest on kujundatud kahepoolsed kas teiste riikide või organisatsioonidega. Kennedy ja Rubio sõnutsi on tulevane koostöö WHO-ga ainuüksi selleks, et täielikult lõpetada liikmesus või kui on vaja kaitsta ameeriklaste tervist.
USA jaoks on WHO-st väljaastumise üks peamiseid põhjuseid tõsiasi, et WHO viivitas COVID-19 hädaolukorra ja pandeemia väljakuulutamisega, mis maksis maailmale nädalaid. Samal ajal kiitis WHO Hiina reaktsiooni, hoolimata sellest, et üsna vara ilmnesid tõendid, et seal ei registreeritud kõiki nakatumisjuhtumeid, teavet varjati ning et viirus levib ka inimeselt inimesele ja asümptomaatiliselt. Kennedy ja Rubio heidavad WHO-le ette veel ka seda, et isegi pandeemia järel ei ole organisatsioon suutnud parandada nõrka juhtimist ja koordineerimist. Küll aga oli WHO kibekiire tagasi lükkama hüpoteesi, et COVID-19 viirus on laboratoorse päritoluga, mida nüüdseks on paljud teadlased ja riigiametid tõenäoliseks pidanud (vt siit, siit, siit ja siit).
Veel tõdeb USA, et WHO on loobunud oma põhiülesandest, tegutsenud sageli USA huvide vastu, järginud vaenulike riikide edendatavat poliitilist ja bürokraatlikku agendat ega ole õigel ajal jaganud täpset teavet. Samas on WHO püüdnud ebaõnnestumisi varjata rahvatervise ettekäände taha. „Täna parandame selle ebaõigluse ja lõpetame bürokraatliku inertsi, juurdunud paradigmad, huvide konfliktid ja rahvusvahelise poliitika, mis on organisatsiooni parandamatult kahjustanud,” seisab avalduses. Kennedy ja Rubio lisavad, et WHO jätkab USA vastu töötamist, sest väidab, et USA lahkumine pole heaks kiidetud ja et USA peab organisatsioonile maksma hüvitist, sh viimase aasta tasu.
Edaspidi lubab USA WHO asemel jätkata koostööd teiste riikide, erasektori, mittetulundusühingute ja religioossete organisatsioonidega kahepoolsetes projektides. Selle koostöö keskmes on hädaolukordadele reageerimine, bioloogilise turvalisuse koordineerimine ja tervishoiuinnovatsioon. USA põhirõhk aga jääb ameeriklastele, kuid sellest saavad kasu ka partnerid kogu maailmas.
Maailma Terviseorganisatsioon pole kriitikaga nõus
WHO avaldas nädalavahetusel ka vastulause, pidades kahetsusväärseks, et USA kui asutajaliige on otsustanud organisatsioonist välja astuda. Täpsemad arutelud USA lahkumise üle ootavad organisatsioonis veel siiski ees veebruaris ja mais. Seni aga lubas WHO USA avaldused teadmiseks võtta, aga mõistagi rõhutas, et “tegelikkus on vastupidine”.
WHO ei nõustunud USA kriitikaga ja selgitas, et koroonapandeemia ajal olevat organisatsioon tegutsenud kiiresti, jaganud kogu tollal saada olnud teavet ja toiminud läbipaistvalt. Eraldi pidas WHO vajalikuks rõhutada, et kuigi soovitas kanda maske, vaktsineerida ja hoida distantsi, siis ei olevat organisatsioon kunagi soovitanud seada maski- ega vaktsiinikohustust või sulgeda kogu ühiskonda. Samuti ei pidavat tõele vastama USA süüdistused, et WHO pole erapooletu. Siinkohal väärib küll meenutamist, et WHO on ainuüksi koostöös Euroopa Komisjoniga olnud üks vaktsiinipassi agaratest eestvedajatest. See “digitaalne tööriist” oli aga peamine, mis aitas keelata miljonitele vaktsineerimisest keeldunutele ligipääsu tohutule hulgale teenustele ning just selle passi seadsid paljud tööandjad töötamise eelduseks ja just sellega piirati inimeste vabadust reisida.
Veel tõstis WHO esile liikmesriikide sõlmitud pandeemialepet, mis ratifitseerimise järel on oluline rahvusvahelise õiguse vahend, et “kaitsta maailma tulevaste pandeemiate eest”. Seda lepingut oleme pikemalt käsitlenud siin, siin ja siin. WHO selgitas veel, et praegu peavad liikmesriigid läbirääkimisi pandeemialeppe lisa, patogeenide kättesaadavuse ja kasusüsteemi üle. Uute kokkulepetaga loodab WHO, et lihtsam on kiiresti avastada ja jagada pandeemia potentsiaaliga patogeene ning vaktsiinide, ravimite ja diagnostika juurdepääs on õiglasem ja õigeaegsem. Samas väärib aga meenutamist, et alles mullu oktoobris teatas WHO plaanist võtta kasutusele tehnoloogia, sh tehisaru, et jälgida reaalajas veebi ja meediat. Teisisõnu on plaanis põhjalikumalt tegeleda „sotsiaalse kuulamisega“ ehk kuidas vestluste ja juttude alusel mõista inimeste tundeid, hoiakuid, teadmisi, uskumusi ja kavatsusi. Praktikas tähendab see, et organisatsioon ei kogu mitte ainult andmeid haiguste kohta, vaid analüüsib ka seda, kuidas kodanikud mõtlevad ja suhtlevad veebis.
