Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Google’i kasvuhoonegaaside emissioon kasvas viie aastaga poole võrra.
- Briti politsei ekstremismiüksus uurib 12-aastast, kes teatas, et on vaid kaks sugu.
- Enamik sakslasi on sisserändega rahulolematud.
- Moderna saab uue vaktsiini katsetusteks kopsaka rahasüsti.
- Ühendriikide ülemkohus ei jätnud sõnavabadust kaitsvat ettekirjutust jõusse.
Google’i kasvuhoonegaaside emissioon kasvas viie aastaga poole võrra
Tehnoloogiafirma Google teatas, et võrreldes 2019. aastaga on ettevõtte põhjustatud kasvuhoonegaaside emissioonid kasvanud 48%, vahendab Bloomberg. Ettevõtte avaldatud raportis öeldakse, et firma kasvuhoonegaaside emissioon oli 2023. aastal 14.3 miljonit tonni, mis on 13% suurem ka 2022. aasta emissioonist. Google’i teatel on selle põhjuseks ettevõtte andmekeskuste suurenenud energiavajadus ehk sisuliselt tähendab see, et enamus ettevõttele elektrit tarnivaid toomisvõimsusi ei ole nn CO2-vabad tootmised, nagu päikesepaneelid ja tuulikud. Ettevõte plaanib endiselt jõuda 2030. aastaks nn süsinikunullini, kuid tunnistab nüüd, et see on keeruline. Mh teeb selle nende sõnul raskeks tehisaru arendamine, mille tõttu energiavajadus lähitulevikus hoopis kasvab. Nagu oleme ka varasemalt välja toonud, siis just tehisaru arengu tõttu suurenev energiatarbimine lükkab Ameerika Ühendriikides edasi ka söeelektrijaamade sulgemist.
Selles, et Google’i äride ja teenustega seotud energiavajadus ja seega ka kasvuhoonegaaside emissioonid kasvavad, ei ole muidugi midagi erakorralist. Sama teed käivad ka teised sarnased ettevõtted. Näiteks Microsoft teatas mais, et võrreldes 2020. aastaga on nende CO2 emissioonid kasvanud pea kolmandiku võrra. Ka Microsoft põhjendas seda tehisaru arendamisega.
Ühest küljest on iga interneti- ja pilveteenuseid pakkuva ettevõtte suur energiavajadus loomulik. Teisalt aga tasub tähele panna, milliseid sõnumeid samad ettevõtted või nende omanikud meile ise kliima kohta edasi annavad ehk kuivõrd silmakirjaliku mulje see kõik võib jätta.
Näiteks alustas Google juba 2021. aastal koostööd ÜRO-ga, et takistada ÜRO poolt valeinfoks kuulutatud kliima-alase teabe levikut. “Valeinfo on tänapäeval nii laialt levinud, et see ohustab arengut ja arusaamist paljudes kriitilistes küsimustes, sealhulgas kliimaküsimustes,” ütles toona ÜRO ülemaailmse kommunikatsiooni eest vastutav Melissa Fleming. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et sisu, mis seab inimtekkelise kliimakriisi kuulutamise põhipunktid vähegi kahtluse alla, nimetatakse valeinfoks. Seda tehakse ka juhul, kui selles infos ei ole mitte midagi, mida saab valeks tunnistada, kuid mis lahkneb üldiselt heaks kiidetud vaatest konkreetsele teemale. Selline sisu märgistatakse ja otsimootor kuvab seda teadmishuvilisele kasutajale vähem või üldse mitte. Samal ajal pakub Google info otsijatele aga ÜRO poolt heaks kiidetud teavet näiteks selle kohta, et valitseb nn teaduslik konsensus inimtekkelise kliimakriisi osas ja inimtegevuse käigus emiteeritav CO2 on selle kriisi põhjustaja. Mõlemad väited on seejuures vaieldavad.
Microsofti suuromanik Bill Gates on aga ise silmapaistev inimtekkelise kliimakriisi eestkõneleja, kes loodab selle pealt muu hulgas ka üksjagu teenida. Teiste suurt tulu tõotavate kliimakriisi-projektide seas on ta näiteks investeerinud CO2 õhust kinni püüdmise ja kiviks muutmise tehnoloogiasse, mida tänaseks arendatakse sadade miljonite toel, mis saadud Ameerika Ühendriikide maksumaksjalt.
Briti politsei ekstremismiüksus uurib 12-aastast, kes teatas, et on vaid kaks sugu
Briti politsei eksremismivastase üksuse töötajad tegelevad ühe 12-aastase koolipoisiga, kes teatas hiljuti veebi postitatud videos, et olemas on vaid kaks sugu, vahendab Daily Mail. Samuti ütles ta, et nn mittebinaarseid inimesi ehk selliseid, kes ütlevad enda kohta, et ei ole ei mehed ega naised, pole tegelikult olemas. Lisaks märkis ta, vastusena oma kiusajatele koolis, kes arvasid, et ta toetab transideoloogiat, et tema puhul on tegemist gay ehk homoseksuaalse inimese ja mitte queer‘ga (kvääriga) ehk inimesega, kes tunneb näiteks, et elab vales kehas, on sootu vms.
Postituse peale teatas kool poisi emale, et poisist antakse teada ennetusprogrammile Prevent (tõlkes tähendabki ennetamist), mille eesmärgiks on takistada inimeste terroristiks hakkamist. Selle põhjuseks oli kooli teatel hirm, et poisist võib tulevikus saada paremäärmuslane. Politseiametnikud külastasidki ülekuulamise eesmärgil perekonda nende kodus ja ema sõnul tundsid muret, et tema lapsel on ekstremistlikud vaated. Näiteks küsimusele, kas mõni grupp või inimrühm ei tohiks olemas olla, vastas poiss, et Hamasi peaks küll “minema pühkima”. Samas tuleb ka selline vastus konteksti asetada – tegemist on juudi perekonnaga.
Lisaks tundsid politseiametnikud muret vastuse üle, kus poiss ütles, et tahaks hävitada ka neid, kes teda koolis kiusavad. Ema sõnul poissi tõepoolest koolis kiusatakse nii sõnaliselt kui näiteks talle natsi-tervitust tehes. Sellest on ema koolile ka kirjutanud.
Samuti heideti lapsele ette ebatervet huvi relvade vastu, mida järeldati ühest teisest sotsiaalmeedias avaldatud videost, kus ta demonstreerib mängu-ambu. Kokkuvõttes heitis poisi ema ametnikele ette topeltstandardeid, märkides, et koolis toimunud antisemiitlike intsidentidega sel viisil ei tegeletud.
Enamik sakslasi on immigratsioonipoliitikaga rahulolematud
Värske arvamusküsitluse kohaselt on ülekaalukas osa sakslastest sealse vasakliberaalse valitsuse immigratsioonipoliitikaga rahulolematud ning pöördunud massiimmigratsiooni vastu, vahendab Remix News. 74% küsitlusele vastanutest ütles, et valitsus on oma immigratsioonivastaste sammudega läbi kukkunud. Ainult 17% hinnangul oli valitsuse tegevus piisav. 72% vastanutest leidis, et asüülitaotlejate avaldusi tuleks hakata läbi vaatama väljaspool Euroopa Liidu piire, samal ajal kui vaid 16% arvas, et selline samm oleks vale.
Samuti näitavad küsitluse tulemused, et sakslased ei ole pöördunud mitte ainult illegaalse immigratsiooni vastu, vaid 69% vastanutest sooviks tervikuna immigratsiooni vähendamist. Rohkem immigratsiooni sooviks vaid 11% vastanutest.
Saksamaa sotsiaaldemokraatide, liberaalide ja roheliste koalitsioonivalitsus astub aga rahva soovidele vastupidiseid samme, leevendades immigratsioonireegleid, suurendades sisserändajatele pakutavaid hüvesid ja lihtsustades kodakondsuse saamist. Plaani kohaselt kavatsetakse suurendatada ka väljastpoolt EL-i riiki saabuvate sisserändajate arvu.
Samal ajal pandi riigi ametliku statistika kohaselt 2023. aastal 41% kuritegudest toime võõramaalaste poolt. Vägivallakuritegude puhul on kuuel juhul kümnest nende taga võõramaalased. Seejuures tuleb arvestada, et kui sisserändaja on juba saanud näiteks Saksamaa passi, läheb ta kuritegu sooritades statistikasse kirja sakslasena. Saksamaa suutmatusest vägivallakuritegusid ohjeldada ning nende seosest massilise immigratsiooniga oleme oma uudiste ülevaadetes korduvalt ka kirjutanud (vt nt siit või siit).
Lisaks muudele probleemidele on immigratsioonil ka selge rahaline mõõde. Näiteks 2023. aastal kulutas Saksamaa sisserändajate peale 48.8 miljardit eurot.
Moderna saab uue vaktsiini katsetusteks kopsaka rahasüsti
Kui mõni aeg tagasi kirjutasime, et Ameerika Ühendriikide valisus on sõlmimas kümneid miljoneid väärt kokkulepet vaktsiinitootjaga Moderna ettevõtte eksperimentaalsel mRNA tehnoloogial põhinevate linnugripi vastu mõeldud vaktsiinide inimkatsete läbiviimiseks, siis tegelikkuses osutus ettevõtte saadav rahasumma märksa suuremaks.
Nimelt maksab Ühendriikide biomeditsiini teadus- ja arendusasutus (Biomedical Advanced Research and Development Authority, BARDA) vaktsiinitootjale uue linnugripi vastu mõeldud vaktsiini arendamiseks ja sellega inimkatsete läbiviimiseks 176 miljonit dollarit (164 miljonit eurot), vahendab Wired.
Moderna teatel on nad katsetustega juba alustanud ning loodavad esimese ja teise faasi tulemused sel aastal avaldada, et liikuda järmisel aastal edasi kolmandasse faasi. Rahastus ongi ettevõtte teatel mõeldud vaktsiini väljatöötamise hilisema arendustöö jaoks. “Nagu Covid-19 pandeemia seda näitas, siis mRNA-tehnoloogia pakub nakkushaiguste puhangutega tegelemisel eeliseid vaktsiinide tõhususe, väljatöötamise kiiruse, tootmise laiendamise ja usaldusväärsuse osas,” ütles Moderna juht Stéphane Bancel ettevõtte poolt saadetud teates.
Kui väljatöötamise kiiruse ja tootmise kiire laiendamise suhtes on Bancelil tõenäoliselt õigus, siis Covid-vaktsiinide tõhusus ja usaldusväärsus ühiskonna jaoks aktsepteeritaval tasemel kindlasti kunagi olnud ei ole.
Näiteks ei saa neid tooteid pidada usaldusväärseks, kuivõrd usaldusväärsuse all peaks kindlasti silmas pidama ka ohutust. Ent just ohutuse poole pealt on neil toodetel suured probleemid, kuivõrd nendega on seotud tõsised, sh eluohtlikud, kõrvalmõjud.
Ka nende efektiivsus on alati soovida jätnud. Näiteks seda, kas Covid-vaktsiinid suudavad nakatumist ja nakkuse edasikandumist üldse vältida, katsetuste käigus enne nende turule lubamist isegi ei testitud ning seda need ka ei suutnud.
Oleme Covid-vaktsiinidega seotud probleeme põhjalikult kajastanud erinevates artiklites ja analüüsides. Artiklite lugemiseks tasub minna meie alalehele Tervis & Teadus.
Ühendriikide ülemkohus ei jätnud sõnavabadust kaitsvat ettekirjutust jõusse
Ameerika Ühendriikide ülemkohus tühistas eelmise nädala kolmapäeval (26.06) häältega 6:3 ettekirjutuse, mis pidanuks piirama Ühendriikide valitsuse võimalusi suhelda sotsiaalmeediaga ning nõuda neilt kasutajate postituste tsenseerimist. Kohtunike enamus leidis, et kaebajatel puudus õiguslik alus midagi sellist nõuda. Oluline on siiski tähele panna, et ülemkohtu otsus tehti alama astme kohtute poolt tehtud esialgse ettekirjutuse kohta ning sisuline vaidlus selles asjas seisab alles ees.
Kõne all olev kohtuasi sai alguse 2022. aasta mais, kui Missouri ja Louisiana osariikide peaprokurörid andsid Joe Bideni ja tema valitsuse ametiisikute vastu sisse hagi, milles selgitasid, et Bideni administratsioon rakendab sotsiaalmeedia ettevõtteid survestades nende kaudu tsensuuri ning surub seeläbi alla Ühendriikide põhiseaduse esimeses paranduses kaitstud sõnavabadust.
Tsensuuri rakendati seoses Covid-19 pandeemiaga, kui nõuti tõese info tsenseerimist – näiteks takistati SARS-Cov-2 viiruse võimaliku laboripäritolu kohta käivat arutelu, infot ja sõnavõtte, mis kritiseerisid viiruse leviku piiramiseks kasutatud lukustamispoliitikat ja kõike, mis näitas negatiivses valguses koroonavaktsiine, sh kannatanute poolt vaktsiinikahjudest rääkimist. Maha suruti ka muid teemasid – näiteks takistasid sotsiaalmeediaplatvormid ametiasutuste suunistel enne 2020. aasta presidendivalimisi ajalehe New York Post artiklite levikut, mis paljastasid toona veel kandidaadi staatuses Barack Obama aegse asepresidendi Joe Bideni ja tema poja Hunter Bideni korruptiivseid äriskeeme. Lubamatuteks nimetati ka 2020. aasta presidendivalimistel võimalikest valimispettustest rääkivaid postitusi.
2022. aasta sügisel lisandusid samasse kohtuasja hagejatena ka eraisikud, keda valitsuse survel või suunistel oli sotsiaalmeedias tsenseeritud. Nende seas on Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessor dr. Jayanta Bhattacharya, Harvardi meditsiinikooli nüüdseks endine professor dr. Martin Kulldorff, psühhiaater dr. Aaron Kheriaty, väljaande The Gateway Pundit looja Jim Hoft ja tarbija- ning inimõiguste eest seisva ühingu Health Freedom Louisiana üks eestvedaja Jill Hines.
Eelmise aasta juuli alguses tegi Louisiana läänepiirkonna ringkonnakohtu (U.S. District Court for the Western District of Louisiana) kohtunik Terry A. Doughty pretsedenditu otsuse ja keelas Ühendriikide valitsusel ja ametnikel sel viisil sotsiaalmeediafirmadega suhtlemise. “Ajal, mida ehk kõige paremini iseloomustab laialt levinud kahtlus ja ebakindlus, näib Ameerika Ühendriikide valitsus olevat võtnud endale orwelliliku “tõeministeeriumi” sarnase rolli,” kirjutas Doughty oma ettekirjutuse juurde käivas 155-leheküljelises selgituses.
Mullu septembris ütles ka kõrgem kohtuaste ehk Ühendriikide viienda ringkonna apellatsioonikohus (The U.S. Court of Appeals for the 5th Circuit), et Bideni Valge Maja, tervishoiuotsuseid tegevad tippametnikud ja Föderaalne Juurdlusbüroo (Federal Bureau of Investigation, FBI) rikkusid tõenäoliselt Ühendriikide põhiseaduse esimest parandust, mis sõna- ja väljendusvabadust käsitleb. Kolme kohtuniku ühehäälne otsus märkis, et Valge Maja “sundis platvormid oma modereerimisotsuseid tegema hirmutavate sõnumite ja ebasoodsate tagajärgedega ähvardamise teel”. Teisisõnu kasutati nende hinnangul lubamatut mõjutamist, et tehnoloogiaettevõtted eemaldaks või piiraks levikut postitustel, mis puudutasid näiteks koroonaviirust või valimisi. Samas piiras otsus kohtunik Doughty tehtud ettekirjutuse ulatust, eemaldades sealt suhtluskeelu osadelt asutustelt, mis esialgses ettekirjutuses olid.
Arutelu ülemkohtus toimus tänavu märtsis ja ehkki kohtu praeguses koosseisus on ülekaalus konservatiivsema maailmavaatega kohtunikud, oli toonase arutelu põhjal selge, et enamus kohtunikke vaatab küsimust alama astme kohtunikega võrreldes siiski erineva nurga alt.
Ülemkohtu enamus põhjendas ettekirjutusega mittenõustmist eelkõige asjaoluga, et kaebajad ei suutnud nende hinnangul tõendada, et kannatasid föderaalametnike ja sotsiaalmeediaplatvormide vahelise suhtluse tõttu otsest kahju. Kohtu enamuse hinnangul on ettevõtted, nagu Facebook ja YouTube juba pikka aega tegelenud sisu modereerimisega ja hagejad ei suutnud nende sõnul näidata, et ettevõtted otsustasid postitusi eemaldada valitsuse surve tõttu. “Kuigi nähtub, et valitsus mängis rolli vähemalt mõnes platvormide modereerimisvalikus, näitavad tõendid, et platvormidel olid iseseisvad stiimulid sisu modereerimiseks ja nad kasutasid sageli oma otsustusõigust,” kirjutas enamuse arvamuse esitanud kohtunik Amy Coney Barrett.
Eriarvamusele jäänud kohtunikud Samuel Alito, Clarence Thomas ja Neil Gorsuch aga kritiseerisid oma kolleege selle tõttu, et sõnavabaduse piiramine, mida valitsuse sunniviisilised ettekirjutused sisu modereerimiseks endast kujutavad, jäeti sellise otsusega käsitlemata. Vähemuse arvamuse esitanud Alito kirjutas, et kohus hiilib kõrvale kohustusest seda hinnata ja lubab seega sellisel sundimiskampaanial saada eeskujuks järgmistele ametnikele, kes tahavad kontrollida, mida inimesed ütlevad, kuulevad ja mõtlevad.
Kui Valge Maja sai seekord ülemkohtu otsust kritiseerimise asemel tervitada, siis ametnike suunistel toimunud sotsiaalmeedia-tsensuuri all kannatanud seda mõistagi ei teinud. Näiteks tõi dr. Kheriaty välja kohtu enamuse seisukoha, mille kohaselt peavad hagejad ettekirjutuse jõustumiseks tõendama jätkuvat riski, et valitsus survestab mõnd sotsiaalmeediaplatvormi neid tsenseerima. “Ilmselt on asjaolu, et meid ikka veel mitmel platvormil tsenseeritakse, selle tuvastamiseks ebapiisav?” küsis ta. Kheriaty lisas, et kuivõrd tegemist oli vaid otsusega esialgse ettekirjutuse kohta, siis tema ja kaashagejate võitlus jätkub.
