Uudised maailmast: tsensuuri-arutelust USA ülemkohtus, Covid-i laboripäritolust ja tumedalt natsionalistlikest maastikumaalidest

Lisaks: miljardärid otsivad rohepöörde-maavarasid ja USA demokraadid elavad endiselt pandeemias.

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

Toeta

Ühendriikide ülemkohus vaagib sõnavabadusse sekkumise piire

Ameerika Ühendriikide ülemkohus alustas esmaspäeval arutelu märgilise tähtsusega sõnavabaduse kohtuasjas, mille tulemusest sõltub, kuivõrd jõuliselt võib valitsus sundida sotsiaalmeedia platvorme inimeste arvamusavaldusi tsenseerima. Kohtuasi sai alguse 2022. aasta mais, kui Missouri ja Louisiana osariikide peaprokurörid andsid Joe Bideni ja tema valitsuse ametiisikute vastu sisse hagi, milles selgitasid, et Bideni administratsioon rakendab sotsiaalmeedia ettevõtteid survestades nende kaudu tsensuuri ning surub seeläbi alla Ühendriikide põhiseaduse esimeses paranduses kaitstud sõnavabadust.

Tsensuuri rakendati seoses Covid-19 pandeemiaga, kui nõuti tõese info tsenseerimist – näiteks takistati SARS-Cov-2 viiruse võimaliku laboripäritolu kohta käivat arutelu, infot ja sõnavõtte, mis kritiseerisid viiruse leviku piiramiseks kasutatud lukustamispoliitikat ja kõike, mis näitas negatiivses valguses koroonavaktsiine, sh kannatanute poolt vaktsiinikahjudest rääkimist. Maha suruti ka muid teemasid – näiteks takistasid sotsiaalmeediaplatvormid ametiasutuste suunistel enne 2020. aasta presidendivalimisi ajalehe New York Post artiklite levikut, mis paljastasid toona veel kandidaadi staatuses Barack Obama aegse asepresidendi Joe Bideni ja tema poja Hunter Bideni korruptiivseid äriskeeme. Lubamatuteks nimetati ka 2020. aasta presidendivalimistel võimalikest valimispettustest rääkivaid postitusi.

2022. aasta sügisel lisandusid samasse kohtuasja hagejatena ka eraisikud, keda valitsuse survel või suunistel oli sotsiaalmeedias tsenseeritud. Nende seas on Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessor dr. Jayanta Bhattacharya, Harvardi meditsiinikooli nüüdseks endine professor dr. Martin Kulldorff, psühhiaater dr. Aaron Kheriaty, väljande The Gateway Pundit looja Jim Hoft ja tarbija- ning inimõiguste eest seisva ühingu Health Freedom Louisiana üks eestvedaja Jill Hines.

Eelmise aasta juuli alguses tegi Louisiana läänepiirkonna ringkonnakohtu (U.S. District Court for the Western District of Louisiana) kohtunik Terry A. Doughty pretsedenditu otsuse ja keelas Ühendriikide valitsusel ja ametnikel sel viisil sotsiaalmeediafirmadega suhtlemise. “Ajal, mida ehk kõige paremini iseloomustab laialt levinud kahtlus ja ebakindlus, näib Ameerika Ühendriikide valitsus olevat võtnud endale orwelliliku “tõeministeeriumi” sarnase rolli,” kirjutas Doughty oma ettekirjutuse juurde käivas 155-leheküljelises selgituses.

Mullu septembris ütles ka kõrgem kohtuaste ehk Ühendriikide viienda ringkonna apellatsioonikohus (The U.S. Court of Appeals for the 5th Circuit), et Bideni Valge Maja, tervishoiuotsuseid tegevad tippametnikud ja Föderaalne Juurdlusbüroo (Federal Bureau of Investigation – FBI) rikkusid tõenäoliselt Ühendriikide põhiseaduse esimest parandust, mis sõna- ja väljendusvabadust käsitleb. Kolme kohtuniku ühehäälne otsus märkis, et Valge Maja “sundis platvormid oma modereerimisotsuseid tegema hirmutavate sõnumite ja ebasoodsate tagajärgedega ähvardamise teel”. Teisisõnu kasutati lubamatut mõjutamist, et tehnoloogiaettevõtted eemaldaks või piiraks levikut postitusel, mis puudutasid näiteks koroonaviirust või valimisi. Samas piiras otsus kohtunik Doughty tehtud ettekirjutuse ulatust, eemaldades sealt suhtluskeelu osadelt asutustelt, mis esialgses ettekirjutuses olid.

Ülemkohtus esmaspäeval toimunud arutelu näitas, et sarnast üksmeelt riigi üheksa tähtsama kohtuniku seas, nagu alamas astmes, ei ole. Ühendriikide ülemkohtus on praegu ülekaalus selgelt konservatiivse tiiva esindajad, kuid see ei pruugi tähendada, et nad praegust kaebust toetama asuksid. Politico arvab, et enamik kohtunikest näis esmaspäevasel arutelul olevat kohtuasja suhtes skeptilisel seisukohal. Konservatiivse maailmavaatega kohtunik Samuel Alito esindas väljaande hinnangul seda poolt, kelle jaoks Valge Maja ja teised ametkonnad tegelesid sotsiaalmeediaettevõtete tsenseerimisele sundimisega. Alito sõnul ei oleks mõistetav, kui ametnikud käituks samamoodi, nagu nähtub tehnoloogiafrmadega vahetatud e-kirjadest, traditsioonilise ajakirjandusega. Samas kaks teist kohtunikku märkisid, et valitsusametnikud kirjutavad tihti ajakirjanikele ja toimetajatele, kui nende hinnangul on mõnes artiklis midagi valesti kajastatud. John G. Roberts aga oli skeptiline, kas föderaalvalitsuse ja meedia vahelise suhtluse kontrollimine oleks üldse tõhus.

Ülemkohtu kohtunik Samuel Alito oli valitsuse tsensuuripüüdluste suhtes kriitiline, kuid kohtunike seas oli ka pehmemaid arvamusi. Foto: Steve Petteway/Wikimedia Commons/Public Domain.

Kohtunik Amy Coney Barrett ütles, et tema arvates on madalama astme kohtud teinud selles asjas vigu. Ta väljendas oma muret, et valitsusametnike suhtluse keelamisel sotsiaalmeediafirmadega ei saa näiteks ära hoida inimeste isikuandemete pahatahtlikku avaldamist internetis.

Bideni poolt ametisse määratud kohtunik Ketanji Brown Jackson kommenteeris aga, et igat riigi sekkumist saa pidada põhiseaduse esimese paranduse ehk sõnavabaduse rikkumiseks, kuivõrd valitsus võib mõnel juhul olla kohustatud astuma samme riigi kodanike kaitseks väljendusvabadusele piiranguid seades.

Istungil kohtunike poolt osapooltele küsimuste esitamisel ja osapoolte seisukohtade kommenteerimisel väljendatu põhjal lõplikku otsust muidugi ennustada ei saa – see peaks kohtuasjas tulema tänavu juuni lõpuks.

Uuring: Covid-19 pärineb suure tõenäosusega laborist

Austraalia ja Ameerika Ühendriikide teadlaste hinnnagul on Covid ligi 70% suuruse tõenäosusega pärit laborist, vahendab The Daily Mail. Teadlaste töörühm analüüsis järelduste tegemiseks erinevaid koroonaviirusega SARS-Cov-2 seotud asjaolusid. Selle alla kuulusid küsimused, kui haruldane see viirus on, kui palju inimesi nakatus ja kui suur oli levik, millal pandeemia algas ja kus, millised olid nakatunutel ootamatud sümptomid jne. Teadlased määrasid igale kategooriale maksimaalse punktisumma ja kui viirus kogus kategoorias rohkem kui 50% punktidest, võis järeldada, et see ei ole pärit looduskeskkonnast ehk on teisisõnu pärit laborist. Kolmes kategoorias andsid teadlased viiruse laboripäritolule maksimumpunktid. Näiteks anti maksimumpunktid kategoorias, mis käsitles pandeema puhkemise asukohta. Kuivõrd esimene ametlik Covid-juhtum pärines Hiina linnas Wuhanis asuvalt turult, siis teadlaste sõnul tuleb arvestada ka asjaolu, et vaid 12 kilomeetri kaugusel samast turust asub Wuhani Viroloogia Instituut, kus tegeleti koroonaviirustega. Ka kategoorias “ebatavaline tüvi” sai Covid üheksa punkti üheksast. See tähendab, et Covid-i puhul on täheldatud ebatüüpilisi, haruldasi või äsja tekkinud omadusi ning märke, et viirust on võimestatud või geenitehnoloogia abil töödeldud.

Järjekordne uuring kinnitas, et Covid-19 on suure tõenäosusega pärit pildil olevast asutusest. Foto: Wikimedia Commons.

Lisaks anti maksimumpunktid “kahtlaste asjaolude” kategoorias, sest viroloogia instituudis leidsid aset mõned ebatavalised sündmused. Näiteks anti kontroll laboratooriumis üle sõjaväele ja sealt kadus viiruste andmebaas, mis sisaldas nahkhiirtelt ja hiirtelt võetud 20 000 proovi.

Kõigi kategooriate peale kokku sai Covid 68% punktidest, mis tähendab, et suure tõenäosusega ei ole tegemist loomulikul teel arenenud viirusega ehk see on valla pääsenud laborist.

Uuringu läbi viinud teadlaste sõnul oligi nende eesmärk näidata, et ehkki enamik teadustöid käsitleb endiselt viiruse looduslikku päritolu, ei saa selle pärinemist laborist välistada. Eriti olukorras, kus looduslikul teel nahkhiirelt pärinev viirus inimesele hüpata ei saa ning oleks vajalik leida, kes oli see vaheperemees, kelle kaudu viirus inimesele levis. Seda vaheperemeest ei ole aga välja selgitada suudetud.

Loomulikult tuleb märkida, et uuringu tulemus ei ole sugugi üllatav ja viiruse päritolu ongi tegelikkuses põhjust seostada Wuhani Viroloogia Instituudiga. Ehkki viiruse laboripäritolust on püütud teha vandenõuteooriat, on kriitiliselt mõtlevad teadlased juba päris algusest peale viirust ning Wuhani laborit omavahel seostanud. Mh tehti instituudis nahkhiirtelt pärit koroonaviirusega võimestamise katseid. Neid rahastas omakorda Anthony Fauci juhitud Ameerika Ühendriikide allergia- ja nakkushaiguste instituut (National Institute of Allergy and Infectious Diseases – NIAID) ühingu EcoHealth Alliance kaudu. EcoHealth’i juht Peter Daszak oli aga hiljem üks tulihingelisemaid viiruse loodusliku päritolu teooria edendajaid. Ka Fauci propageeris sama teooriat. Oleme sellest kõigest pikemalt kirjutanud siin.

Briti muuseum: maalid maastikust võivad esile kutsuda “tumedaid natsionalistlikke tundeid

Suurbritannia Cambridge’i ülikoolile kuuluv Fitzwilliami muuseum väidab, et Briti maastikku kujutavad maalid tekitavad tumedaid natsionalistlikke tundeid, vahendab The Telegraph. Selle tõttu on muuseum oma ekspositsiooni uuendanud. Uued infosildid märgivad näiteks, et Inglismaa künkliku maastiku kujutamine võib äratada uhkusetunnet kodumaa vastu, millel on aga ka tumedam külg.

Muuseum on maalid paigutanud ümber temaatilistesse kategooritatesse, mis muuseumi direktori Luke Syson’i lootuste kohaselt muudab galerii väljapanekud “kaasavaks ja esinduslikuks”. Kategooriateks on näiteks “Mehed vaatavad naisi”, “Identiteet”, “Ränne ja liikumine” ning “Loodus”.

Kas tajute maali vaadates tumedaid natsionalistlikke tundeid? Wivenhoe Park, Essex. John Constable. Foto: Wikimedia Commons/Public Domain.

Looduse kategooria hõlmab näieks selliste kunstnike, nagu John Constable’i (1776-1837), Thomas Gainsborough’ (1727-1788) ja Samuel Palmer’i (1805-1881) inglise maastikke ning Camille Pissarro (1830-1903), Pierre-Auguste Renoir’ (1841-1919), Claude Monet’ (1840-1926) ja Paul Cézanne’i (1839-1906) prantsuse stseene. Galerii infosilt teavitab külastajat sellest, et maastikumaalid olid alati seotud ka rahvusliku identiteediga. “Maastikku peeti otseseks sidemeks minevikuga ja seega rahvuse olemuse tõeliseks peegelduseks. Maalid, mis kujutasid inglise künkaid või lopsakaid prantsuse põlde, tugevdasid lojaalsust ja uhkust kodumaa suhtes. Selle rahvustunde esilekutsumise tumedam külg on see, et ainult neil, kellel on ajalooline side selle maaga, on õigus sinna kuuluda.”

Uue identiteedigalerii silt annab külastajatele teada aga sellest, et jõukate isikute portreed olid tähtsaks vahendiks valge valitseva klassi sotsiaalse korra tugevdamisel, jättes väga vähe ruumi värviliste inimeste, töölisklassi või teiste marginaliseerunud inimeste kujutamiseks. Samuti märgitakse, et portreed olid sageli keerulisel viisil seotud Briti imperialismi ja Atlandi-ülese orjanduse institutsiooniga. Selle ruumi maalide hulka kuulub ka Joseph Wrighti (1734-1797) portree Richard FitzWilliamist (1745-1816), kes pärandas 100 000 naelsterlingit, oma maalid ja muud kunstiesemed ning raamatukogu Cambridge’i ülikoolile ehk sama muuseumi asutamiseks. Portree juures olevale infosildile on märgitud, et FitzWilliami rikkus “pärines tema vanaisalt, Sir Matthew Deckerilt, kes oli selle osaliselt kogunud orjastatud aafriklaste atlandiülese kaubanduse kaudu”.

Miljardäride rahastatud firma otsib tehisintellekti abil olulisi maavarasid

Ameerika Ühendriikide Silicon Valley ettevõte KoBold Metals kasutab tehisintellekti, et luua nn aardekaart, mis aitaks leida uusi maavarade leiukohti, vahendab CNBC. Eelkõige otsitakse näiteks vase, liitiumi, koobalti ja nikli seni avastamata varusid, kuivõrd tegemist on oluliste metallidega, mida on suurtes kogustes vaja CO2-nulli saavutamiseks ehk liitiumakude, tuulegeneraatorite, päikesepaneelide jm tehnoloogiliste vahendite tootmiseks. Ettevõttel on praegu üle 60 uurimisjärgus projekti mitmes riigis. Näiteks hiljuti avastati laiaulatuslik vasevaru Aafrikas Sambias. Ettevõtte juht Josh Goldman märkis, et ettevõtte investorid olid avastusest vaimustuses. “Nad tunnevad selle uudise üle suurt rõõmu, sest see on see, mida me eesmärgiks seadsime. Ettevõtte mõte on avastada, leida ja arendada nende maavarade leiukohti, mida me vajame energiamajanduse üleminekul,” ütles Goldman viitega rohepöördele. Tema sõnul on Sambias uute maavarade leiukohtade avastamispotentsiaal suur.

Ettevõtte investorite hulka kuuluvad Microsofti asutaja Bill Gates’i kõrval sellised tuntud miljardärid, nagu fondijuht Ray Dalio, Virgin Group’i asutaja Richard Branson, Alibaba asutaja Jack Ma ja Amazoni asutaja Jeff Bezos. Nende kõrval on investoriks näiteks ka Norra naftafirma Equinor.

Lühiülevaade sellest, kuidas Sambias vaske kaevandatakse.

Ettevõtmist hinnates võib tõdeda, et tänase nn rohepöörde ehk CO2 nulli keeramise poliitika toetamise kõrval on jõukad ärimehed leidnud taas suurt tulu toova investeerimissuuna, sest vajadus nende metallide järele kasvab kordades. Samal ajal tuleb ka arvestada, et ka kaevandada tuleb märkimisväärselt rohkem – näiteks ühe elektriauto tootmiseks vajaliku koguse maavarade kättesaamiseks peab liigutama kuus korda rohkem maapinda, kui sisepõlemismootoriga autode puhul. Mõistagi on kordades suuremahulisemal kaevandamisel ka suurem keskkonnajalajälg.

Ühendriigid: enamiku demokraatide jaoks ei ole Covid-pandeemia lõppenud

Ameerika Ühendriikide uuringufirma Gallup hiljutine küsitlus selle kohta, kas Covid-pandeemia on vastajate hinnangul lõpuks möödunud, näitas, et kõik seda sugugi ei arva. Ameeriklaste arusaamad selles küsimuses jooksevad seejuures väga selgelt poliitilist liini pidi. Kui end vabariiklasena määratlevatest kodanikest 79% ütles, et pandeemia on tõepoolest läbi saanud, siis sama arvas vaid 41% demokraatidest.

Uuringu kohasel elab kuus USA Demokraatliku Partei toetajat kümnest endiselt Covid-pandeemias. Foto: Gallup.

Parteilise eelistuseta valijatest luges pandeemia lõppenuks 63% vastanutest. Kõiki kokku võttes arvas 59% vastanutest, et pandeemia võiks lõppenuks lugeda. Kuus vastajat kümnest ütles aga, et pandeemia eelne normaalsus taastunud ei ole.

Kogume 25 000€ järgmise poolaasta tegevuseks – palume Sinu toetust!
TOETA SOBIVA SUMMAGA TÄNA
Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments