Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization – WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus tegi otsuse hädaolukorra välja kuulutamise kohta teatavaks pärast kohtumist hädaolukordade komisjoniga. Komisjoni hinnangul on Kongo Demokraatlikus Vabariigis praeguse puhangu tekitanud ahvirõugete uuel tüvel võimekus levida edasi üle Aafrika ja ka mandrilt väljapoole. “Ahvirõugete uue tüve tekkimine, selle kiire levik Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas ja mitmes naaberriigis teatatud juhtumid on väga murettekitavad. Lisaks teiste ahvirõugete tüvede puhangutele Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja teistes Aafrika riikides, on selge, et nende puhangute peatamiseks ja inimelude päästmiseks on vaja kooskõlastatud rahvusvahelist reageerimist,” ütles Ghebreyesus.
Ahvirõugete leviku tõttu kuulutas WHO hädaolukorra välja ka 2022. aasta juulis ja lõpetas selle 2023. aasta mais. Toona levis haiguse teine sort ja see jõudis umbes sadakonda maailma riiki.
Ahvirõugete näol on tegemist haigusega, mis põhjustab gripilaadseid sümptome ning tekitab ebameeldivaid nahamoodustusi. See levib lähedase kokkupuute kaudu nakatunud inimesega. Üks lähedase kokkupuutevorme, mille kaudu haigus levib, on näiteks seks ja nii pani 2022. aasta ahvirõugete hoiatuskampaania erilist rõhku “meestega seksivate meeste” teavitamisele haigusega seotud levikust ja ohtudest, pidades neid esimese järgu riskirühmaks. Mitmed riigid, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Ühendkuningriik alustasid toona ahvirõugete vastast vaktsineerimist esmajärjekorras homo- ja biseksuaalsetest meestest.
Väidetavalt lõppeb surmaga neli ahvirõugete juhtumit sajast ning tänavu leviva uue tüve puhul koguni 10 juhtumit sajast, kuid BBC välja toodud praeguse puhangu algriigi Kongo numbrid kõrgemat suremuse määra ei kinnita. Aasta algusest on umbes 87 miljoni elanikuga riigis tuvastatud 13 700 juhtumit, millest surmaga on lõppenud 450 ehk umbes 3,28 juhtumit sajast. Ehkki ka see number on pahaendeliselt suur, on nüüd väidetud 10% suurune suremus erakordselt hirmutav.
Teisalt saame mineviku vaadates tõdeda, et varasemalt on WHO haiguse suremusnäitajatega liialdanud. Covid-kriisi tõttu kuulutas WHO 2020. aastal samuti välja rahvusvaheline hädaolukorra ja toona läks laialt levima ning tekitas paanikat WHO väide, et suremus Covid-sse on 3.4%. Tegelikult oli see protsent arvutatud tuvastatud haigusjuhtude ja mitte nakatunute põhjal ehk peegeldas sisuliselt riskirühma numbreid, st neid, kes haiguse käes tõepoolest kannatasid ja arstiabi vajasid, mitte aga enamikku nakatunutest. Seega tegelik Covid-i suremusnäitaja oli mitukümmend korda väiksem. Tunnustatud Stanfordi Ülikooli meditsiiniprofessori John P. A. Ioannidise jt põhjalik uuring tõi 2022. aasta oktoobris välja, et vaktsineerimise eelselt oli vanuserühmas 0-69 nakatumissuremuse suhtarv 0.095%. Vahe WHO kaudu liikvele läinud esialgse protsendiga on seega enam kui 30-kordne. Kuigi nii Ioannidis kui teised teadlased juhtisid suurele eksitusele tähelepanu juba 2020. aastal, ei pidanud WHO toona vajalikuks paanikat vähendama asuda. Igal juhul tasub loota, et ka ahvirõugete suremus on vähemalt mõningal määral üle hinnatud.
Rahvusvahelise hädaolukorra välja kuulutamine tähendab WHO-le aga seda, et nüüd saab peadirektor hakata riikidele ahvirõugete leviku piiramiseks ajutisi soovitusi jagama ning avanesid ka organisatsiooni rahalised vahendid olukorraga tegelemiseks. WHO eeldab, et järelevalve, valmisoleku ja reageerimistegevuse toetamiseks on esialgu vaja 15 miljonit dollarit (13.8 miljonit eurot). Praeguseks on WHO eraldanud hädaolukordade fondist 1,45 miljonit dollarit (1.33 miljonit eurot) ja võib lähipäevil summat suurendada. Organisatsioon on pöördunud raha saamiseks ka oma finatseerijate poole (liikmesriigid, Bill Gates’i fond jt). Samuti teeb WHO pingutusi, et kiirendada ahvirõuge-vaktsiinide kättesaadavust madalama sissetulekuga riikides.
