Saksamaa statistikaameti (DeStatis) andmetel on viimase aastaga välismaale kolinud enam kui 288 000 Saksa kodanikku. Tööotsinguportaali Indeed tellitud uue uuringu järgi pole suundumus kuskile kadunud ning kuue aastaga on rahvusvaheliste tööpakkumiste otsingute arv vähemalt kahekordistunud, kirjutab Euronews.
Turu-uuringute instituut Appinio küsitles tänavu mais tuhandet Saksamaal töötavat inimest vanuses 16-66. Selgus, et neist mõtlevad kõige rohkem välismaa peale kõrgema sissetulekuga inimesed. Vähemalt 6000 euro suuruse netosissetulekuga leibkondadest enam kui iga teine vastaja ütles, et on viimasel aastal kandideerinud välismaa töökohtadele või uurinud rahvusvahelist tööturgu. Kaks kolmandikku vastanutest mõtles üldiselt välismaal töötamise peale ning ligikaudu 30% oli aktiivselt otsinud välismaal tööd. Välismaal töötada tahtjatest 77% eelistab ka elada välismaal, enamik esialgu aasta või paar, aga paljud ka alaliselt.
Potentsiaalsed väljarändajad otsivad peamiselt kontoritööd, näiteks turunduses, aga ka tehnoloogia-, majutus- ja logistikasektoris. Välismaal töötades loodavad vastanud teenida paremat sissetulekut ja leida etema elukvaliteedi – mõlema puhul 51% vastanutest. Ligikaudu 42% loodab, et välismaal ootab ees meeldivam kliima või madalamad maksud ja sotsiaalmaksud. Vaid 24% vastanutest pidas oluliseks karjääri väljavaadet.
Indeedi tööturuökonomisti Virginia Sodergeldi hinnangul on rahvusvaheline liikuvus üldjoontes positiivne. Välismaalt saadud kogemused ja teadmised võivad tõugata uuendusi ja tuua uusi ärivõimalusi. Samas, kui kaks kolmandikku töötajatest tahab lahkuda, tuleks selles märgata rahulolematust Saksamaa elu- ja töötingimustega. Uuringust järeldubki, et 70% vastanutest peab maksukoormust sissetuleku suhtes liiga suureks. Näiteks 100 eurost, mille tööandja kulutab ühe töötaja peale, saab töötaja endale vaid ligikaudu poole ehk 50,70 eurot (vrdl Eestis on see tulumaksuvaba miinimumi arvestamata u 57,40 eurot). Ülejäänu läheb tulumaksuks ja sotsiaalkindlustusmakseteks, mida maksavad nii töötajad kui ka tööandjad. Olukorda ei paranda ka pühendumus tööl, sest see ei tasu end piisavalt ära. Saksamaa plussidena nimetas ligikaudu 60% vastanutest sotsiaalset keskkonda, 47% tööhõivekaitset ja 35% sotsiaalkindlustussüsteemi.
Kõige populaarsemaks sihtkohaks peavad Saksa kodanikud USA-d, millega on seotud 14,4% kõigist otsingutest, mida on mullusega võrreldes siiski 34% vähem. Teist ja kolmandat kohta jagavad 13,6%-ga otsinguist Ühendkuningriik (kasv 38%) ja Šveits. Suurt huvi pakuvad ka Araabia Ühendemiraadid ja India, kus mõlema puhul on päringute hulk kasvanud 24%. Austraalia puhul registreeriti mullusega võrreldes 10% kasv.
Mullu rändas Saksamaalt mujale umbes 97 000 inimest rohkem kui tagasi tuli. Tegemist on kõige suurema netoväljarändega pärast 2017. aastat. Muude riikide kodanike sisserände puhul on aga olukord vastupidine ja mullu registreeriti enam kui 200 000 inimese netosisseränne. Seejuures pole tegemist üksnes pagulastega, vaid märkimisväärselt suurem on tööränne kolmandatest riikidest, nt Indiast, kust tulnud töötavad IT-sektoris, aga ka inseneridena või teaduses.
