Palju on olnud inimesi, kes kaevanud pärast koroonavaktsiini saamist erinevate tervisehädade üle. Näiteks on neil tekkinud nn ajuudu või liigne väsimus. Inimesed kaebavad pearinglust, unetust, tinnitust ja paljudel on tekkinud liikumispuudulikkus. Selle kõrval on need vaktsiinid nähtavalt põhjustanud gripilaadseid nähte, paistes lümfisõlmi ning närvisüsteemi probleeme. Kui seni on selliseid teateid laias teadlaskonnas pigem eiratud ning neid, kes teemat uurinud, tõrjutud ja tühistatud, siis nüüd on teemaga tõsiselt tegelemas Ameerika Ühendriikide maineka Yale’i ülikooli teadlased. Nende värske uuring keskendub just inimestele, kes teatasid kroonilistest tervisehädadest, mis tekkisid vahetult pärast vaktsineerimist, ühe või kahe päevaga. Edasi võisid nende inimeste sümptomid muutuda raskemaks ja püsida väga kaua, kirjutab YaleNews.
Yale’i teadlased soovisidki seega välja selgitada vaktsineerimisjärgse sündroomi immunoloogilised näitajad, mis eristavad sündroomi põdejaid teistest. Uuringu ühe autori ja Yale’i ülikooli immunoloogi dr Akiko Iwasaki sõnutsi oli uuringu valim küll väike ja lõplikud tulemused ei ole veel selgunud, kuid leitu aitab edaspidi vaktsineerimisjärgset sündroomi tuvastada ja ravida.
Iwasaki töörühm kogus ajavahemikul 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta novembrini vereproove 42 inimeselt, kellel oli vaktsineerimisjärgne sündroom, ja 22 inimeselt, kellel seda ei olnud. Analüüsides patsientide immuunsüsteemi tunnuseid selgus, mõnel vaktsineerimisjärgse sündroomiga haigel olid selged bioloogilised muutused, sh immuunsüsteemi rakkude erinevused ja koroonaviiruse ogavalk veres ka kaua aega pärast vaktsineerimist. Ühtlasi paistab sündroom organismis taasäratavat soikeseisundis olnud Epstein-Barri viiruse, mis võib põhjustada gripilaadseid nähte, paistes lümfisõlmi ja närvisüsteemi probleeme.
Erinevused leiti ka antikehade tasemes, mida organism kasutab viiruse vastu. Vaktsineerimisjärgse sündroomiga osalejatel, kes ei olnud koroonaviirust põdenud, oli SARS-CoV-2 valgu vastaste antikehade tase madalam kui kontrollrühmas. Teadlased peavad tõenäoliseks põhjuseks asjaolu, et nad olid saanud vähem vaktsiinidoose kui isikud, kellel vaktsineerimisjärgset sündroomi polnud. Vähem vaktsiinidoose ja viirusnakkuse puudumine tähendab, et keha immuunsüsteemil on olnud vähe võimalusi arendada kaitset viiruse vastu.
Teadlased mõõtsid ka koroonaviiruse ogavalgu taset ehk viiruse osa, mis võimaldab sel tungida peremehe rakkudesse ja neid nakatada ning mis koroonavaktsiinides tekitavad immuunvastuse viiruse vastu. Uuringu autorid leidsid, et mõnel vaktsiinijärgse sündroomiga isikul oli ogavalgu tase kõrgem kui kontrollisikutel. Seda isegi neil, kellel ei olnud tõendeid nakatumise kohta. Kui tavaliselt on ogavalgu tase tuvastatav paar päeva pärast vaktsineerimist, siis mõnel vaktsineerimisjärgse sündroomiga osalejal oli ogavalk tuvastatav rohkem kui 700 päeva pärast viimast vaktsineerimist. Püsivat ogavalku on seostatud ka pika COVID-iga, hoides keha pidevas põletiku seisundis. Dr Iwasaki ütles: „Üllatav oli leida ogavalku vereringest nii palju hiljemgi. Me ei tea, kas ogavalgu tase põhjustab kroonilisi sümptomeid, sest oli ka teisi vaktsineerimisjärgse sündroomiga osalejaid, kellel ei olnud mõõdetavat ogavalgu taset. Kuid see võib olla üks sündroomi alusmehhanisme.”
Uurimisrühm vaatles veel 134 inimest, kellel oli pikk COVID, kuna vaktsineerimisjärgse sündroomi sümptomid kattuvad sellega, ning 134 tervet vaktsineeritut. Nii pika COVID-i kui ka vaktsineerimisjärgse sündroomiga inimestel oli suurem tõenäosus, et Epstein-Barri sündroom reaktiveerub. Ligikaudu üheksa täiskasvanut kümnest on mingil ajal elus põdenud Epstein-Barri sündroomi, mis levib kehavedelike, näiteks sülje või sperma kaudu. Epstein-Barriga kaasnevad sümptomid nagu väsimus, palavik ja lööve ning kui sümptomid kaovad, jääb viirus organismi soikeseisundisse, aga võib immuunsüsteemi nõrgenedes uuesti aktiveeruda.
Uuringu kaasautor dr Harlan Krumholz ja Yale’i meditsiiniprofessor Harold H Hines jr lisasid, et mõnel inimesel tõepoolest on pärast vaktsineerimist märkimisväärsed terviseprobleemid ning nende kui teadlaste ja arstide kohus on kuulata kogemusi, uurida põhjuseid ja otsida lahendusi.
Varem oleme palju käsitlenud koroonavaktsiinidega kaasnenud tsensuuri ja “vaikimise kultuuri” ning et vandenõuteooriateks nimetati mistahes teateid koroonavaktsiinide kõrvalmõjude kohta, mida ei saanud olemas olla ja millele mingit tähelepanu ei pööratud. Yale’i ülikooli nüüdse uuringuga on autorid koroonavaktsiinide puhul astunud suur sammu seni aktsepteeritavast ainutõest kõrvale ja tunnistanud, et varem vaid “ohututeks ja tõhusateks” nimetatud vaktsiinid võivad põhjustada tõsiseid tervisekahjusid.
Ogavalgu ohtlikkus oli teada juba varem, näiteks Rootsi raku- ja molekulaarbioloog dr Jonathan Gilthorpe kirjeldas juba 2023. aastal, et mRNA-vaktsiinid panevad organismi tootma ogavalku, milles peituvad arvestatavad terviseriskid. Samuti on mõnda aega teada olnud, et erinevalt lubatust ei püsinud modifitseeritud mRNA-vaktsiin süstepiirkonnas, vaid liikus kõikjale kehas ning oli teada, et toksilist ogavalku toodetakse vähemalt kuus kuud. Toona polnud teada, kas organism võib ogavalku toota ka kauem, kuid vähemalt see küsimus on nüüd Yale’i ülikooli uuringuga jaatava vastuse saanud.
Kohusetundlikult lasin end 2x vaktsineerida , aga esimene asi peale vaktsiini saamist oli minna poodi, ja osta 200 gr Viskit ja kohe ära manustada. Minul polnud mingeid vaktsiini järgseid nähtusi (osa olid päevi nõrgad , palavikus, töövõimetud) . Minul mulje , et süstiti vett 🙂 Isegi sääsk tekitaks rohkem mõju ,kui mulle süstitud vaktsiin 🙂 . Ühesõnaga – karm äri suurte rahadega , kurat kes selle raha sai !