Riikide eesmärk on kutsuda Brüsselit kujundama uusi EL õigusakte selliselt, et need oleks lihtsad, rakendatavad, proportsionaalsed, põhineks tõenditel ning soodustaks uuenduslikkust ja investeerimiskindlust. Olemasolevate õigusaktide puhul paluvad riigid EL-il hinnata, kas need on endiselt asjakohased, et vähendada bürokraatiat ja muuta EL ettevõtjasõbralikumaks, kirjutab Euronews.
Mitteametliku dokumendi on allkirjastanud vähemalt 15 riiki: Austria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome. Riigid nõuavad, et valdkonniti määratakse, kas kehtivaid reegleid on endiselt tarvis või on neid tarvis ajakohastada või tekitavad vaid koormust ilma erilist väärtust pakkumata. „EL õigusaktid ei tohi olla eesmärk omaette. Seetõttu on EL mõistliku seadusloome tingimus regulatiivne tagasihoidlikkus, et vältida ülereguleerimist ja uute halduskoormuste kehtestamist,“ seisab dokumendis.
Kirjale allakirjutanute hinnangul tuleks ka uusi EL õigusakte süsteemselt hinnata, kuidas need mõjutavad majanduslikku konkurentsivõimet. Riigid leiavad, et uusi reegleid peaks EL tasandil kehtestama vaid siis, kui eesmärke pole võimalik piisavalt saavutada riiklikul tasandil. Uusi õigusakte tuleks kehtestada vaid siis, kui need loovad lisaväärtust ja seda on liidu tegevuse jaoks vaja ning need on proportsionaalsed, sidusad, õiguslikult ettearvatavad ja toetavad ärikeskkonda, kus Euroopa ettevõtted saavad investeerida, uuendada ja kasvada. Proportsionaalsuse põhimõtet kirjeldatakse avalduses kui põhimõtet, kus kavandatava õigusakti rahaline ja halduskoormus ei tohi ületada seda, mida on vaja, et saavutada eesmärki ning alati tuleks eelistada vähem koormavat varianti.
Allakirjutanud riigid kutsuvad EL korraldama Euroopa rakendus- ja konsolideerimisaastat, mil keskendutaks sellele, et rakendada, lihtsustada olemasolevaid õigusakte, hinnata nende kumulatiivset koormust ja omavahelist kooskõla, ühtlustada jõustamist, vähendada dubleerivat aruandlust. Ebavajalikud õigusaktid tuleks tühistada ja vajalikke muuta, võttes välja kõik liigse. EL peaks esikohale seadma kvaliteetse, jõustatava ja ettearvatava õigusloome, mitte õigusaktide rohkuse. Uute määruste puhul peaks kohaldama ka kohustuslikku ülevaatamist, näiteks iga viie aasta järel, et kontrollida, kas sellega soovitud eesmärk on saavutatud. „Äärmiselt oluline on vältida kumulatiivset keerukust, mis võib nõrgendada EL meetmete tõhusust ja seeläbi ka nende legitiimsust, vähendades EL ühisturu ligitõmbavust äritegevuse ja investeerimise kohana,“ on dokumendis märgitud.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on oma teisel ametiajal ennegi rõhutanud vajadust regulatsioone lihtsustada. Selleks on Komisjon esitanud mitu koondpaketti, mis hõlmavad nii tehisaru reegleid kui ka kliimakohustusi. Teisalt jällegi paistab Euroopa Komisjon iga algatuse ja eriti strateegiaga hoopis reegleid ja kohustusi lisavat, kui kuulata kasvõi von der Leyeni hiljutist aastakõnet. Samuti tuleb märkida, et ka riigid ise tihti hoopis lisavad Euroopast tulevale regulatsioonile omalt poolt bürokraatiat juurde – Eesti ametkond on seejuures teinud seda erakordse usinusega.
Tore algatus aga sellest pole abi. Aeg on see impeerium lõpetada.