Kogume 25 000€ uueks poolaastaks, et hoida portaali tasuta – palume Sinu toetust! Vaata ja toeta SIIN!
“Eestlastel ongi kõige lähedasem suhe just oma maaga, sest riigirahvas oleme me jõudnud olla nii lühikest aega ja meil ei ole riigikeskset mõtlemist,” ütleb Vaino. Ta räägib ka sellest, et eestlastele on ajalooliselt väga tähtis olnud kodu mõiste, ent inimeste kodutunne ja vabadus – see materiaalne ja vaimne ala, mille üle inimene saab ise otsustada – on jäämas ahtamaks. Eesti taasiseseisvumisel käis võitlus eeskätt riigi kui spirituaalse kodu, mitte riigi kui institutsiooni eest, leiab Raus, ja nendib, et kuigi riiki ja maad võidakse endiselt püüda esitleda ühe identiteedina, ei ole see enam nii. Riiki, mis sinuga ei arvesta, ei tajuta enam enda omana, juhivad mõlemad tähelepanu.
Juttu tuleb ka sellest, mida võime läbi nn rohepöörde oma identiteedist kaotada ja mida see meie maale pikemas perspektiivis tähendab. Raus leiab koguni, et rohepoliitika varjus toimib omalaadne uute territooriumite hõivamise ideoloogia ning tõstatab Prantsusmaa ja Madalmaade võrdluses ka küsimuse, kas Eesti on ikka täna päriselt demokraatlik riik, kui siin ei nähta probleemi näiteks valimiseelse valega võimule tõusmises. Ka Tammsaare oleks tänase Eesti pärast mures, ütleb Vaino, kes on tema tekste põhjalikult uurinud. “Paljud asjad, mida meie enam ei märkagi, olnuks tema silmis selge allakäik,” arvab ta.
Otsime siiski ka lootuskiirt ning arutleme, mis peaks muutuma, et Eesti poleks mitte ainult riiklik vorm, vaid püsiks ka vaimse jõuna. Kõlama jääb soov, et kõik leiaksid elus pisukestki aega mõelda igavikulisele ning endalt küsida, mida Eesti talle isiklikult tähendab.
Rohepööre ei ole vaimne rikkus vaid pigem vaimne ja mõistuslik tühjus!
RAHVADEMOKRAATIA
Demokraatia ja kommunism saavad mõlemad teostuda ilmselt ainult väga väikestes ühiskondades: näiteks metsikutes ja eraldatud amazonase indiaanikülades (mõnelpool seal pidavat elu käimagi üsna Marxi teooria järgi).
Suuremates ühiskondades ei toimi kumbki ja mõlemad on lihtsalt näitemäng ja etendus.
Oli hiljuti kommunismi näitemängu ja etendamise aeg, nüüd on demokraatia näitemängu ja etendamise aeg.
Demokraatiat pole me veel õieti näinudki ja see tegelik demokraatia ei pruugi olla samuti hea. Rahval võib olla “pöial alla-poole” liiga paljudes asjades.
Veel alles hiljuti hakati demokraatia tulemusena saksamaal ära lammutama söe- ja tuumaelektrijaamu – see oli ju rahva tahe – demokraatia.
Seega võivad demokraatlikud juhtimis-süsteemid väga kergesti ära lammutada selle heaolu, mille inimesed on loonud.
(Juba Siim Kallas ütles, et rahvas on rumal. See ei pruugi meile meeldida aga tal oli õigus)
DEMOGRAAFILINE OLUKORD
See saab paraneda alles siis kui euroopas rahvastik asendub ja islamiseerub.
Nad tulevad sealt siia ja vahetavad siin välja kogu kultuuri (võimalik, et osaliselt ka jõu-meetodite abil).
Kuid see võimaldab eestlastel püsima jääda.
Seal kusagil imaamide ja mullade maal ju rahvas kasvab – järelikult on nende (rahva säilitamise) süsteem ennast praktikas tõestanud.
Kultuuri välja vahetamist ei tasuks karta:
-hääbuva rahva tõekspidamised ju hääbuvad ja kaovad koos selle hääbuva rahvaga,
-kasvava rahva tõekspidamised ju kasvavad koos selle kasvava rahvaga.
(seega on ju siis juba ette otsustatud, et kelle tõekspidamised lõpuks püsima jäävad)
Tean, et selline jutt ei meeldi paljude aga kas on üldse teisi valikuid …?
Sel juhul see pole ju enam seesama rahvas ja neid ei saa minu arust nimetada eestlasteks, kui kultuur on välja vahetatud, rahvastik asendunud ja islamiseerunud. Ei saa öelda, et see laseb eestlastel püsima jääda. See, mis jääb sellisel juhul püsima on juba midagi muud kui eestlane tänases tähenduses ja sisus.
KULTUUR
Pakistani maakülades paneb pere-papa oma tütre ise mehele, väimees-poiss leitakse perekondlike kokkulepete tulemusena. Ned pakistani külad on lapsi täis ja rahvas kasvab.
Kui lugeda vanemaid eesti kirjandusteoseid (näiteks “Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola”) siis paistab, et meil oli üsna sarnane elu-korraldus.
Nendel aegadel ka eestis rahvaarv kasvas.
Mis siis on eesti kultuur…?
See ongi ju olnud pidevas muutumises…!
Pole ju mingit “kivisse raiutud” konstitutsiooni, mis eesti kultuuri punkt-punktilt ära määratleks.
GENEETILISED LIINID
Kõik eestlased ei sure välja, midagi jääb eestlastest kindlasti alles.
Geneetikud ütlevad, et kõik muistsed ameerika maiad ei ole ka välja surnud. Nende maiade järeltulijaid on seal samas piirkonnas alles. Ilmselt jõudis nende kultuur lihtsalt tupik-teele ja see asendus uue (siis juba hispaanlaste sissetoodud) kultuuri vastu.
Nüüd on jõudnud lääne kultuur tupik-teele ja see tuleb välja vahetada.
Just tänase kultuuriga jätkates ei jää eestlastest midagi alles.
Selline on ise endale vastu raakiv tavaline homosoveidist stailinisti mõlgutus kes ei moista kultuuri sisu ega tahendust. Selliseid seltsimehi ja nihiliste on Eesti tana silmini tais, samal ajal kui pohjamaalased randavad selle mentaliteedi eest pogenedes valja ja okupatsioonireshiim pumpab tiblasid peale teisest otsast. Kus pole vahet mis rahvusest on ori ja mida enam killustunud ja yhiste vaartusteta voi kultuurita seda parem ja lihtsamalt manipuleeritav see on. Kus kyyditajatest ja koputajatest pole vaaritu orjaraha seas kunagi puudust olnud nii nagu hariduse ka kultuurita lollidemaal lollusest. Samal ajal kui geneetiline ori leiab endale alati endale esmatahtsa kes on peremees igal ajal olgu see ukrainlane, tibla, sakslane voi ameeriklane. Voimetus ise oma kodus peremees olla on muutnud elu talumatuks toksiliseks ouduseks aga nii nagu seda koik eneseteadvuseta voi peremeheta asjad on enamasti.
Tana aga ei ole vaga ennast enam motet petta et tegemist on loputantsuga ja seda paasta pole enam voimalik pohjusel et homosoviedist arg jestlane ei kanna sisemiselt mitte mingit kultuuri peale Vene kultuuri. Kus me vaga selgelt raagime selles Vene oblasti Venemaa yks yhele koopia pilpakylas ju seltskonnast kes ei pea mitte millestki lugu. Ei kanna tuuma mölakast kasvatamatu elajas ei Euroopa ega pohjamade kultuuri endas ega ka huvitu mitte millestki. Kus isiksuse ja inimese valjakujunemine on sisuliselt voimatu, mis labi me raagime (meditsiiniliselt vottes) alaarenud elanikonnaga biomassist. Kes ei suuda isegi labi lageraie joustatavale riigi kukutamisele ja null valijamandaadiga Rohepoordele vastu astuda ehk taitsa Pohiseadust. Venestamisest ja pohiseadusliku korra kukutamisest raakimata. Ammugi siis kultuuri, hariduse ja majandusgenotsiidist. Kus varjamatu eesmark on Eesti riik ja rahavas tyhistada. Kus selliste lödipykstega ei ole nous keegi enam ei rindele ega luurele minema. Ongi koik, aegade suurima ajude valjarande taustal. See kes selle minuti hinna juures mis tana maksab Jestis elamine ehk Venemaal elamine selle kvaliteedi ja taseme juures kus pole yhtegi toimivat asja peale mendiriigi ja valjapressimise, peab olema ikka kas puruloll, geneetiline ori voi nii vaesunud, et polegi varjanti enam kui selles Vene kylas surma oodata. Miljard tostetakse makse, nii liikumisvabadus kui kodud sisuliselt rekvireeritakse ja muudetakse rendiobjektideks ja ori istub kodus ja koogutab edasi!!! Kuidas pidada lugu sellisest kaltsust? Millest meil on riigi ja rahvana sellest renditud vahendite platsil enam raakida voi millised on need yhised vaartused maailma poladtusvaarseimate isikuomadustega ehk argade ja reeturlike seltsimeeste puhul?
Lihtne kysimus lihtne vastus, kuhu kohata tana Eesti kultuuri? Tulin EUSSR kalllima piletiga Eestisse, olen lennujaamas kuhu ma Vassilil palun ennast migrataiooni pumabaatst ideoloogiabettevotte taksofirma skeemikontoril ennast viia, lougava pensi pljäski tiblaraadio saatel…?
Ega ma saanudki päris täpselt aru, et kas see kõik oli nüüd minule kriitikaks või kiituseks.
Saan vaid korrata oma kahe esimese kommentaari kokkuvõttena:
1.
Väljasureva rahva kultuur ei saa püsima jääda, sest kui sureb välja see rahvas siis kaob ka nende kultuur (eestis on see protsess alanud ja see on selgesti märgatav kõigile kes seda märgata tahavad).
2.
Geneetilisi liine oleks võimalik päästa, kuid selleks tuleb loobuda praegusest kultuurist.
Seda videot ei ole olemas ega saadava kuskil tegelikult.
Tühistati ja pandi teid juba tsensuuri alla ära?
See YT pole vist maailma parim mõte ainsa väljundina äkk?
Täname kommentaari eest! Videoga peaks kõik korras olema YT keskkonnas, aga me ei ole seda seal avalikuks veel teinud (registriväline). Teeme õige pea. Meie muud kanalid on praeagu:
Spotify https://open.spotify.com/show/6gCFXmXm0FGMJBwka94lPY
Rumble https://rumble.com/c/c-6720229
Teemana püstitatud küsimus on hea. Olen nõus saatekülaliste mõtete ja põhjendustega.
Ma julgeks tuua juurde ehk isegi küünilise mõõtme. Kas saab olukorda nimetama kriisiks, kui meil ei ole varasemat vaimsust? Sest, kui on kriis, siis on mingi normaalsus, mille juurde süsteem hiljem tagasi naaseb. Praegune vaimsus, ehk isegi vaimsuse puudumine, aga on olukord, kust tagasiteed ei ole, siit olukorrast varasemasse vaimsusesse ühiskond enam ei naase.
Me elame ajal, kus vanad väärtused ei loe, vana vaimsus on läbi. Iseküsimus, kust see uus vaimsus tuleb. Küllap paljuski imporditakse jõuga, väljapressimisega, salakavalusega ja küllap ka vabatahtlikult.
Nagu saates mainiti, on eestlasele omane teatud alaväärsuskompleks. Nõus. Me (meie juhid) oleme sarnased teistele ajaloolistele põlirahvastele, kes oma inimesi ja ressursse müüvad kolonisaatoritele naeruväärsete klaashelmeste eest või siis imetletud valitsejate, isandate kiidusõnade eest. Osalt kasutatakse ära meie siirust, heatahtlikkust, usaldust ja teisalt meie ahnust ja põhimõttelagedust.
Eestlased on suures osas, mitte kõik, Mäeküla piimamehe ja Seebiendli vaimsuse ja väärtustega. Eestlane üldiselt on ikka ise oma rahva küüditaja, hoolitseb eelkõige enda eest ja muretseb, mida teised, elik eliit ja isandad, temast mõtlevad, sest endal puudub vaimne ja moraalne pidepunkt, puudub enesekindlus ja eneseväärikus. Puudub empaatia ja ühisosa kaasmaalasega. Ja minu jaoks ei ole küsimust, kas eestalne valib oma kultuuri hinnaga majandusliku heaolu, muidugi enamus valib. Paradoksaalne on see, et kultuuri ja looduse hinnaga valitakse majandulik allakäik, see on hästi tehtud ajupesu tulemus ja geenides puuduv kriitiline mõtlemine.
Olen veendunud, et praegused noored, kes tahavad Eestimaaga oma tuleviku siduda, peaksid õppima kahte võõrkeelt – inglise ja vene keelt, sest peagi, kohati juba praegu, on eestlastel omal maal hakkama saamiseks vaja neid keeli osata.
Suurem osa ühiskonnast võib ju olla vaimsuse puudega, aga kogukonnale saab kurvaks saatuseks siiski selline olukord, kui valitsejate ja eliidi enamus sellistest isenditest koosneb.