Vaktsineerimise teemalist sisulist debatti kohtab Eestis harva. Seda olulisem on tunnistada: sõltumata erimeelsustest vaktsiinide ohutuse küsimuses on olemas vähemalt üks ühine alus – vaktsineerimisest tuleb rääkida ausalt. Vanematel peab olema õigus saada arusaadavat teavet, tervishoiutöötajatel kohustus selgitada ning riigil kohustus tagada läbipaistev ja usaldusväärne süsteem.
Probleem algab hetkest, kui teaduslik arutelu asendub sildistamisega. Küsimusi esitatakse üha vähem, sest juba see võib tuua kaasa vaktsiinivastase või libateadlase templi. Selline õhkkond ei tugevda teadust, vaid kahjustab usaldust teaduse vastu.
Teaduse kuldstandard ei kehti vaktsiinidele
Kõikides teistes meditsiinivaldkondades peetakse teaduse kuldstandardiks randomiseeritud platseebokontrolliga uuringut.[i] [ii] [iii] Platseebo tähendab ainet, millel puudub toime uuritavale organismile ning mida kasutatakse võrdlusena ravimi kõrvaltoimete ja efektiivsuse hindamisel.[iv] Vastasel juhul ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kui palju kõrvaltoimeid põhjustab ravim ise ja kui palju esineb neid niisama populatsioonis.[v]
Enamik arstidest aga ei tea, et vaktsiinide puhul seda standardit samal kujul ei rakendata.[vi] Ohutusuuringute standard ei vasta sellele tasemele, mida avalikkusele väidetakse ja olemasolevate uuringute põhjal ei selgu tegelik ohutusprofiil. Kui ohutusprofiil pole teada, ei saa hinnata kasu ja riski suhet. Vaktsiinide ohutusuuringutes manustatakse kontrollgrupile tihti teist vaktsiini või vaktsiini abiainet ehk “aktiivset kontrolli”, mitte inertset soolalahust. Kuid aktiivset kontrolli võib kasutada vaid juhul, kui kontrollpreparaadi toime ja ohutusprofiil on varasemate platseebokontrolliga uuringutega usaldusväärselt määratletud.[vii]
Lisaks, mitte ühtegi süstitavat lastevaktsiini või nende alusuuringutes aktiivse kontrollina kasutatud ainet pole soolaplatseebo-kontrolliga uuringute põhjal litsentseeritud (erandiks on Covid-19 vaktsiinide lühiajalised uuringud).[viii] See on väide, mida ei tohi pimesi uskuda, selle peab ise üle kontrollima igaüks, kellele teema oluline. Kui soovite selle väite ümber lükata, tuleb näidata ette vaktsiini randomiseeritud topeltpimedad platseebokontrolliga uuringud.
Lastevaktsiinide müügiloa alusdokumentidest ilmneb korduv muster: kontrollrühm kas puudub täielikult või kasutatakse kontrollina mõnda potentsiaalselt toksilist lisaainet või teisi vaktsiine. Sisuliselt võrreldakse uut vaktsiini varem litsentseeritud vaktsiiniga, mille enda ohutusprofiili ei ole kunagi välja selgitatud platseebokontrolliga uuringus. Seda põhjendusega, et kui vaktsiin on juba turul, siis on ebaeetiline jätta kontrollrühm kaitsest ilma. See argument aga ei päde, sest tegelikult on ebaeetiline pakkuda kaitset tootega, mille ohutus on usaldusväärselt välja selgitamata.
Lisaks pole soolaplatseebo-kontrolli kasutatud isegi selliste haiguste vastu välja töötatud vaktsiinide uuringutes, mille jaoks varem vaktsiini olemas ei olnud. Selle asemel on kontrollrühmale sageli manustatud vaktsiini abiaineid sisaldavat preparaati, mille ohutust pole samuti kunagi võrreldud inertse soolalahusega. Kui võrrelda vaktsiini abiainega (mis võib samuti põhjustada kõrvaltoimeid), võib vaktsiin paista ohutum, kui see tegelikult on.
Näiteks HPV vaktsiini Gardasil uuringus[ix] kasutati kontrollpreparaadina amorfset alumiiniumhüdroksüfosfaati. Alumiinium adjuvandina on aga loomkatsete põhjal tõestatult toksiline.[x] Kuuekuulise jälgimisperioodi jooksul kujunes süsteemne autoimmuunhaigus 2,3 %-l nii vaktsiini- kui ka kontrollgrupi naistest ja neidudest.[xi] Kuna näitajad olid sarnased, hinnati vaktsiin ohutuks ning see sai kasutusloa. Kui kontrollrühm saab samuti bioloogiliselt aktiivset ainet, siis mida selline uuring tegelikult mõõdab? Seda, et alumiiniumadjuvant ja lõplik toode kahjustasid kasutajaid samal määral. Veelgi problemaatilisem on asjaolu, et Eestis kasutusel olev Gardasil-9[xii] litsentseeriti uuringu[xiii] põhjal, mille soolaplatseeboga kontrollgrupp koosnes inimestest, kes olid varem saanud kolm doosi Gardasili ilma tõsiste kõrvaltoimeteta. Nendel inimestel oli juba eelnevalt ilmnenud hea taluvus vaktsiini suhtes ning seetõttu oli nende tõsiste kõrvaltoimete risk väiksem kui üldpopulatsioonis.
Enamgi veel, tihti on vaktsiiniuuringute jälgimisperiood liiga lühike, et hinnata toote pikaajalist ohutusprofiili. B-hepatiidi vaktsiinide jälgimisperiood oli näiteks ühel 4[xiv] ja teisel 5 päeva,[xv] mille põhjal pole võimalik teha adekvaatseid hinnanguid ohutuse kohta.
Lisaks pole kunagi läbi viidud ühtki ohutusuuringut kogu vaktsiinikava vaktsiinidele tervikuna.
Miks välditakse võrdlust vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste vahel?
Kui turule on lubatud vaktsiinid, mille pikaajaline ohutusprofiil on sisuliselt teadmata, on ainus võimalus see teada saada retrospektiivsete suuremahuliste uuringutega, mis võrdlevad kas osaliselt või täielikult vaktsineeritud ja täielikult vaktsineerimata laste terviseandmeid pika aja vältel. Ometi pole neid suuri riiklikke uuringuid mitmete tervisenäitajate lõikes (autism, allergiad, autoimmuunhaigused, neuroloogilised häired jne) seni tehtud. Andmed on erinevate riikide admebaasides olemas, piisaks vaid nende kvaliteetsest analüüsist.
USA terviseminister Robert F. Kennedy Jr. lubas selle uuringu viimaks läbi viia. Uuring pidi andma vastuse küsimusele, kas plahvatuslikult kasvanud kroonilised haigused ja autism on seotud laste vaktsineerimisega. Kui vaktsiinid on nii ohutud, nagu väidetud, peaks selline uuring olema parim viis vaktsiinides kõhklejate veenmiseks. Ent mitmed USA ametkonnad ja erialaarstide liidud on teinud omalt poolt kõik, et uuringu algatamist kohtu kaudu takistada. Millest selline vastuseis? Teadus ei peaks kartma andmeid. Vastupidi – mida tugevam on mingi väide, seda enam peaks see taluma sõltumatut kontrolli.
Ebamugav uuring
Seni pole läbi viidud suuremahulisi pikaajalisi uuringuid, mis näitaks, et vaktsineeritud inimestel on vaktsineerimata inimestega võrreldes pikem eluiga, rohkem tervena elatud aastaid ja väiksem krooniliste haiguste koormus elukaare vältel. Kuid siiski on uuringuid, mis võrdlevad vaktsineeritud ja täielikult vaktsineerimata laste tervisenäitajaid. Fordi meditsiinikeskuses läbi viidud uuring on seni üks põhjalikumaid reaalse maailma andmetega tehtud uuringuid, mis võrdles krooniliste haiguste esinemist vaktsineeritud (16511) ja vaktsineerimata (1957) laste seas.[xvi] Selle teadustöö teinud tunnustatud teadlased ei olnud erapooletud – nad olid eelnevalt täiesti veendunud vaktsiinide ohutuses.
Tulemused olid aga alarmeerivad. Neuroarengulisi häireid esines vaktsineeritute seas üle kuue korra rohkem võrreldes vaktsineerimata lastega. Kümne jälgimisaasta jooksul oli vähemalt üks krooniline haigus diagnoositud 57%-l vaktsineeritud ja 17%-l vaktsineerimata lastest. Kuna tulemused ei toeta meditsiiniringkonnas kehtivat narratiivi, ei ole keskus ise seda uuringut avaldanud. Uuringu juht on tunnistanud, et kuigi tegemist on korraliku uuringuga, ei kavatse ta seda avaldada, kuna see hävitaks tema karjääri, nagu on juhtunud mitme teise maineka teadlasega. [xvii]
Kõikides retrospektiivsetes uuringutes on puuduseid, aga samas on see ainuke viis leida võimalikke ohusignaale, sest vaktsiinide kliinilistes uuringutes seda tehtud ei ole. Antud uuringus korrigeeriti tulemusi teadaolevate mõjutegurite suhtes ja avalikustati piirangud. Teaduses ei ole tavaks selliseid uuringuid libauuringuks kuulutada (nagu tegid meie tippasjatundjad), vaid tulemusi järgmistes uuringutes kontrollida.
Tegemist on vaid ühega mitmetest uuringutest, mille tulemused on sarnased – vaktsineerimata lapsed tunduvad olevat tervemad. Väga tõsise ohusignaali annab ka äsjane preprint faasis olev uuring,[xviii] mis analüüsis MMR ja MMRV vaktsiini saamisele järgnenud surmajuhtumeid USAs.
Miks laste tervis halveneb?
USA Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (CDC) on hiljuti uuendanud oma seisukohta autismi ja vaktsiinide teemal, märkides, et väide „vaktsiinid ei põhjusta autismi” ei ole tõenduspõhine, kuna olemasolevad uuringud ei ole välistanud võimalust, et imikueas manustatud vaktsiinid võivad autismi kujunemisele kaasa aidata. Samuti tunnistab CDC, et terviseasutused on ajalooliselt levitanud vastupidist sõnumit eesmärgiga vähendada vaktsiinikõhklust.[xix]
USA tervise- ja sotsiaalteenuste ministeerium (HHS) on algatanud autismi põhjuste põhjaliku hindamise, sealhulgas võimalike bioloogiliste mehhanismide uurimise. See ei ole tekkinud tühjale kohale. CDC viitab uuringule,[xx] kus ligikaudu pooled küsitletud autistlike laste vanematest usuvad, et vaktsiinid võisid mängida rolli nende lapse autismi kujunemisel, viidates sageli varases lapseeas manustatud vaktsiinidele.
CDC märgib samuti, et autismi levimuse tõus on ajaliselt langenud kokku imikutele manustatavate vaktsiinide arvu kasvuga.[xxi] Sama trend on ka krooniliste haigustega. Kui USAs on täna üle 40%-l lastest vähemalt üks krooniline haigus, siis 1980. aastatel oli see näitaja ca 12–13%.[xxii] Mõistagi ei tähenda korrelatsioon veel põhjuslikku seost, kuid teaduses ei tohiks korrelatsiooni olemasolu olla põhjus debati lõpetamiseks, vaid hoopis täiendavateks uuringuteks. Sama põhimõte kehtib kõigis teistes meditsiinivaldkondades.
Taani registriuuringuid (Madsen jt, 2002; Hviid jt, 2019) peetakse sageli tõendiks, et MMR vaktsiin ei suurenda autismiriski. Ent nendes uuringutes ei võrreldud MMR vaktsiini saanud lapsi täielikult vaktsineerimata lastega, vaid lastega, kes olid saanud teisi vaktsiine. Kriitikute hinnangul ei saa selliselt disainitud uuringuga hinnata vaktsiinide üldist mõju tervisele ega välistada võimalikke riske.
Paraku ei ole probleem ainult vaktsiinidebatis. Usalduskriis meditsiiniuuringute vastu on palju laiem. Selle on otsekoheselt sõnastanud Harvardi Meditsiinikooli bioeetika keskuse professor ja ajakirja New England Journal of Medicine endine peatoimetaja dr Marcia Angell,[xxiii] kelle hinnangul on kliinilised uuringud sageli üles ehitatud viisil, mis toodab sponsoritele sobivaid tulemusi. Tema sõnul ei ole enam võimalik pimesi usaldada kõiki avaldatud uuringuid ega isegi autoriteetseid ravijuhiseid.[xxiv] Need on karmid sõnad inimeselt, kes seisis aastakümneid maailma ühe mõjukama meditsiiniajakirja eesotsas. Teema ignoreerimine ei muuda probleemi olematuks.
Laste tervise kiire halvenemine viimastel aastakümnetel peaks olema piisav põhjus kõikide võimalike mõjutegurite kriitiliseks ülevaatamiseks. Kui me tõesti soovime kaitsta laste tervist, tuleb ausalt uurida kõiki tegureid – keskkonda, toitumist, kemikaale, ravimite kasutust ning ka vaktsiinide ohutusprofiili.
Madala vaktsineerimishõlmatuse riskid
Terviseametkondade mure madala vaktsineerituse pärast on mõistetav – kunagi varem pole teatud haiguste loomulik, haiguse läbipõdemisest saadud immuunsus emadel olnud nii madal. See immuunsus, mis varasematel põlvkondadel oli olemas kogu eluks, on nüüd asendatud vaktsiinide kaitsega, mis pole nii tõhus ja mida tuleb üldjuhul uuendada kordussüstidega. Kui tänases olukorras jäetaks suur osa lastest kõrvaltoimete hirmus vaktsineerimata, siis selle kõiki tagajärgi ei tea keegi. Rahustavana võiks mõjuda aga tõsiasi, et suremus enamikesse lastehaigustesse oli langenud väga madalale juba enne vaktsiinide kasutuselevõttu – peamiselt paranenud hügieeni, joogivee kvaliteedi, toitumuse ja ravivõimaluste tõttu.[xxv] Samamoodi on taandunud ka haigused, mille vastu pole kunagi õnnestunud vaktsiine luua – nt sarlakid.
*tegemist on pseudonüümiga, kuna inimene riskiks oma nimega avaldamisel töökoha kaotusega.
[i] https://www.nia.nih.gov/health/why-are-placebos-important
[ii] https://www.cdc.gov/vaccines/glossary/?CDC_AAref_Val=https://www.cdc.gov/vaccines/terms/glossary.html
[iii] https://icandecide.org/wp-content/uploads/2024/03/no-placebo-101823.pdf
[iv] https://www.cdc.gov/vaccines/glossary/?CDC_AAref_Val=https://www.cdc.gov/vaccines/terms/glossary.html
[v] https://www.cdc.gov/vaccines/hcp/acip-recs/general-recs/adverse-reactions.html
[vi] https://icandecide.org/wp-content/uploads/2019/09/ICAN-Reply-1.pdf
[vii] https://www.fda.gov/downloads/Drugs/Guidances/UCM202140.pdf
[viii] https://icandecide.org/wp-content/uploads/2024/03/no-placebo-101823.pdf
[ix] https://www.fda.gov/downloads/biologicsbloodvaccines/vaccines/approvedproducts/ucm111263.pdf
[x] Ruiz JT, Luján L, Blank M, Shoenfeld Y. Adjuvants- and vaccines-induced autoimmunity: animal models. Immunol Res. 2017 Feb;65(1):55-65. doi: 10.1007/s12026-016-8819-5. PMID: 27417999.
[xi] https://www.fda.gov/media/74350/download
[xii] https://wayback.archive-it.org/7993/20190423065200/https:/www.fda.gov/downloads/BiologicsBloodVaccines/Vaccines/ApprovedProducts/UCM429166.pdf
[xiii] https://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT01047345
[xiv] https://www.fda.gov/media/119403/download
[xv] https://www.fda.gov/media/74274/download
[xvi] https://www.hsgac.senate.gov/wp-content/uploads/Entered-into-hearing-record-Impact-of-Childhood-Vaccination-on-Short-and-Long-Term-Chronic-Health-Outcomes-in-Children-A-Birth-Cohort-Study.pdf
[xvii] https://www.aninconvenientstudy.com
[xviii] Kirstin Cosgrove, BM, CCRA, Breanne Craven MSPAS, PA-C, Claire Rogers, MSPAS, PA-C, John A. Catanzaro, ND, PhD, Albert Benevides, M. Nathaniel Mead, MSc, PhD, Mila Radetich, Peter A. McCullough, MD MPH, & Nicolas Hulscher, MPH. (2026). Deaths Following MMR and MMRV Vaccination in the United States. Zenodo. https://doi.org/10.5281/zenodo.18671462
[xix] https://www.cdc.gov/vaccine-safety/about/autism.html
[xx] Harrington JW, Rosen L, Garnecho A, Patrick PA. Parental perceptions and use of complementary and alternative medicine practices for children with autistic spectrum disorders in private practice. J Dev Behav Pediatr. 2006 Apr;27(2 Suppl):S156-61. doi: 10.1097/00004703-200604002-00014. PMID: 16685182.
[xxi] Nevison CD. A comparison of temporal trends in United States autism prevalence to trends in suspected environmental factors. Environ Health. 2014 Sep 5;13:73. doi: 10.1186/1476-069X-13-73. PMID: 25189402; PMCID: PMC4177682.
[xxii] https://www.whitehouse.gov/wp-content/uploads/2025/05/WH-The-MAHA-Report-Assessment.pdf
[xxiii] https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Angell#cite_note-2
[xxiv] https://www.nybooks.com/articles/2009/01/15/drug-companies-doctorsa-story-of-corruption/
[xxv] Põhjalik analüüs koos arvukate viidetega: Ühinenud Meedikud ja Teadlased pöördumine lk 25-28. https://meedikud-teadlased.ee/wp-content/uploads/2026/03/Avalik-selgitustaotlus-NETSi-eelnou-teemal-25.02.2026.pdf
